Doktriin peab üldjuhul vastama kahele küsimusele - kuidas me võitleme praegustes tingimustes (võimalused/vahendid) ja kuidas võiks seda teha siis, kui olukord muutub (võimaluste piires!) paremaks.
Antud juhul ma ei näe seda, kuidas neid vahendeid, sõltumata misiganes doktriinist, väga olulisel määral lisanduks - süsteemid, moon, personal ühtse kooslusena!
Sellepärast küsisingi - Mille arvelt?
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Meie kaitseeelarve tõuseb 2026 samasse suurusklassi, mis seni on Soomel olnud (ca 2,5 miljardit), Hakkab meil siis mõnede aastate raamistikus olema 180 000 meheline maavägi ja 700-relvaline suurtükivägi? Kui me lisaraha paigutame täiendavatese ATACMS-idesse ja lahingupidamisse Lääne SRK territooriumil, mõnesse Patrioti patareisse jne siis see põhiline võitlev osa ei saagi kuigivõrd suureneda/tugevneda.
Küsimus on retooriline, vastust aimavad kõik ilma arvutamatagi. Soome läks liikuvkaitse doktriinile üle just ressursside vähesuse, mitte rahas suplemise tõttu. Neid sadu kilomeetreid kaitseliine piiril pole võimalik tänases suuruses maaväega kaitsta, tuleb midagi paremat välja mõelda. Lisaks tuleb taolise kaitse korral ju kuidagi vastaseni ka ulatuda (eelkõige rinde taga sügavuses asuvate objektideni). Teine võimalus on pidada lahingut nii, et VA tuleb sulle
ise käeulatusse. Möönab ka meie enda teooria, et liikuvkaitse korral saab üksuse (nt PAT) vastutusala olla palju suurem.
[snip]
(ei tee sellest järjekordset Suomussalmi lahingu paralleelteemat)
E.T
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Ei vasta tõele, justkui oleks Soome kaitse-eelarve veel väga hiljuti olnud meie nüüdsete kuludega samas suurusjärgus ehk 2,8 miljardit eurot, ja nüüd lühikese aja jooksul lausa kolmekordistub.
U 2,8 miljardit eurot oli Soome kaitse-eelarve viimati u 2018. aastal, mil see summa moodustas u 1,3% Soome SKT-st. Alates 2020-21. aastast on Soome kaitse-eelarve absoluutnumbrid ja osakaal SKT-st hoogsalt kasvama hakanud, lähenedes esmalt 2% SKT-st ning jõudes tänaseks u 2,5%-ni SKT-st ning kasvades absoluutnumbrites alates 2021. aasta 3,3 miljardilt käesolevaks aastaks u 6,7 miljardi euroni. Valdav osa sellest kasvust pole olemuslikult seotud mitte uute võimete loomisega või SA-koosseisu suurendamisega, vaid kahe suurema võime-uuendusprojektiga – laevastiku uute alustega ning F-18 asendamisega F-35-tega.
Soome kaitseplaneerijad on neile omasel vaoshoitud kombel nii poliitikutele kui avalikkusele mõista andnud, et hiljemalt 2030. aastate algusest on vaja välja vahetada suur osa Soome maaväe tänasest relvastuse- ja tehnikapargist. Selle projekti „toetamiseks“ teataski Soome valitsus hiljuti, et 2029. aastaks peaksid Soome kaitsekulud suurenema 3%ni SKT-st ehk u 10 miljardi euroni aastas. Nüanss seisneb selles, et vastava otsuse peab tegelikult tegema Soome järgmine, 2027. aasta parlamendivalimiste järel ametisse astuv valitsus. St see raha ei ole tegelikult veel kivisse raiutud.
Võrreldes praeguste, keskeltläbi 2,5% SKT-st ehk u 6,5 miljardit kuludega oleks asboluutsummas kasv u kolmandiku võrra, mitte kolm korda. Soome kaitsevägi ja maavägi sellest kõigest „kasvama“ ei hakka, vaid enamus lisaraha läheb olemasoleva tehnika väljavahetamiseks või moderniseerimiseks (jalaväe lahingumasinat, tankid, soomustransportöörid; kogu see järelveetav 122mm haubitsate park asendatakse millegagi, mis ilmselgelt ei saa olema samasugune kogus järelveetavaid haubitsaid).
Soome jääb jätkuvalt "suurtükiväemaaks", eks siis 122 pataljone hakkavad asendama 155 patareid.
Ja ikkagi, eelarve tõuseb meil märgatavalt.
Minuarust on pigem küsimus selles, milline relvaliik täidab otsustavat rolli ja milline kujundavat.
Soomes on jalaväele jäänud peamiselt kujundav roll - kujundada vastane sobivateks sihtmärkideks, misjärel otsustava rolli võtab üle samade regionaalsete lahingugruppide suurtükivägi või siis operatiivbrigaad/PTG (tavaliselt mehhaniseeritud).
Jalavägi otsustavas rollis on kindlasti verisem asjade käik kui kujundavas. Selleks aga, et seda tööjaotust muuta, on minu arvates vajalik muuta kaudtuli tugevamaks, arvukamaks ja rohkem kättesaadavamaks.
Paljad liikurid pole enam see lihtne lahendus, kui peamine oht on mitte VA patareivastane tuli, vaid droonid. Kui VA loitering lendab 30+ km sinu sügavusse, lõpevad liikurirallid kiiresti lõhkevate Lancetitega masina katusel ja kogu see laskekauguse eelis kahaneb kiiresti.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.