Nõukogude lennuväe tegevus Soome lahel 1943-1944

Eestlased ning eestlastest koosnevad üksused, relvad, lahingud, varustus, autasud jne jne...
Vasta
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 16383
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Nõukogude lennuväe tegevus Soome lahel 1943-1944

Postitus Postitas Fucs »

Küsimus siin IIMS aegsete lennuvägede tegevuses pädevatele austatud kaasfoorumlastele, kes tuhnivad arhiivides ja postitavad ka siia väga huvitavaid materjale ning leide erinevate riikide õhu/lennuväe tegemistest - kas on kusagil ka silma jäänud materjale Vene lennuväe tegevusest Soome lahe (aga ka Läänemere) kohal 1943-1944 kui Paldiskist veeti ingerisoomlaseid Soome?

Mul isa ja vanaisa läksid 18.11-19.11.1943, tõenäoliselt laevaga „Virgo“, Paldiskist Turusse. Teel Soome poole tegi nõukogude lennuvägi õhurünnaku laevale, mille käigus isa sai kuulipilduja tules jalga haavata. Olen otsinud infot selliste õhurünnakute kohta ingerisoomlastest põgenikke transportivate laevade ja karavanide pihta, aga väga vähe on midagi selle kohta leida.
.
Virgo B.jpg
.

Lühidalt laevadest, mis neid vedusid tegid

LIISA POOL
Hugo Treffneri Gümnaasium Klass: 12 Vanus: 18 Juhendaja: Aare Ristikivi Töö pälvis 2011. a õpilaste teadustööde riiklikul konkursil gümnaasiumiastmes III preemia
https://akadeemiake.ee/2011/09/ingeriso ... soja-ajal/
Esimene laev, mis ingerlasi Hankosse vedas, oli S/S „Aranda“. See oli renditud Soome merendusametilt. Paldiski sadamas astus 29. märtsil 1943 laevale 302 inimest. Lahkujaid kontrolliti nimeliste nimekirjade järgi. Saadetis jõudis Hankosse samal päeval. „Aranda“ tõi oma 42 sõiduga Soome kokku 12 534 ingeri põgenikku, korraga keskmiselt 350 inimest.

Kevadel võeti transpordiks kasutusse ka teised laevad. Suomen Höyrylaiva Oy-lt jõuga ära võetud „Suomi“ liitus vedudega 11. aprillil. See oli kaubalaev, nii et inimesed paigutati trümmi. See tõi korraga kohale üle 500 inimese, kokku 18 949 inimest 55 transpordiga.

Kui 1943. aasta sügisel algas teine üleviimise faas, oli laevu vaja palju rohkem. Kokku oli neid kasutusel 16, kuid mitte korraga. Mõned laevad tegid vaid mõne reisi. Soome kaitsevägi võttis sügisesel tipptunnil tööle miinipaigaldaja „Louhi“, mis tõi 19 veoga kokku 3647 ingerlast. Sundkasutusel olnud S/S „Lahti“ tõi üheksa veoga kokku 3258 ingerlast. Sundkasutuses S/S „Virgo“ tegi 22 reisi ja tõi kokku 13 981 ingerlast, osa Hankosse ja osa Turusse. Aurulaevad „Iris“, „Osmo“, „Soisalo“, „Primula“ ja „Aunus“ tõid peamiselt kaupa ja vaid üksikuid inimesi.

Teekond Paldiskist Hankosse kestis tavaliselt 5–7 tundi. Tormi ajal pikenes reisiaeg mõnikord kahe- või kolmekordseks.
Olen leidnud ainult paari inimese mälestuste kohta materjali
Pääsenute mälestused:

Lahkusime Paldiskist varahommikul, see oli novembris. Nõukogude lennuk ründas meid ja viskas alla kolm pommi, mis aga õnneks ei tabanud laeva.
Lilja Suursild, sünd 1934 Kurkula küla.

Mäletan hästi sõitu Paldiskist Hankosse. Minu kaks suurt nukku olid meie kauba sisse pakitud, mis laaditi viimasele väljuvale laevale. Olime viis inimest, ema ja neli last. Meie laeva „Lohja“ trümmis, olin lastest vanim, 8-aastane. Meie laev sõitis karavanis esimesena, veel kolm laeva sõitis meie selja taga. Ilm oli tuuline, tundsime end merehaigena ning ema viis meid tekile ja sealt nägin, kuidas neli Nõukogude lennukit ründasid laevu. Viimane laev siis ei jõudnudki lõpuks Hankosse ja nii ma kaotasin ka oma nukud.
Anna Muusika, sünd 1934 Tihkovitsan küla

allikas: Reijo Rautajoki „Vaiettu vaellus“
Paldiski sadam. Kevad 1943. Allikas: Soome Rahvusarhiiv (Kansallisarkisto)
Paldiski_1943_kevad.jpg
.

Kõik info, mis puudutab õhurünnakuid Soome põgenikega siirduvatele pagulaslaevadele 1943-1944 oleks teretulnud, kui midagi on.

Aitäh.
andrus
Liige
Postitusi: 4580
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Nõukogude lennuväe tegevus Soome lahel 1943-1944

Postitus Postitas andrus »

Soome lahe lääneosas ja Väinameres/Läänemerel ründasid vaenlast 1943.a. ja 1944.a. esimesel poolel vist ainult nõukogude miini/torpeedilennuväe lennukid.

18. novembril 1943.a. raporteeriti sellistest rünnakutest Soome lahe lääneosas ja Väinamerel:
1943-11-18.jpg
1943-11-18.jpg (149.58 KiB) Vaadatud 2026 korda
Morozovi järgi rünnati Paldiski lähedal nelja transpordilaeva: soomlaste Ariadne (võib-olla see: https://fi.wikipedia.org/wiki/S/S_Ariadne ) ja sakslaste Bremerhaven, Nordenham ja Gotenland.

19. novembril torpeedolennukid ei lennanud.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 16383
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Nõukogude lennuväe tegevus Soome lahel 1943-1944

Postitus Postitas Fucs »

Aitäh! No see käis kiirelt :D
Need 18.novembri andmed nagu ei sobi minu konkreetse juhtumiga vist...

Mul on dokumentidega kinnitatult ainut teada isa ja vanaisa Turusse saabumise kuupäev ja selleks on 19.11.1943
Ma ei tea millal laev Paldiskist väljus. Võis väljuda nii 19.11.1943 aga ka 18.11.1943, aga siis ilmselt kas päeva teises pooles või lausa õhtul/öösel.

Kui nüüd tähte närida, siis tegelikult pole seegi kindel, sest dokumendis on kirjas "saabunud Turu vastuvõtulaagrisse 19.11.1943".
Ei saa ju kindel olla, et neid vahepeal kusagil ei "solgutatud" ja laeva saabumise kuupäev võib olla ka varasem kui laagrisse saabumise kuupäev.
.
todistus lõige.png
todistus lõige.png (81.13 KiB) Vaadatud 2002 korda
:scratch:
andrus
Liige
Postitusi: 4580
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Nõukogude lennuväe tegevus Soome lahel 1943-1944

Postitus Postitas andrus »

Ariadne kapteni aruanne:
1943-11-18 Ariadne.jpg


Soomlastelt võiks kammida alustuseks neid kahte:

Merivoimien esikunta: https://astia.narc.fi/uusiastia/digitar ... 2387651400 (sõnumite juures on kirjas, kellelt saabusid, saab sügavamale kaevata)
Uudenmaan rannikkoprikaati: https://astia.narc.fi/uusiastia/digitar ... 2396074466 (käsikirjaline, aga see vist oli esimene üksus, mis eesti paadipõgenikega kontakti sattus? - pole pigem asjakohane suurte laevadega transpordi jaoks)

Nõukogude poolelt:

Mereväe kroonika 1943.a. teise poole jaoks: https://www.prlib.ru/en/item/1288881
Torpeedolennukite rünnakute hästi vana versioon (vist sisuliselt Morozovi raamatu esimene trükk): https://bellabs.ru/51/Morozov/Morozov_M ... -1943.html
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 16383
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Nõukogude lennuväe tegevus Soome lahel 1943-1944

Postitus Postitas Fucs »

Aitäh andrus!

Soome arhiivides olen põgusalt tuhlanud, seal veebi kaudu toimetamine on üks paras "peavalu" 8) + väga suur hulk materjale on juurdepääsupiiranguga ja osade materjalidega saab tutvuda üksnes kohapeal. Ma vaatan ka Sinu antud vaba juurdepääsuga lingid kohe lähiajal üle. Aitäh veelkord.

See "Chronicle of the Great Patriotic War of the Soviet Union in the Baltic Sea and Lake Ladoga" oli mulle siiani tundmatu allikas. Aitäh. Tuhnin ka seal.

Teine vene allikas [bellabs.ru] nimetab 18.11.1943 kaks juhtumit

18.11 kell 11:10 (1 А-20 сев. часть Рижского зал. (58.14/23.34). герм. – 58.15,5/23.37,3)
on see sama mis Sinu poolt eelmises postis pandud väljavõttes on kirjas (А20ж - see on siis Douglas A-20 ? nagu ma aru saan ?) 58°14´ 23°34´ (Liivi/Riia laht) ja jääb teise piirkonda.

18.11 kell 11:58 (1 А-20 9 м с-з м. Пакри. герм. – 59.30/23.55) on see sama "Adriane" juhtum, mille kohta Sa panid ka rootsi keelse raporti.
"Ariadne" kapteni raport 18.11.1943.

"Neljapäeval, 18. novembril, kui aurulaev «Ariadne» oli reisil Revalist Hankosse, ründas seda Vene torpeedolennuk. Tuul oli NNW, nõrk, pilvine, aga nähtavus hea. Laeva asukoht oli Pakerordi (Pakri) tuletornist 7,5 meremiili [s.o ca 14km] loode pool. Niipea, kui lennukit vaadeldi, tõsteti häire ja õhutõrje avas tule. Leiti, et lennuk oli "Hudson" (Boston) tüüpi (Ameerika) ja see viskas laevale torpeedo. Torpeedo poolt vee tabamisel juhiti tähelepanu asjaolule, et see ei jätkanud kohe veealuses asendis, vaid pigem tõusis (hüppas) umbes 0,5 kuni 1 meetrit vee kohale ja jätkas alles siis vee all. Torpeedo rada läbi vee oli kogu aeg palja silmaga näha. Torpeedo möödus u. 60-70 meetrit laevast tagant. Seejärel kadus lennuk kirde suunas."
See teine juhtum on praegu esimene tõsine kandidaat sündmusele, mida ma otsin.
Asukoht on selline, kus võisid ühtida nii Tallinn-Hanko; Paldiski-Hanko kui ka Paldiski-Turu laevateed nende algetapis.
Vene allikas annab konvoi mis koosnes neljast laevast, millest üks oli sakslaste "Bremerhaven". Teine tundub, et oli järelikult "Ariadne".
Natuke järele mõeldes ja arvutades...
Kui see vene lennuk ründas 11:58 ajal "Ariadne"-t ja oletades, et nende nelja laeva hulgas oli ka laev mis läks Paldiskist Turusse, siis täiesti reaalne, et see laev jõudis alles 19.11.1943 Turusse (ca 190km sõitu keskmiselt 8-9 sõlmega teeb ca 12 tundi).

Teine võimalus on, et see vene lennuk kohtas Paldiski-Turu laeva sama lennu ajal mingis teises punktis ja avas pardarelvadest ülelennul ka laeva pihta tule.

Kolmas võimalus, et mingi muu lennuk mingi muu ülesande käigus üle mere lennul kohtas teekonnal seda laeva ja andis pardarelvadest ka törtsu tuld.

.
Ariadne 18.11.1943.png
* * *

Siin LK140 väidetakse, et
Laivat kulkivat enimmäkseen öisin ja matkat sujuivat tappioitta
Seepärast ma algul arvasin, et ilmselt sõitis laev välja 18.11.1943 hilisõhtul juba pimedas.

Tuhnin edasi.
andrus
Liige
Postitusi: 4580
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Nõukogude lennuväe tegevus Soome lahel 1943-1944

Postitus Postitas andrus »

Kaevasin mõned tunnid, tulemused sellised:

Siellä koti, minne viedään : Inkeriläiset ja itäkarjalaiset lapset suomalaisissa yksityisperheissä 1941-1945 Valvontakomissiolle tammikuussa 1945 tehtyjen anomusten mukaan. http://urn.fi/URN:NBN:fi:joy-20080008

leheküljel 5 on laevadega viimise tabel. Kahjuks paistavad seal trükivead. Kui saaks vaadata tabeli aluseks olnud raamatusse Nevalainen, Pekka 1989. Inkeriläinen siirtoväki Suomessa 1940 -luvulla siis oleks ehk kindlam tunne. Praegu paistab, et 3 esimest rida on Eestist? viimine ja viimane, perioodiga 17.07.1943 kuni 12.05.1944, Saksamaalt:
Pekka Nevalaisen esittämässä tilastossa seitsemässä laivauksessa 17.7.1943–12.5.1944 välisenä aikana Suomeen siirrettiin Saksasta 2 042 henkeä. Valtaosa saapui Suomeen kesällä 1943. Hänen mukaansa Saksaan jäi arviolta 130 inkeriläistä.
Laevatransport.png



Rautajoki, Reijo: Vaiettu vaellus : inkeriläisten leirit 1942–1944 https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-7167-82-3

Sisaldab ka laevadega viimise kohta infot ja pilte. Viitab palju omakorda sellise raamatu peale: Tuuli, Erkki (1988). Inkeriläisten vaellus: Inkeriläisen väestön siirto 1941–1945. Porvoo & Helsinki & Juva: WSOY. kust paistab olema võetud üksikute laevade vedude statistika (lk 44-47):
Aranda 42
Suomi 55
Louhi 19
Lahti 9
Virgo 22


http://sa-kuva.fi sisaldab hulga pilte, mis on tehtud just novembri keskel 1943.a., üles leiab kui otsida sõna Baldiski järgi. Aranda ja Suomi olevat ka ühe pildi peal koos.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 16383
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Nõukogude lennuväe tegevus Soome lahel 1943-1944

Postitus Postitas Fucs »

Siellä koti, minne viedään : Inkeriläiset ja itäkarjalaiset lapset suomalaisissa yksityisperheissä 1941-1945 Valvontakomissiolle tammikuussa 1945 tehtyjen anomusten mukaan.

Aitäh! Seda ma pole veel lugenud ega varem näinud. Loen esimesel võimalusel. Aga seal LK.5 olev tabel on varemalt silma jäänud ka mingites muudes kirjutistes või kirjutises.

Nevalainen, Pekka 1989. Inkeriläinen siirtoväki Suomessa 1940 -luvulla
...ja...
Tuuli, Erkki (1988). Inkeriläisten vaellus: Inkeriläisen väestön siirto 1941–1945

Neid pole õnnestunud lugeda ega elektroonilisena leida. Neile viitavad väga paljud muud saada olevad kirjutised.
Nagu ka nt "Jussi ja Liisä Tenkun päiväkirjat Inkeristä vuosina 1943–1944" mis anti 2008 raamatuna välja ja kus võib midagi asjalikku olla...
https://www.celianet.fi/work/233934

Rautajoki, Reijo: Vaiettu vaellus : inkeriläisten leirit 1942–1944

See on läbi loetud juba omajagu aegu tagasi ja sellest ma leidsnigi ka ainsad, asjaosaliste mälestustele alternatiivsed viited, et pagulaslaevu üldse ikkagi rünnati ka.

http://sa-kuva.fi
Läbi vaadatud ja töötatud samuti juba omajagu aegu tagasi.
1944 kohta lisafotosid viimasest evakueerimisest jms on huviliste jaoks saadaval veel ka nt siin
https://finna.fi/Search/Results?filter% ... =AllFields

2020 tegi Soome arhiiv kättesaadavaks ka kaks Soome kaitseväe poolt 1943 filmitud ilma helita lõikudest kokku pandud dokumentaalfilmi
https://kavi.finna.fi/elavamuisti/Searc ... =AllFields
Üks on 21 minuti ja teine 5 minutit pikk
https://kavi.finna.fi/elavamuisti/Recor ... video_4168
https://kavi.finna.fi/elavamuisti/Recor ... video_4297
Pikem video on (segamini) kokku pandud 1943 kevadel ja sügisel filmitud materjalidest. Vahepeal on näha ka Soome propagandatoone (haigete eest hoolitsemine jms kaadrid, kus on kunstlikult loodud stseenid, näitlemine jms)

Netis olen lugenud aegade jooksul hunnikute viisi erinevaid avalikult kättesaadavaid materjale, mingi osa ma vaatan praegu, et olen tõmmanud millegipärast ka arvutisse (ilmselt need mida kohe ei jõudnud läbi lugeda ja lugesin hiljem)... praegu hakkavad vastavas kaustas silma ja on kohe ka netist leitavad (vbl on kellelegi kasulik kunagi)

VAIETTU SOTAPAKOLAISUUS
InkerIläIset kansakoulunopettajat jatkosodan aIkana
https://erepo.uef.fi/server/api/core/bi ... b0/content

Toivo Flink
Kotiin karkotettavaksi
Inkeriläisen siirtoväen palautukset Suomesta Neuvostoliittoon vuosina 1944–1955
https://www.doria.fi/bitstream/handle/1 ... sequence=1

Ilmar Laherand: Ingerimaa sõjapõgenikud Paldiskis 2008 soomekeelne versioon (tundub, et PDF on netist maha võetud, aga mul olemas, sain omal ajal küüned taha)
https://inkeriliitto.fi/inkerilaisten-s ... herand.pdf

Suuri täisota
Pilkkukuumeen torjunta Suomessa jatkosodan aikana 1941–1944
https://sotaveteraanit.fi/wp-content/up ... 931944.pdf

Lars Westerlund
Sotavankien ja siviili-internoitujen sodanaikainen kuolleisuus
Muonahuolto, tautisuus ja Punaisen Ristin toimettomuus 1939–44
https://www.doria.fi/bitstream/handle/1 ... sequence=1

Tyyne Martikainen
Inkerinsuomalaisten oikeus muistoon. ”Että ketään heistä ei unohdettaisi” (inimeste mälestused jms)
https://www.doria.fi/bitstream/handle/1 ... sAllowed=y

Väga palju allikaviiteid, linke ja arhiivimaterjale (s.h. mida on kätte saadud ja Google Drive`i vabalt kasutamiseks üles pandud)
https://www.inkeri.ru/virt/
Iga piirkonna all on eraldi allikaviited, lingid jms.

Ühesõnaga, vabalt saadaval on üsna palju igasugust materjali, mis kirjeldab üldisemalt põgenike olukorda, raskuseid ja eluolu ning olmet ja mille sisu hakkab ennast, mida rohkem neid erinevaid saada olevaid materjale loed, kordama. Ka allikaviited on kõikides neis peamiselt samad.

Seda, et 1943 novembris
Toisen siirtoaallon ensimmäinen laivaus lähti Paldiskista 15.11.1943. Siirtoa hoitivat aluksi alukset Suomi, Virgo ja Aranda sekä miinalaiva Louhi. Enimmillään siirroissa oli mukana luovutettuina tai vuokrattuina kaikkiaan 16 alusta.

korrutatakse ka paljudes materjalides, nagu ka pagulaste koguarvu, või kui palju osad laevad pagulasi kokku Soome viisid, või kuhu kui palju viidi jne.

Kusagil olid ka andmed, et peamine laev mis Turu vahet 1943 sügisel novembris sõitis oli "Virgo"..aga mingis materjalis oli kirjas ka, et nii "Suomi" kui "Aranda" justkui oleks millalgi novembris teinud ühe veo või vedusid Turusse (jään praegu allikad võlgu, seda materjali on tõesti väga palju ja annab jälle üles otsida konkreetseid jutte...). Ja loomulikult ei saa laualt maha lükata võimalust, et laev, mida ma otsin, oli hoopis mingi neljas või viies...

Aga mida pole õnnestunud siiani kahjuks leida, on laevade väljumiste ja saabumiste (vedude) aegu 1943 novembris pärast esimest suuremat "avavedu" 15.11.1943, mis "avas" uue põgenikeveo laine 1943 sügisel, millest palju kirjutatakse. Ehk, et ainuke asi 1943 novembri kohta mis konkreetselt leida on, on see, et 15.11.1943 väljus Paldiskist neli laeva, Suomi, Virgo, Aranda ja Louhi. Mis edasi sai on üldine jutt.
Ja mida on sama vähe või väga vähe leida, on mälestused/andmed pagulaslaevadele tehtud rünnakute kohta NLiidu lennukite poolt.
Veel vähem kui vähe on omakorda materjale ja infot Soome jõudnud pagulastest/ümberasujatest haavatasaanute kohta. Neid nagu lihtsalt poleks kunagi olnud olemaski. Põgusal otsingul ei leia ka sellist laeva nagu Reijo Rautajoki „Vaiettu vaellus“ materjalis kirjeldab Anna Muusika, et "Viimane laev siis ei jõudnudki lõpuks Hankosse ja nii ma kaotasin ka oma nukud." Ainus laev mis sellest nimekirjast kuidagi klapiks on Höyrylaiva S/S Ruth, mis uppus 11 märts 1944 "Viron rannikolla", samas ei leia selle laeva seoseid ingerisoomlaste veoga Soome...


Ma üritan piiratud allikate tingimustes välja selgitada laeva või laevu, mis 19.11.1943 Turusse jõudsid ja laeva või laevu (konvoid), mida kas 18.11.1943 või 19.11.1943 vene (no teiste riikide lennukid ma välistan eksole) lennuk(id) ründas(id) ja tulistas(id) pardakuulipildujatest.

Ja mul on selleks kasutada üksnes kaks fakti
1. Laev mida otsin saabus pagulastega Paldiskist Turusse 19.11.1943
2. NL lennuk(id) tulistas(id) kusagil sellel teekonnal seda laeva kuulipildujatest.
ja üks mälestuskild, mis võiks ääri-veeri vihjata ka laevale, kui ma kusagilt leiaks analoogse sündmuse/praktika/tegevuse kirjelduse
3. "Osa inimesi oli laevatekil, sest trümmi ja laeva siseruumidesse ei mahtunud kõik ära. Ühel hetkel ilmus(id) taevasse lennuk(id) mis võttis (võtsid) suuna laeva poole ja laeva tekil viibivatele (osadele? kõikidele? - seda ma ei tea) inimestele tõmmati katteks peale lahti suur presentkangas. [Vähemalt] Üks lennuk tulistas kuulipildujatest laeva, kuulid tabasid ka laevatekki ja osad inimesed said vähemalt haavata."

Kuna ma pagulaslaevade "sõidugraafikuid" ehk andmeid laevade liikumiste kohta kuupäeviti kusagilt, kuhu juurde pääsen või materjalidest mida hankida saan, juba aastaid tagasi alustatud otsingutes mitte ei leidnud ega leia (no ma aeg-ajalt teen jälle ühe otsinguringi, sest materjale ikka ilmub ja kaob internetist pidevalt), siis ma võtsin nüüd uuesti ette ja hakkasin anno 2025 otsima, et äkki leiab hoopis mingid andmed VF lennuväe tegevuse kohta mind huvitaval perioodil ja piirkonnas, et vbl näkkab ja õnnestub selle kaudu laevale jälile saada, aga pärast mõningast tuhnimist avastasin, et ka nendele pagulaslaevadele tehtud rünnakute kohta eriti mingit konkreetset infot ei leia (v.a. siis need väärt materjalid, mida AKF Andrus mulle kohe vastuseks pani). Vahepael tekkis mul juba tunne, et selliseid rünnakuid ametlikult justkui nagu ei toimunudki, kuigi sündmustes osalenud inimesed sellest rääkisid... sest leidsin inforuumist täieliku vaikuse sellel teemal... kuniks lõpuks leidsin ikkagi paar vihjet (Reijo Rautajoki „Vaiettu vaellus“ materjalist), et selliseid õhurünnakuid siiski tehti.

:cry:
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 16383
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Nõukogude lennuväe tegevus Soome lahel 1943-1944

Postitus Postitas Fucs »

AKF drawulf saatis mulle AI poolt kokku kirjutatud vastuse minu küsimustele milnetis märkusega:
ma ei hakka seda "AI jama" teemasse panema, aga äkki leiad selle referaadi lõpust mõne uue allika
Ja siinkohal ka avalik aitäh veelkord talle.

Seal on mõned huvitavad jutud...

AI lubab:
Juhin tähelepanu sellele, et väldin juba mainitud allikaid ja foorumit Militaar.net. Uurin süvitsi digitaalseid arhiive, teadusartikleid ja seni mainimata allikakogumeid.
Good! :D

AI kirjutab:
Turu vastuvõtulaevad 19. novembril 1943 – Digitaalsete allikate põhjal saab kinnitada mitme laeva saabumist Turusse sel kuupäeval, kandes Paldiskist evakueeritud ingerisoomlasi. Varasemad evakuatsioonireisid toimusid Hankosse, kuid 1943. aasta sügisel hakkasid laevad peatuma ka Turus....

Peamised nimetatud laevad on: Mereuurimislaev Aranda... Laev Suomi... Aurulaev Virgo.... ja Mereväe transpordialus Pukkio...

19. novembriks jõudis Turusse mitu laeva täis ingerisoomlasi; ülalnimetatud Aranda, Suomi, Virgo ja Pukkio kuulusid sellesse konvoisse.
andes allikaviiteks https://tietava.finlit.fi/inkerilaiset/ ... t-suomeen/
ja
https://et.wikipedia.org/wiki/Ingerisoo ... %B5ja_ajal

Seal esimeses allikas paraku kirjutatakse lihtsalt, et "Suomessa pakolaiset saapuivat Hankoon, Turkuun, Raumalle ja Pohjaan" ja, et "Inkeriläisten siirto Paldiskin satamasta Hankoon tapahtui muun muassa Aranda- ja Suomi-laivoilla". Teine viidatud allikas Eesti Wiki viitab omakorda jälle Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilase Liisa Pool tööle, kus kirjutatakse, et "29. märtsil 1943 jõudis Hankosse esimene laev, mereuurimislaev Aranda, viies Klooga laagrist Soome 302 Ingerimaalt saabunud orbu koos saatjatega. Laev hakkas Paldiski ja Hanko vahel sõitma iga 2–3 päeva tagant. Ligi 70-kilomeetrine reis kestis 4,5–7 tundi. Aprilli algul tuli teiseks laevaks Suomi"... ning Pukkio nimelist laeva üldse ei mainita. Ja pole aimugi, kust AI võttis, et 19.11.1943 "mitu laeva Turusse saabus".
:D

Whatever... Uus laev pagulasteveo kontekstis minu jaoks on "Mereväe transpordialus Pukkio". Sellele 19.11.1943 tehtud rünnaku viiteks annab AI
https://wio.ru/fleet/sunk/baltic.htm
kus on lihtsalt kirjas, et "19 November 1943 Finnish troop transport Pukkio damaged with a bomb of 12kg, 2 WIA" ja allikaviidet pole.

Proovisin leida seoseid "Pukkio" sõjapõgenike transpordiga, aga ei leidnud. Samas märgitakse erinevates allikates, et vedusid tegi kuni 16 laeva kuid leitud allikates nimetatakse tundub ainult laevu Aranda, Suomi, Louhi, Virgo, Lahti, Iris, Osmo, Soisalo, Primula ja Aunus, seega mingid kuus laeva olid igal juhul veel. Sorry, kui midagi kahe silma vahele jäi.

Üritasin tuvastada seda 19.11.1943 sündmust AKF Andruse poolt antud vene arhiiviallikatega, aga seal pole enamus laevade nimesid antud ja "Pukkio" nime ka ei esine. Soome lahe idaosas käis ka 19.11.1943 üsna vilgas tegevus ja see "Pukkio" võis saada pihta hoopis kusagil seal. Soome allikatest ma midagi tarka selle "Pukkio" kohta ei leidnud.

On: Yhteysalus Pukkio
https://fi.wikipedia.org/wiki/Yhteysalus_Pukkio
On: Moottoritorpedovene Raju (MTV 7) ; Tunnetaan myös nimellä Miinalaiva Pukkio.
https://fi.unionpedia.org/i/Yhteysalus_Pukkio
On: Miinalaiva Pukkio
https://fi.wikipedia.org/wiki/Tiedosto: ... %C3%A4.jpg
http://www.m.lexvo.org/uwn/entity/e/fi/ ... 2984.node0
On lihtsalt Pukkio
https://www.maritimeforum.fi/index.php?topic=16110.0

Mis tunduvad kõik olevat üks ja sama väiksemat sorti (28m pikk ja 6,6m lai) laev.... välja arvatud siiski MTV-7 "Raju", mida ka miinilaev "Pukkio"-ks tituleeritakse ja mis läks kokkupõrkes poomiga põhja 16.05.1943 Koivisto lähedal.
https://fi.wikipedia.org/wiki/Moottoritorpedovene_Raju
https://military-history.fandom.com/wik ... rpedo_boat

Samas võis see õige Pukkio mingi aeg ka pagulasi vedada...
Pukkio palveli sotien aikana yhteys- ja kuljetusaluksena.
ehk "Pukkio oli sõja ajal side- ja transpordilaev"
Üks pilt 1942 aastast ka
https://www.facebook.com/virolahdenvpk/ ... uVCEQTwoJl

AI kirjutab õhurünnakutest (jätan selle osa välja, kus ta kirjeldab mulle 19.11.1943 Soome lahe idaosas toimunud õhurünnakuid)
Soome poole allikad registreerisid samal päeval nõukogude lennuväe rünnaku ühe evakueerimislaeva pihta. 19. novembril 1943 tabas nõukogude lennuki heidetud 12 kg pomm Soome transpordilaeva Pukkio, põhjustades laeval vigastusi ning haavates kahte pardal viibinut
https://wio.ru/fleet/sunk/baltic.htm
(See juhtum on kirjas hilisemates koondandmetes nõukogude lennuväe saavutuste kohta; Pukkio on nimetatud kui “troop transport”, s.t. väe- või pagulaste veoks kasutatud alus.) Pommitabamus Pukkiole ei uputanud laeva – seda kirjeldatakse kui “kahjustatud, 2 haavatut” –, mis viitab, et laev jõudis siiski Turusse kohale.
:D
Kahjuks ei taha AI mulle anda neid "Soome allikaid" ja AI järeldus, et laev Pukkio jõudis Turusse on lambist võetud, kuna pole kusagilt leida vihjeid, et Pukkio üldse sel päeval (või üldse millalgi) Turusse teel oleks olnud.

AGA see Pukkio hetkel jääb siiski "õhku rippuma" mingi variandina siiski (ma ei saa seda 100% välistada) ja on jälle üks õhkõrn võimalik niidiots. :D

See osa on ka hea :D
AI kirjutab:
Pagulaste vigastused mererünnakus – Uute allikate ülevaatus näitab, et 19. novembri 1943 õhurünnakute tõttu esines vigastatuid, kuid konkreetseid nimekirju vigastatud pagulastest pole seni avalikult leitud. Küll on teada, et Pukkio pommitamisel on haavata saanud kaks isikut
https://wio.ru/fleet/sunk/baltic.htm
Allikmaterjal ei täpsusta, kas haavatuteks olid laevameeskonna liikmed või pagulased reisijate seas. Arvestades, et Pukkio pardal oli sadu ingerisoomlastest tsiviilevakueeritavaid, on võimalik, et vähemalt üks või mõlemad haavatutest kuulusid pagulaste hulka. Kui pomm tabas laeva tekki või ülemist osa, võisid pihta saada ka reisijad (nt õhutõrjemeeskonda abistanud pagulased või need, kes pommitabamuse hetkel tekil viibisid).
Järgmise kohta võib öelda, et tubli töö, kui ta (AI) tõesti ka ajalehtede "Inkeriläisten Viesti" artklid läbi kammis (ma kunagi võtsin ette sama töö, aga loobusin üsna pea mahu ja ajakulu tõttu)
Mälestused ja arhiivid – Läbivaadatud mälestusmaterjalides (sh ingerisoomlaste memuaarid ja ajakirja Inkeriläisten Viesti numbrid) ei leidu otsest kirjeldust, kus keegi pagulastest tunnistaks end rünnakus haavata saanuna. Tõenäoliselt on põhjus see, et enamik ingerisoomlasi jõudis siiski õnnelikult kohale ning vigastatuid oli üldiselt vähe.
Põhjusega võib nõustuda.

AI jätkab:
Haavatute käsitlemine Turus – Kuigi konkreetset pagulaste nimekirja vigastatutest pole avaldatud, on loogiline, et haavatud toimetati Turusse saabumisel haiglaravile. Turus asusid sel ajal mitmed sõjaväe ja tsiviilhaiglad, kuhu ka evakueerituid vajadusel suunati. Võimalik, et Soome Punase Risti või kohalike võimude aruannetes on märkmeid 19.11.1943 saabunud haavatud pagulaste kohta, kuid need andmed pole laiemale avalikkusele digitaalselt kättesaadavad.
Jah nii on, AI räägib õigust.

*

Reijo Rautajoki "Vaiettu vaellus" on üks põhjalikumaid ülevaateid toimunust. Seal nt kirjutab Turu vastuvõtulaagri kohta järgmist.
Turu vastuvõtulaager loodi 25. oktoobril 1943, vaid paar päeva pärast Rauma laagrit. Selle peakorter asus Topeliuse algkoolis, mis suutis vastu võtta vaid osa tulijatest. Laagriülemaks oli Urmas Peltonen. Algkoolil oli meditsiinikabinet/palat/laatsaret [sairastupa], mille korraldust on kirjeldatud kui ajutisena...

...Turu sadamast põhja pool asuvasse Patterinhaakaa rajati suur kasarmuküla, mis hõlmas 70 hoonet....Kohalikud elanikud kutsusid küla Väike-Berliiniks...

...See saksa puhkeküla majutas suurt rühma ingerlasi, kes saabusid Soome Turu vastuvõtukeskusesse 1943. aasta hilissügise tippajal. Topeliuse kooli sai vastu võtta vaid väikese arvu tulijaid, seega saadi lisaruumi sakslastelt mõne baraki rentimisega...

...Ingerlasi kavatseti Turu vastuvõtulaagris hoida ühest päevast nädalani. 1943. aasta lõpus oli aga epideemiate oht suur, mistõttu tuli Väike-Berliini kasutada karantiinilaagrina...

...Osa ingerlasi tuli paigutada Migrantide Hoolekande Teenistuse hoole alla. Neile organiseeriti ajutised hooldusasutused ja haiglad, kas laagritega ühenduses või eraldi üksustena.
Mul esivanemad jõudsid Turu vastuvõtulaagrisse 19.11.1943, mis ilmselt ei olnud veel "hilissügisene tippaeg", sest suurem esimene vedu oli olnud just neli päeva varem 15.11.1943... kuigi novembri teine pool on juba hilissügis küll. 1943 lõpus hakati, nagu aru võib saada, Turu vastuvõtulaagrit kasutama ka karantiiinilaagrina. Samas esivanemad viidi Turu vastuvõtulaagrist omakorda karantiinilaagrisse hoopis Oittisse (topeltkarantiini poleks vast saadetud?) ja seda alles 22.12.1943 ehk 1 kuu hiljem, seega võib ilmselt järeldada, et nad paigutati 19.11.1943 ikkagi Turu põhilaagrisse ja mitte karantiinilaagrisse. Seejuures oleks loogiline ka 1 kuu pikkune viibimine Turu vastuvõtulaagris, kuna üks neist vajas ilmselgelt pärast haavatasaamist meditsiiniabi ja hoidu.... no kuna "haavatuid ei olnud" (keegi ei kirjuta ega räägi, et oli), siis ma hakkan juba siin kahtlema oma mälus, mõistuses ja selles, millal täpselt mul isa siis "pagulaste veol" haavata sai, äkki ma sain omal ajal millestki valesti aru ja see juhtus hoopis siis, kui neid tagasi NLiitu saadeti ja veeti.... üle küsida pole ka ammu juba kelleltki... ja seda (mingit õhurünnakut) tegid hoopis "pahad sakslased" 20-21.12.1944 (NLiitu tagasisaatmise aeg)... aga tagasi NLiitu saadeti minu teada üldjuhul ingerisoomlased rongidega, otse läbi Vainikkala Viiburisse ja sealt siis juba edasi keda kuhu, kindlasti mitte laevadega (pole kohanud ühtegi viidet sellisele sündmusele)... :scratch:

Reijo Rautajoki kirjutab:
Tagasisaatmisoperatsioon oli kiire. See kestis kokku 42 päeva. Inimesed järgisid ajalehekuulutustes antud korraldusi ja kogunesid raudteejaamadesse. Idapiiri poole suunduvat rongi pidid nad tavaliselt ootama päev või paar. Täisrongid viisid 55 000 ingerisoomlast itta. Tagasisaatmised toimusid peamiselt ajavahemikus 5. detsember 1944 kuni 15. jaanuar 1945.

Esimene tagasisõidurong väljus Oulust 3. detsembril 1944 ja jõudis Vainikkalasse 5. detsembril 1944. Viimane rong jõudis Nõukogude Liitu tagasi 15. jaanuaril 1945. aastal. Selleks päevaks lahkus läbi Vainikkala ida suunas 81 rongi. Ühes rongis oli keskmiselt 692 tagasipöördujat.
Muig muidugi.
Mul omast arust oli kogu IIMS aegne suguvõsaooper juba ammu enam-vähem selge ja "kaante vahel"... olid jäänud vaid üksikud "pisiasjad", mida võimalusel ehk kunagi hiljem prooviks täpsustada kui saab, aga võta näpust, hakka või otsast peale :mrgreen:

Aga ei hullu!
Tuhnime edasi. Vbl on kunagi võimalus ja võimalik ka Soome spetsiaalselt kohale minna ja arhiividele (kusjuures erinevates linnades!) küüned taha saada, sest see nende digiarhiivindus ja kauglaenutuse digilahendused ning võimalused on *#¤&%# ... kuigi seda materjali on palju, mida kohapeal läbi tuleks kammida ja peaks telgi ning seljakotiga minema. :D Seal on ilmselt (ja ilmselgelt) vastused olemas. Sealt oleks, kui juba minna, muudegi asjade kohta vaja uurida, mis kõik on isikuandmete 100 aastase kaitse all ja käyttörajattu.
Lainsäädännön perusteella käyttörajoitettuja digitaalista aineistoa on mahdollista käyttää vain Kansallisarkiston toimipaikkojen tutkijasalien asiakaspäätteillä.
https://kansallisarkisto.fi/kayttorajoitettu-aineisto
https://astia.narc.fi/uusiastia/aineist ... 2target%22:[%22aineisto%22],%22level%22:[%22materiallevel%22,[%22file%22,%22item%22]]}
andrus
Liige
Postitusi: 4580
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Nõukogude lennuväe tegevus Soome lahel 1943-1944

Postitus Postitas andrus »

Pukkioga on lihtne:
1.jpg
2.jpg
retti
Liige
Postitusi: 1375
Liitunud: 13 Dets, 2004 22:14
Kontakt:

Re: Nõukogude lennuväe tegevus Soome lahel 1943-1944

Postitus Postitas retti »

akf Fucs
väike korrektuur - yhteysalus - on raskesti eesti keelde üheselt tõlgitav. Mitte ainult sidelaev vaid rohkem ühenduslaev mis vajadusel peab teatud konkreetsete saarte/sadamate vahel ühendust ka väljaspool sõidugraafikut.
Eestis nt Kihnu ,Ruhnu ja Piirissaare ja Prangli laevad.
Yhteysalus soomes ei ole kõigile tasuta nii kui on lossi
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 16383
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Nõukogude lennuväe tegevus Soome lahel 1943-1944

Postitus Postitas Fucs »

andrus kirjutas: 06 Mai, 2025 18:12 Pukkioga on lihtne:
Tänud jälle!
Ma seda kahtlustasingi. Pukkio seega laualt maas.
retti kirjutas: 06 Mai, 2025 18:44 akf Fucs
väike korrektuur - yhteysalus - on raskesti eesti keelde üheselt tõlgitav. Mitte ainult sidelaev vaid rohkem ühenduslaev mis vajadusel peab teatud konkreetsete saarte/sadamate vahel ühendust ka väljaspool sõidugraafikut.
Eestis nt Kihnu ,Ruhnu ja Piirissaare ja Prangli laevad.
Yhteysalus soomes ei ole kõigile tasuta nii kui on lossi
Google tõlkis jah side- ja...
Soome Wikis oli ka lahti seletatud pikemalt ja lugesin kohe muidugi sealt ka, mis imeloom see Yhteysalus on :)
https://fi.wikipedia.org/wiki/Yhteysalus

*
Leidsin Soome riigiarhiivist ka osad vajalikud materjalid. Digitaliseeritud ja puha, aga juurdepääsupiiranguga.
Isegi laevade saabumisajad ja majutuslaagrite nimekirjad on juurdepääsupiiranguga.
https://astia.narc.fi/uusiastia/kortti_ ... =447416713
https://astia.narc.fi/uusiastia/kortti_ ... =499540017

*
Siit leidsin veel ühe laeva nime "Siikakoski" mis vähemalt 1943 suvel pagulasi vedas.

*
Otsisin ka haavatasaanud või surmasaanud ingerlaste kohta netist infot. Noh, et kas selliseid ka üldse oli. Tundub "tabuteema" või asi millest ei taheta palju rääkida, aga neist ei leia eriti kusagilt midagi. Seda paaris kohas mainitakse, et enne Soome jõudmist oli pagulaste suremus suur Saksa laagrites s.h. paaris kohas on juttu olnud ka sellest, et Paldiskis-Kloogas... ühes kohas räägiti ka Kingissepa ja Kohtla-Järve "vahelaagritest" sellega seoses.

Siis leidsin veebiarhiivist archive.org 1978 aasta "Inkeriläisten Viesti" tekstiversiooni (peaks olema 10. number, oktoober 1978). Sealt siis nt Lapinlahti maetud ingerlaste kohta järgmise jutu (läheb kellelgi kunagi vbl vaja, ma redigeerisin suurema osa OCR vigadest juba välja ja on vaeva vähem). "Kuopion läänissä oli Lapinlahden karanteenileiri, joka perustettiin marraskuun alussa 1943"
(joonin alla 16a vanused ja nooremad ehk lapsed)
NB. Tekst on archive.org poolt OCR (optical character recognition) -iga konverditud pilt > tekst ja sisaldab ka vigu.
6. augustil 1978 külastas aktiivne grupp Turu ingerlasi Lapinlahti kalmistul, et pühitseda mälestuskivi 1943-44 sõjas langenud ingerlastele. Selle grupiga liitusid mõned liikmed Helsingi ja Tampere osakondadest ning osalejaid oli isegi Põhja-Rootsist. Üritus oli väga edukas.

Reisi tulemusel oli mul võimalus tutvuda nimekirjadega, mis paljastasid lahkunu isikuandmed. Leiti kolm nimekirja, tähestikuline nimekiri ja lisakirjed. Püüdsin luua maetute grupist ühtse pildi. Tseremoonial mainiti umbes 60–70 ühishauda maetud surnut. Mul endal on number 71.

Ühe nimekirja kaanel on mainitud ingerlasi, kes surid Lapinlahtis 15. veebruarist 1943 kuni 5. oktoobrini 1944. See peaks aga lõppema 30. septembril 1944, kuna kuupäev 5. oktoober 1944 viitab matmispäevale, mil maeti veel kaks surnut. Teises nimekirjas on mainitud, et surnud inimene maeti 24. detsembril 1944.

Kuigi eesmärk ei ole vigade leidmine, tuleb siiski mainida, et nimekirjades on palju puudusi: mõnes nimekirjas on ebaselge käekiri (tõenäoliselt pidasid neid 4 inimest), parandused, erinevad kuupäevad, võõrkeelsed nimed, puudulik teave, mõne surnu vanus on arvutatud, teistel aga mitte jne. Niivõrd, kuivõrd olen suutnud leida valesid märke, olen need parandanud. Mõnel polnud religiooni nimekirjas. Mõnele lahkunule tekitas endine kihelkond raskusi, kuna õigeusklikel oli luterlastest erinev kihelkonnajaotus. Siiski annavad nimekirjad meile mingit infot. Tegelik surnute nimekiri näeb välja selline [nimi ja sünniaasta]:

Agafonov, Sergei 1868; Ananiev, Matrona 1872; Apramov, Simen 1864; Arponen, Vaada (?) 1939, Bogdanova, Mirjam 1943, Dubbelman, Maria 1861: Eriakas, Maria 1872; Grigorjev, George 1939; Grigorjev, Leonard 1934; Hunger, Eeva Jaakontytär 1866; Hynninen, Mari 1876; Häkkinen, Edvard 1934; Hämäläinen, Juho 1874, Inkeroinen, Katri 1900; Isaeva, Nasia 1866; Jaanus, Saara 1872; Jakonen, Anna 1870; Jalonen, Maria 1873; Jalonen, Matroona (?) 1867; Joutsi, Elviira 1942; Joutsi, Voidemar Simonpoika 1942; Jouhonoialnen, Sohvi 1879; Kiriia, Dimitri 1887; Klimov, Aleksandra 1867; Koivunen, Filip 1870; Korten, Toni 1943; Kusmin. Sakari 1866: Laitinen, Katriina 1860; Lehtonen, Maria 1941; Lehtonen, Sakari 1871; Leivonen, Valeri 1941; Levonen, Aleksander 1942; Mattilainen, Helena 1871: Mii i eri, Maria 1860; Minkkinen, Iida 1943; Musikka, Eeva 1877; Mytty, Andrei 1867; Nikkonen (Mikkonen), Lyyti 1943: Paajanen, Nikolai 1941; Paakkonen, Jooseppi 1899: Pankratjev, Anna 1885; Parri, Maria 1870; Petrov, Sergei 1875 ; Platonov, Jestafei 1870 : Puoiakainen, Katriina 1924 (?); Pölhö, Valentina 1942; Pöntinen, Malvi 1942; Saija, Anniina 1942; S a tai a, Viktor 1943; Saveijeva, Helena 1889; Savolainen, Maria 1856; Seppänen, Paula 1942; Seppänen, Viktor 1943; Sykläinen, Aleksander 1941 ; Tarasov, Darja 1866; Tarasov, Vasili 1940; Tarassov, Sergei 1941; Tarassu, Aliisa 1942; Tepponen, Iida 1876; Terentjev, Fedesia 1868; Tinttunen, Katri Mikontytär 1877; Titov, Genadi 1940; Titov, Lyyii 1942; Valkonen, Mari 1874; Vasara, Esko 1944; Vasiljev, Feodor 1870; Vasiljeva, Akuliina 1874 (?); Vinask, Lyydia 1941; Virolainen, Katri 1897; Visser, Anna 1870; Vääränen, Anna 1874.

Laste suremus on statistikas suur probleem. Alla 10-aastaseid lapsi on surnud 28 inimest. Kõige elujõulisem grupp näib olevat olnud 10–43-aastased. Selles vanuses inimestest sureb ainult üks 20-aastane ja ka tema vanus on hinnanguline.

Laagri kogu elanikkonna kohta andmed puuduvad ja surma põhjus on mainitud vaid kahe puhul. Laagri direktor, õpetaja Vilho Pesonen, mainis, et laager toimis omamoodi piirkondliku paigutuslaagrina, kust paljud inimesed läbi käisid. Ta hindas koguarvuks 6000 inimest. Korraga pidi laagris olema paar sada inimest.

Laager võttis oma inimesi vastu raudteega ja mõned saabusid laevaga. Lahkunute käest kogutud teabe põhjal oli laagris inimesi vähemalt Kosemkinast, Soikkolast, Moloskovitsast, Kupanitsast, Tyröst, Ropsu'st, Skuoritsast, Kolppanast, Spankkovast ja Koprinast. Pesoneni sõnul olid mõnel kaluril kaasas kalavõrgud. Nad kõik rääkisid soome keelt. Kirikusse teenistustele tulid kõik, olenemata usutunnistusest. Matustel oli vähem inimesi ja matused toimusid samasse hauda.

Vanem Pesonen ütles, et suremuse peamine põhjus on tõenäoliselt nälg, haigused, teekonna koormus, ülerahvastatus jne. Alatoitunud inimesed, kes olid pikka aega stressis olnud, ei suutnud haigustele lõputult vastu panna. Kuigi laagris suri palju lapsi, surid ka eakad. Seega suri 27 inimest vanuses 70 ja üle selle...

Professor
Eero Rautajoki
https://archive.org/stream/Inkerilaiste ... a_djvu.txt
2005a ajalehest "Inkeriläisten Viesti" Hanko vastuvõtulaagri kohta (sh. 57 last)
2005. aasta 9. numbris ja selles ajakirjas avaldatud Kauko Hörkö artiklis oli juttu Hankos toimunud mälestusteenistusest seal sõjaveteranidena hukkunud ingerlastele. Hukkunute nimekiri on allpool....

Hanko pagulaslaagris surnud ingerlased

01. Agarkova. Natalia sünd. Nov. 1939
02. Ahonen. Kerttu sündis. 23.11.1941
03. Atamanova, Galina sünd. 4. november 1941
04. Alekseva, sünninimi Alexa. 12. juuni 1943

05. Aleksandreva, Anna sünd. 1872. aasta
06. Aleksandreva, Feodora sünd. 1864. aasta
07. Arsentti, Malani sünd. 1867. aasta
08. Bonde, Maria sünd. 1942. aastal
09. Denilov, Aleksei sünd. 1911. aasta
10. Dimitrijeva, Katri sünd. 1877. aasta
11. Fedotova, Tatjana sünd. 15. oktoober 1941
12. Filipova, Natalia sünd. 1873. aasta
13. Fokin, sündinud Malanjas. 1 5.6. 1867. aasta
14. Fuhaloff, Sergei sünd. 12. veebruar 1863
15. Gemidov, sündinud Viktor. 6. juuni 1943
16. Georgeva, sünd Aleksandra. 1870. aasta
17. Grigorjeff, Grigori sünd. 23. aprill 1873
18. Haajanen, Toivo sünd. 1.9. 1941. aastal
19. Halinen, Anna sünd. 10. aprill 1868
20. Halttunen, Viktor sünd. 20. mai 1943
21. Hiir, Antti sünd. 15. juuni 1880
22. Himanen, Maria sünd. 23.4. 1886. aasta
23. Himanen, Niina sünd. 1.2. 1941. aastal
24. Hirvi, Katriina sünd. 1868. aasta
25. Hirvonen, Zakarias sünd. 1884/1885
26. Huttunen, Paavo sünd. 3 1. 1. 1942. aastal
27. Huttunen, Johanna sünd. 1872. aasta
28. Hyyrynen, Viktor sünd. 14. mai 1942
29. Ihanus, Juho sünd. 1872. aasta
30. Ignatjeva, Anastasia sünd. 25.12.1867
31. Ivanova, sünd. Lüüdia. 1. september 1937
32. Ivanova, Maria sünd. 8. juuni 1937

33. Ivanova, Matrona sünd. 25. märts 1886
34. Ivanova, Porfil sünd. 16. veebruar 1867
35. Ivanova, Tatjana sünd. 30. juuni 1942
36. Ivanov, Vili sünd. 8. september 1943

37. Jaakkonen, Anton sünd. 12. aprill 1867
38. Jaanus, Valtteri sünd. 02.1941
39. Jakovlev, Anatoli sünd. 16. oktoober 1943
40. Jalonen, Toivo sünd. 4.8.1938
41. Janajev, Viktor sünd. 1943. aastal

42. Jemeljanona, sündinud Marfa. 1864. aasta
43. Joroinen, Viktor sünd. 26. juuli 1941
44. Joutsi, Ilmari sünd. 13. aprill 1942
45. Juonolainen, Juhana sünd. 3. jaanuar 1940
46. ​​Jurtšenko, Vera sünd. 5. veebruar 1942

47. Jänes, Eliase sünd. 15. juuni 1864
48. Kaasonen, Nina sünd. 14. august 1941
49. Kinnunen, Eli sünd. 14. september 1941
50. Kirjonen, Viktor sünd. 27. august 1943
51. Kirsi, Anna sünd. 17. jaanuar 1941
52. Korkkinen, Juhana sünd. 23. aprill 1943

53. Korppova, Maria sünd. 1881. aasta
54. Koskunen, Galina sünd. 7. juuli 1943
55. Kosonen, Juho sünd. 7. jaanuar 1941

56. Kutusova, Natalia sünd. 1889. aasta
57. Käräkkä, Sofia sünd. 1865. aastal
58. Käräkkä, Susanna sünd. 10. oktoober 1862
59. Lehvonen, Katriina sünd. 11.11.1891
60. Luukas, sündinud Johannesena. 1865. aastal
61. Maksimov, Leonid sünd. 16. juuni 1942
62. Martin, Juho sünd. 1931. aastal
63. Matsijevski, Toivo sünd. 16.1.1 942

64. Mihailojeff, sünd. Saveja. 1865. aastal
65. Mortenen, Maria sünd. 1868. aasta
66. Mustonen, Reino sünd. 29. november 1940
67. Mustonen, Varpu sünd. 1864. aasta
68. Mutanen, Eeva sünd. 25. märts 1852
69. Nesterova, Galina sünd. 12. jaanuar 1942
70. Nikkari, Justiina sünd. 1864. aasta
71. Nikkina, Viktor sünd. 18.11.1941
72. Nikkinen, Valentina sünd. 6. jaanuar 1942

73. Orfejev, Tiit sünt. 25. märts 1861
74. Osipov, Matti sünd. 12. oktoober 1862
75. Pakkinen, Aappo sünd. 1. veebruar 1870
76. Paksu, Pekka sünd. 23. märts 1911
77. Pavlov, Vladimir sünd. 17. juuni 1862
78. Pavlova, Raisa sünd. 14. september 1939
79. Pennanen, Jaakko sünd. 18. aprill 1896
80. Petrov, Vladimir sünd. 1. jaanuar 1941
81. Pikkat, Aare sünd. 7. aprill 1941

82. Prokofjev, Helena sünd. 9. mai 1863
83. Prokorov, Fedosja, sündinud 9. mail 1882
84. Puikkonen, Zinaida sünd. 25. veebruar 1941
85. Pukare, Toivo sünd. 25.12.1943
86. Puolukkainen, Nikolai sünd. 3. oktoober 1941

87. Pääkkäänä, Anna sünd. 1860. aasta
88. Pääskyläinen, Aleksanteri sünd. 23. aprill 1890
89. Pöllä, Väinö sünd. 17. märts 1942
90. Rouhiainen, sünd. Lydia. 4. aprill 1942
91. Trummar, Martta sünd. 5. oktoober 1941
92. Sakonen, Valentina sünd. 12.12.1941

93. Särökin, Irina sünd. 1864. aasta
94. Säveliä, Nikolai sünd. 14. september 1870
95. Savolainen, Armas sünd. 21. juuni 1941
96. Savolainen, Juhana sünd. 05.05.1943
97. Schnelze, Rudolf, sünd. 6.1.1944

98. Semenov, Joosep sünd. 1860. aasta
99. Semjonov, Marfa sünd. 15. august 1865
100. Sihvani, sünd. Lydia. 23. august 1940
101. Sippo, Maria sünd. 7. september 1888
102. Soikkonen, sündinud Peterburis. 30. jaanuar 1943
103. Sorokin, Irina sünd. 1864. aasta
104. Sykkö, Merja sünd. 1878. aasta
105. Timofejeva, Ksenja sünd. 24. jaanuar 1861
106. Tervonen, Tamara sünd. 2.12.1941
107. Tinttunen, Katri sünd. 16. november 1908
108. Vanhanen, Viktor sünd. 8. juuni 1941
109. Vasiljeva, Valentina sünd. 9. jaanuar 1938

110. Verho, Katariina sünd. 1 6.2. 1885. aastal
111. Verismä, Katri sünd. 13. jaanuar 1922
112. Ylli, Leo sünd. 6. august 1938

Lisaks loetletutele on uurija tuvastanud ka mõned ebakindlad matmispaigad. st. Nad on Hankos dokumenteeritud, kuid nende matmise kohta pole leitud andmeid. Nimekiri jätkub:

113. Andrianov, Eve sünd. 17. märts 1864
114. Haajanen, Antti sünd. 1.10.1898
115. Hirvonen, Maria sünd. 12. juuli 1886
116. Hämäläinen, Nikolai sünd. 15. mai 1923
117. Paranen, Anna sünd. 1880. aastal
118. Prokofjev, Jaakko sünd. 14. oktoober 1877
119. Simonen, Oskar sünd. 15. aprill 1861
120. Jakk, Aleksei sünd. 30. juuli 1911
121. Vale, Aleksander sündis. 30. mai 1924
https://archive.org/stream/Inkerilaiste ... a_djvu.txt
:rip:

Kui aega saan, kammin edasi.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline