Augustiputš Eestis

[Welber]

Mul pole õrna aimugi, palju BB paguneid reservis oli rahvarahutuste jaoks. Niipalju aga tean, et kõik tuttavad kes neid paguneid kandsid, olid vangide valvamisega pealaest jalataldadeni hõivatud. Ja vangivalvuritest kusagile midagi ega kedagi eraldada ei olnud, niigi oli solbanitest puudus käes ja priizõvite vahetumise ajal, kus vanakesed olid demblis ja noored peale ei olnud veel tulnud, käisid meie RMTO, (rota materialno-tehnitšeskogo obezpetšenija ehk autojuhid-kokad-seatalitajad-remondimehed jm asjamehed) siderood ja osa spetsroodust kõigis narjaadides. Rahutustega tegelemiseks oli erirood ehk kaheksas rood ja see oli kogu brigaadi peale üksainus.ja nemad tegelesid kõigega, konvoeerimisega, zekkide ümberpaigutusega ja kontrollimisega, sobatšnikud olid ka nende all. Võibolla kusagil oli varus miski väeosa ainult rahutuste jaoks, aga mingit suuremat sõjajõudu BB endast küll ei kujutanud. Vange valveta ju kuidagi jätta ei saanud.

Nii oli. Olin seal reamehest kuni vanemseeruni. Lisaks sellele, et sealt polnud võimalik kedagi kuhugi "laenata", polnuks selle ahvikarjaga midagi peale ka hakata - nad oleks Gruusias ka pannidega relvastatud naistelt üle kurgi saanud. VV-sse saadeti neid, kes olid tavaväkke liiga lollid või nõrgad (ka tõbised ja lombakad) aga mitte nii hullud, et stroibatti saata. Peale "stoi streljat budu" karjumise ja umbkaudu õiges suunas laskmise nad midagi muud ei osanud.

[vanahalb]

Kobedamatest pandi suuremad löögiüksused kokku. Tallinnas nn miilitsapataljon, Leningradis oli selline ja muudes miljonilinnas. Tbilisis kohalik korrakaitse ei osalenud.
Nende ülesanne oli muidugi ka valvata ja parteifunktsionääre kaitsta. Sellesama Dzeržinski diviisi kohta naerdi juba varem et kallist Iljitsi (Breznevit) kaitseb terve diviis. Muude objektide kaitse jäi siis kibeda tööjõupuuduse tõttu unarusse. Kui me 1980 ndate lõpul üle Volga jõe sõitsime siis kaitsesid raudteesilda jahipüssidega vanamehed nagu Volkssturmi ajal.

[Fucs]

No see Dzeržinski diviis oli n.ö. "default" mõeldud Moskvas vajadusel korra tagamiseks.
Oli nõuka ajal NA-s Moskvas korduvalt kokkupuuteid nendega.

1.motolaskurpolk (в/ч 3179 baseerus Moskvas Lefortovos) tegeles riiklikult tähtsate objektide valve (sh Lefortovo "armee vangla" ehk nn "Гауптвахта" ja KGB uurimisisolaator) ja raudteel erisaadetiste valve ning saatmisega.

2. motolaskurpolk (в/ч 3186 baseerus Moskva oblastis, linnalähedases Balašihas) oli nn "paraadipolk", kes marssis tähtpäevadel Punasel Väljakul, võttis vastu aukülalisi, seal oli ka oma nn "auvahtkond" (почётного караула) nagu Kremli polgus ja eriotstarbeline õpperood (rahvarahutuste laialiajamine jms tegevused)

3.motoriseeritud miilitsaeripolk (1.pataljon в/ч 5401 baseerus Moskvas, 2.pataljon в/ч 5402 Leningradis, 3.pataljon в/ч 5403 Kiievis, mingi õppepataljon (?) oli ka Moskva oblastis Aparinkis, vist в/ч 5404). Kandsid ainult miilitsavorme. Tegelesid Moskvas patrullimisega ja suurürituste turvamisega. Siis kui 80-ndate lõpus hakkasid NLiidus siin-seal (sh Moskvas) nn "noorterahutused", siis ajasid Moskvas neid laiali.

4. eriotstarbeline motolaskurpolk (в/ч 3419 baseerus Moskva oblastis, linnalähedases Balašihas). Tüüpilise nõukogude armee maavägede motolaskurpolgu väljaõppe, tehnika ja vahenditega varustatud polk, kes tegeles mh rahvarahutuste laialiajamisega, vanglates mässude mahasurumisega jne. Oli võimeline tegutsema ka maavägede lahinguüksusena.

5. operatiivpolk (в/ч 3500 baseerus Moskvas) tegeles Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee ja selle liikmete julgeoleku tagamisega (valve, kaitse jne). 1980 Moskva Olümpial tegelesid selle turvamisega (erariietes). Olid kaasatud rahvarahutuste mahasurumisel Jerevanis, Leninakanis, Mägi-Karabahhis, Tšetšeenia-Ingušias, Naltšikis, Mozdokis, Kizljaris, Vladikavkazis.

+ autopataljon в/ч 3421
+ hunnik muid üksikuid pataljone (sapööridest kuni keemiakaitseni)... neil oli isegi oma "majavalitsus" (в/ч 3492) Moskva oblastis Reutovo-1 (sõjaväelinnak)

Diviisi väljaõppekeskused olid Balašiha lähedal Novaja külas ja Moskva oblastis Noginski linna lähedal.

[Rebane11]

Kobedamatest pandi suuremad löögiüksused kokku. Tallinnas nn miilitsapataljon, Leningradis oli selline ja muudes miljonilinnas. Tbilisis kohalik korrakaitse ei osalenud.
Nende ülesanne oli muidugi ka valvata ja parteifunktsionääre kaitsta. Sellesama Dzeržinski diviisi kohta naerdi juba varem et kallist Iljitsi (Breznevit) kaitseb terve diviis. Muude objektide kaitse jäi siis kibeda tööjõupuuduse tõttu unarusse. Kui me 1980 ndate lõpul üle Volga jõe sõitsime siis kaitsesid raudteesilda jahipüssidega vanamehed nagu Volkssturmi ajal.

Pole neid vanamehi põlastada tarvis. Mu kasuvanaise, nägemisinvaliid, praktiliselt pime. Aga iga suvi leidis tööotsa kui AN-2 tuli väetist külvama. Anti vanale mingi üheraudne püssiloks õlale ja oli öövalvur. Sest mis sa seal pimedas ikka rohkem näed kui pime kuuleb? Relvaeksamit tol ajal polnud aga ta veidi kobedama nägemisega oli Omakaitse ridades Soorus Väikse - Emajõe silda valvanud - eeldati ehk et relva näinud ja midagi teab.
Purjeregati ajal Tondil asuv Matrossovi polk ka mingeid ülesandeid täitis, mu vend teenis sellel ajal seal, aga ei mäleta enam mida või palju. Põhimõtteliselt olid nemad ka ju linnas selleks, et ei tekiks mäsu. Ma Matrossovi voodit oma silmaga näinud, oli kasarmus pisikesel postamendil

[Lemet]

Ma Matrossovi voodit oma silmaga näinud, oli kasarmus pisikesel postamendil

Sampoliit pidi sünnitama hakkama, kui linnast tulnud läti partisani sitaste kirsadega hommikul kangelase voodist puhkamas leidis...vabandust OT pärast,

[Kapten Trumm]

Täpsemalt otsides võib- olla leiaks isegi aga kes Tbilisis rahvast ründas? Kõiketeadev Vikipeedia märgib et siseväed kes allusid Taga-Kaukaasia sõjaväeringkonnale ja see huvitav kombinatsioon.

Siseväed, (BB pagunitega) kuulusid Siseministeeriumi alluvusse ja CA pagunitega ehk "Nõukogude armee" Kaitseministeeriumile. CA pagunitega armeel polnud algusest peale mingit huvi rahvarahutuste või riigipööretega tegeleda. Juhtkond teadis seda muidugi isegi ja Tamani diviisi või Pihkva dessantnikuid ajada riiki pöörama tähendas et putshistidel oli selg päris vastu seina.
Sisevägesid oli jälle proportsionaalselt palju vähem ning terve NSV Liidu ümber pööramiseks poleks jätkunud.

See oli juba ajalooliselt nii. CA pagunitega sõdurid olid vähemalt venekeelsetes osariikides rahva hulgas ikka au sees ja eidekesed surusid vahel küpsiseid või kommi pihku. BB pagunitega võis puhkusele sõites teinekord rongi aknast välja kukkuda.
Kui sõjaväkke võeti võis tegelikult ükskõik kumba seltskonda sattuda. BB tähendas siis üldjuhul kaheaastast vangivalvuri karjääri.

Siseväed pole kunagi sõjaväeringkondadele allunud. Mingeid üksusi võidakse teatud operatsioonideks allutada, kuid siseväed on analoogselt VDV-ga keskalluvusega. St kasvõi sisevägede roodu Tbilisi saatmine Moskvast ei saa toimuda mingi SRK käsuga, vaid selle käsu peab andma NSVL siseminister.

[mart2]

Tegelikult ei muutnud ainuüksi Tbilisi veretöö veel midagi, sest sellele järgnes samuti võigas "raiumine" 1990 Bakuus ja 1991 Vilniuses.

[Kapten Trumm]

Seal vist "kohalikud" väga ei osalenud enam, nt Bakuus osales Vitebski dessant, mul üks kolleeg osales ses ürituses.
Ka 1991 oli üksusi, mis Moskva käske täitsid, aga kohapeal neid eriti ei leidunud, vähemalt meil.

[Xender]

Ma ei mäleta, et keegi oleks sellel ajahetkel, või vahetult varem - hiljem midagi üldse rääkinud Tbilisi mõjudest. Mitte keegi, mitte ühtegi sõna.

See oli suuremas jaos üldse ära unustatud ja üks episood suurtes segaduste seerias, sellel momendil 91, käis üle liidu andmine - Mägi-Karabahhis kus käis täismahuline sõda, Kirgiisias madistasid uspekid - kirkiisidega, Tadžikistanis kus moslemid üritasid kohalike venelasi, armeenlasi ja juute maha lüüa jne.

Põhimõtteliselt de facto oli keskvõim paljudes NSVLi äärealadelt taandnud. NSVLiga oli igas mõttes ühelpool, sellest said enam vähem kõik aru. Sellel hetkel 1991 suvel püsis ta suuremas jaos ainult tänu sellele, et Jeltsin tahtis asja ajada ametlikult ja vaikselt ning ta polnud täpselt välja mõelnud, mis asemele tuleb ning kuni selleni püüdis ka ise hoida "status quo"-d. Ühesõnaga valitses võimuvaakum.

Paar tegelast aga ei saanud aru milline on asjade seis päriselt ning otsustasid lolli hakkata mängima ja kujutasid ette, et NSVL on veel endiselt alles (augustiputši hetkeks olid pmt kõik liiduvabariigid end liidu sees isesesvaks kuulutanud, kaasa arvatud venemaa).

[Kunksmoor]

See oli aeg, kui igal hommikul seisti poolringis minu kulmani juures ja paluti rääkida uudiseid. Kohal olid mu oma ülemused, naabruses olevate tsehhide ülemüsed, mõnel päeval ka tehase direktor.
Ja sellel õigel päeval oli minul, kui suveks juhtkujuks jäetud isikul, kohustus kutsuda kokku rahvas, et otsustada - kuidas edasi.
Õhtul oli saal rahvast - Mererajooni Rahvarinne - pingul täis. Otsustati kaitsta Raadiomaja ja Teletorni. Koostati rühmad ...
Kui mehed lahkusid kokkulepitud kohtadele, siis mina jäin telefonivalvesse. Olin ühenduses: meil - Toompeaga ja Lätis ning Leedus sealsete
telemajade kaitsjatega. Helistasid lätlased ja ütlesid, et neid rünnatakse. Telefonis oli kuulda valanguid... Hõigati telefoni: "Me hukkume ...!" Kandsin Toompeale ette, mida kuulsin ja kiirustasin teisele koosolekule. Seal kuulati, mis Toompeal toimub. Faksiga saime Otsuse eelnnõu tooroku. Pakkusime omapoolseid täpsustusi ja saatsime faksiga tagasi Toompeale. Ja siis kell 23 ja mõni minut kõlas Toompeal haamri löök: Eestist saigi Eesti Vabariik, iseseisev Vabariik!