Russitši üksused tegid 2014. aasta 5. septembril varitsusrünnaku Ukraina sõdureid vedanud veo- ja sõiduautole. Üllatusrünnak leidis aset Luhanski ja Štšastia vahelisel maanteel, Ukraina positsioonide taga Tsvitni Piski kontrollpunktis, mida varem olid kasutanud Ukraina väed. Russitši võitlejad heiskasid kontrollpunktis Ukraina lipu, et Ukraina sõdurid arvaksid, et see on ikka veel nende käes. Konvoi lähenedes avati selle pihta tuli ja kasutati ka raketiheitjat, nii et autod läksid põlema ja 21 Ukraina sõdurit sai surma.
Süüdistajate sõnul võttis Torden seejärel osa haavatud sõdurite mahalaskmisest. Ta olevat andnud ka oma võitlejatele käsu lõigata Ivan Issõki põsele rühmituse sümbol "kolovrat" ehk "kodarsvastika", mida kasutavad sageli Vene ja Ida-Euroopa äärmusrahvuslased ja neonatsid. Issõk suri haavade tagajärjel.
Soome ülemkohtus otsustas, et Tordeni ei anta Ukrainale välja, kuna sealsete vanglate tingimused ei vasta Euroopa inimõiguste konventsiooni nõuetele.
175 kaitsjat on vabastatud Venemaa vangistusest. Veel 22 kaitsjat naasevad koju tänu väljaspool vahetust tehtud meetmetele. Nende hulgas on raskelt haavatud ja Venemaal taga kiusatud sõdurid fabritseeritud kuritegude eest. Kõigile antakse koheselt vajalik meditsiiniline ja psühholoogiline abi. https://censor.net/ua/n3542055
Bertel Gripenberg: See lõhe on sügavam surmast, on sünge, pime ja lai - ta lahutab inimest sellest, kes punaseks kiskjaks sai.
UKR sõduri lugu, kes sattus 3 haavaga orkide vangistusse
"They didn't break me. They can kill a body but if the soul is unbroken, a person is not defeated. The most important thing is not to lose hope."
A 43-year-old scout from Lutsk, Ihor Pavliak, was captured by the Russians while severely wounded during a counteroffensive in the Zaporizhzhia direction.
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
UKR ajakirjaniku, kelle surnukeha tagastati, oli piinatud ja eemaldatud ka kehaosasid-silmad, osa kõrist, ajud ja osa märke piinamisest.
Ukrainian journalist Viktoria Roschina was tortured in Russian captivity. Her body, returned to Ukraine, was missing her eyes, brain, and part of her larynx.
Before sending her body back, Russia removed internal organs, possibly to conceal signs of torture. Experts confirmed signs of abuse: bruises, broken ribs, neck damage, and possible electric shock traces.
Roschina was captured in August 2023 while investigating FSB involvement in abductions in Zaporizhzhia. She was 27. Her body was identified in February 2025 as an "unidentified man" in a morgue.
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Ukrainian Azovstal defender Vadym Dzhafarov on his experience in Taganrog prison—one of the cruelest facilities where Ukrainian POWs were held:
"Our eyes were covered, and they took us somewhere from the prison in Olenivka. We were hoping for an exchange. But after I was hit hard in the jaw, I realized we hadn’t arrived for an exchange—it was Taganrog.
In Taganrog, we had to crawl from the truck to the cell. They beat us the entire way. My blindfold fell off, and they beat me for that too.
As part of the arrival procedure, they gave me a choice: either they would put a stick in me several times, or they would hit me on the head with a hammer. I bowed my head, and they hit me with the hammer. I lost consciousness for a few seconds from the blows.
In Taganrog, they beat us for no reason, but the violence escalated over the smallest things. I accidentally looked a vertuhai [guard] in the eyes, and they beat me even more for that. After I said I was from Donetsk, they started beating me for that as well—accusing me of betraying my own people in Donbas."
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
