Euroopa (Liidu) ühiskaitse

[taavi013]

Huvitavad arengud Euroopa uuesti relvastamise rahastamisega.

Britid, kes on kogu aeg olnud veidi finantssahkerdajad - pakuvad skeemi riikide ülese "Ümberrelvastumise panga" loomiseks. Idee selles, et sealtkaudu hangitu ei lähe riikide bilanssi, ei ole Brüsseli kontrolli all ning riigi kuludena tekiksid ainult ülalpidu-hooldus-intressimaksed.

Esialgu on idee veel toores. Aga arvestatav seltskond riikide rahandusametkondadest on kinnisemat tüüpi aruteludel käinud.

Üks sellise finantseerimise arutelu eestvedaja Poola (hetkel euroopa nõukogu eesistuja) on toimetamas paralleelselt mõttekodadega mingi sarnase skeemi ametlikuks ajamiseks euroopa poolt algatatuna.

Elame-näeme. Aga tundub, et ideedel on jumet, muidu sellist kõrgetasemelist sehmerdamist ei toimuks.

https://www.politico.eu/article/uk-eu-d ... ocurement/

[Kriku]

Edward Lucaselt päris hea artikkel, tasub tervikuna lugemist:

Ent Washingtoni korduva üleskutse „tehke rohkem“ varjus peitus tavaliselt teine sõnum: „Aga mitte nii.“

Transatlantilise julgeolekupoliitika halvasti hoitud saladus on see, et alates külma sõja algusest ei ole USA püüdnud mitte ainult põimida Euroopat Nõukogude Liidu vastasesse „ühisrindesse“, vaid hoida teda oma eestkoste all. See tähendas, et lämmatati kõik katsed ehitada üles sõltumatu Euroopa kaitse.

Mõned eurooplased astusid sellele vastu. 1958. aastal taotles Prantsuse president Charles de Gaulle NATO tuumastrateegia kolmikjuhtimist. Kui Suurbritannia ja USA keeldusid, tõmbas ta Prantsuse Vahemere laevastiku NATO juhtimise alt välja ja keelas USA tuumarelvade paigutamise Prantsusmaale, USA õhujõud pidid kiiruga viima 200 sõjalennukit Prantsusmaalt minema. 1963. aastal tõmbas ta Atlandi ja La Manche’i laevastikud NATO juhtimise alt välja. 1966. aastal nõudis, et kõik NATO baasid lahkuksid Prantsuse territooriumilt, ning Prantsusmaa lahkus NATO juhtimisstruktuurist.

Nõukogude Liidu oht varjutas need tülid. Vähesed kahtlesid selles, et sõjalise konflikti korral ei võitle Prantsusmaa NATO-sse kuuluvate liitlaste kõrval. Kui NSVL 1991. aastal lagunes ja Moskva oht näis kaduvat – ning kui NATO liikmesriigid hakkasid tüdinema sellest, et USA allianssi mõneti liiga ambitsioonikalt, teisalt liiga kõhklevalt juhib –, hakkasid Euroopa liitlased seadma omi prioriteete.

Märkimisväärne sündmus oli 1998. aasta Prantsusmaa ja Suurbritannia koostöölepe Saint-Malos, kus öeldi, et Euroopa Liidul (mille liige Suurbritannia tol ajal oli) „peab olema autonoomseks tegutsemiseks vajalik suutlikkus, usaldusväärsed sõjalised jõud, otsustamisvõime ja valmidus rahvusvahelistesse kriisidesse sekkuda“. USA toonane välisminister Madeleine Albright reageeris, öeldes NATO liikmesriikidele, et Euroopa julgeolekualased pingutused peavad tähendama „ei NATO nõrgestamisele, ei diskrimineerimisele ja ei dubleerimisele“.

Euroopa iseseisva kaitsevõime pooldajatel on pärast seda olnud raske tee. Mida rohkem rääkis Prantsusmaa strateegilisest autonoomiast ja emantsipatsioonist, seda enam tõmbusid Suurbritannia ja teised NATO üleatlandilist koostööd pooldavad („atlantilised“) liikmed eemale. EL-i ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika sünnitas „rohkem sõnu kui sõdureid“, nagu ütles mulle Alphen Groupi juht Julian Lindley-French.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120373701 ... l-kahetseb

Praegu on muidugi masendav küll, et isegi üht korpust ei suuda Euroopa kokku panna .

[kaugeltuuriv]

Täna toimus siis Oslos kõrgetasemeline julgeolekukonverents,uudistes jäi silma,et osalejate lippude hulgas olid ka Balti riikide omad.Skandinaavia riigid olid kõik peaministrite tasemel,mis tasemel esindati Eestit,ei näinudki,sest loomulikult hoidis kaamera rohkem fookust Norra peaministri peal.Rootsi peaministri tundsin ära ka pooljuhuslikult,kaamera näitas teda poolvilksamisi.
Leedukate esindaja minu arust mugistas süüa,mis oli natuke imelik vaadata aga võib olla oli istumine nii pikk,et anti mingisuguseid suupisteid.Lisaks jäi silma poolakate lipp ja Ukraina oma ning Zelenski oli esindatud videokanali abil,kes võttis osa videolingi kaudu.
Ajastatus oli huvitav,täna ju 9 mai,Venemaal suur pidupäev aga Läänemaailm oli oma tähtpäeva 8 mail ära tähistanud ning töötas.
Lisaks Ukraina sõjale ja vaherahule seal arutati ka uut julgeolekuolukorda Euroopas ning fakti,et usakate osalus sellele hakkab olema väheneva suurusega.

[kaugeltuuriv]

Kaja Kallas esines Europarlamendi ees kõnega Venemaa agressiivsusest ja hoiatas EL,et Venemaa planeerib oma sõjalise agressiooni laiendamist El territooriumile.Kõne põhipunkte näidati Norra riigitelevisioonis NRK 1 kanalil.
Põhipunktid.
Venemaa kulutab sõjalisele eelarvele rohkem,kui EL riigid kokku ja oleks vale valik seda ignoreerida,sest sõjaliste kulutuste nii kõrge tase ei ole mõeldud rahulikuks arenguks vaid uuteks agressioonideks.
Venemaa aktiivselt kahjustab EL infrastruktuuri elemente,side-ja elektrikaableid ning gaasiühendusi,mis on samuti agressiooni aktid Euroopa Liidu liikmesriikide vastu.
Venemaa tegeleb aktiivselt oma agentuuri sokutamisega EL riikidesse ning värbab inimesi EL liikmesriikide kodanike hulgast,et toime panna diversiooni akte ja oma poliitiliste vastaste mõrvamist.
Venemaa tegeleb aktiivselt inimeste ja ettevõtete vastu,kes abistavad ja on tegevad Ukraina toetamisega.

[kaugeltuuriv]

DW-lle peal oli huvitava küsitluse tulemused.Enamik,üle 60 protsendi vastanutest oli arvamusel,et Euroopa riigid peaksid arendama välja oma tuumavõimekuse,et olla rohkem isesesvamad USA-st.Isegi roheliste ja sotsiaaldemokraatide hulgas oli jah vastanute osakaal enamuses.Muidugi vasakäärmuslased ja AfD valijaskond suhtus asjasse väga negatiivselt.
Küsitluses oli muidugi ilma osundamata,kas tuumavõimekuse loomisel peaks arendama oma võimekuse välja kaasaarvatult Saksamaa või see peaks olema mingi ühine algatus.Vot sellest ma ei saanudki aru aga küsitluse tulemus oli märkimisväärne.Esimest korda vist ajaloos tehti sellist laadi küsitlus üldse ja mis veelgi märkimisväärsem,enamik sakslasi oli arvamusel,et ilma tuumavõimekuseta on nad lükata tõugata.

[teeline35]

DW-lle peal oli huvitava küsitluse tulemused.Enamik,üle 60 protsendi vastanutest oli arvamusel,et Euroopa riigid peaksid arendama välja oma tuumavõimekuse,et olla rohkem isesesvamad USA-st.Isegi roheliste ja sotsiaaldemokraatide hulgas oli jah vastanute osakaal enamuses.Muidugi vasakäärmuslased ja AfD valijaskond suhtus asjasse väga negatiivselt.
Küsitluses oli muidugi ilma osundamata,kas tuumavõimekuse loomisel peaks arendama oma võimekuse välja kaasaarvatult Saksamaa või see peaks olema mingi ühine algatus.Vot sellest ma ei saanudki aru aga küsitluse tulemus oli märkimisväärne.Esimest korda vist ajaloos tehti sellist laadi küsitlus üldse ja mis veelgi märkimisväärsem,enamik sakslasi oli arvamusel,et ilma tuumavõimekuseta on nad lükata tõugata.

Küsmuseks on kas sakslased tahavad tuumavõimekust luua endale või kogu EL süsteemile. Viimasel juhul pole EL föderaliseerumisest pääsu. Prantslaste tuumavõimekus on optimeeritud prantsuse enda riigi jaoks ning Le Penni partei võimule pääsedes ei oska hetkel pakkuda, mida nad venemaalt saadud laenu intresside tasumiseks tegema hakkavad. Ainult Saksamaa tuumaprogramm meid samuti ei aita kuna sealgi võivad peale järgmisi valimisi võimule tulla Moskva sõbrad (AFD).

[kaugeltuuriv]

Nagu ma olen aru saanud,siis täna Kopenhagenis toimuval kohtumisel on kaks peateemat,orkide ülbamine Eesti õhuruumis ja droonindus.See peaks olem esimene kondiproov EL jaoks.

[Longbowman]

The European defense organization OCCAR tellis Rheinmetallilt 222 Jackalit (150 Saksamaale, ja 72 Hollandile).
https://www.rheinmetall.com/en/media/ne ... etherlands

[teeline35]

On jäänud siin vist tähelepanuta. EL ponnistus;
https://majandus.postimees.ee/8364815/e ... miljardeid

Euroopa Komisjon käis välja mastaapse kulukava parandamaks relvade ja sõdurite transporti ning toetamaks kaitsetehnoloogia idufirmasid olukorras, kus suhted Venemaaga on pingelised.

Täpsemalt

Komisjon tegi kolmapäeval ettepanku kulutada aastatel 2028– 2034 kuni 17,65 miljardit eurot Euroopa Liidu sildade, teede, tunnelite ja raudteede tugevdamiseks, et nendel saaks liigutada rasket ja suurt sõjavarustust.

raha allikad

See raha peaks komisjoni nägemuses tulema erinevatest Euroopa Liidu fondidest ja laenuinstrumentidest, aga ka liikmesriikide eelarvetest.

Lisaks plaanitakse

Samuti mainis komisjon uue harmoneeritud militaarliikuvuse süsteemi juurutamist aastaks 2027, misläbi omistataks liikmesriikidele volitused liigutada sõdureid ja relvi bloki piires maksimaalselt kolme tööpäevaga.

Kõik on tore, aga mis vägesi ja varustust liigutatakase kui peamine liitlane ja kõige selle allikas USA eemaldub NATO-st. Euroopa suured väga pingutada ei taha. Tähtajad 2035 ja hiljem võivad olla liiga hilja ning vähe! Lisaks ei näe mina, et ükski EL suurematest riikidest mõtleks väljapoole oma riigi piiridest. Igaüks varub moona ja relvastust iseenda julgeoleku vajadustest lähtuvalt ning seetõttu neil hetkel (peale Poola) pole eriti vaja midagi kohe praegult. Minu nägemuses on ainuke võimalus terve EL kaitsmiseks vajalike sõjamoona varude loomiseks läbi Euroopa Komisjoni. See peaks hõlmama miljoneid suurtükimürske ning tuhandeid kui isegi mitte kümneid tuhandeid õhutõrje rakette!

[nukkel]

Eks see raha kulub kogu eu infra parandamisele, kas ida riikidel sellest kasu on kui mingid sillad Portugalis parandatud on, näitab aeg.

[Longbowman]

Sillad sildadeks. Kuid ka seadused vajavad ajakohastamist. Viimases ERR Välistunnis rääkisid Paet ja Mikser (mälu järgi luuletan), et hoolimata NATO õhuruumist jne ei liiguta riigid oma nuppe, kui nende endi poolt enesele kunagi kehtestatud reeglid seda ei luba. Nt olid küll nende kahe Eesti õhuruumi tunginud vene hävitaja puhul soomlased esimesena platsis, kuid Eesti õhuruumi soomlased ei sisenenud.
Samuti on maavägede liigutamise soovi korral läbi riikide miskine nädalates mõõdetav menetlusaeg täna jne. Seega nn sõjaline Schengen on seni suures osas vaid plaan, mitte reaalsus.

[Longbowman]

Kanada (ja kusagilt jäi silma, et ka UK) tahavad tulla EL uue laenutoote SAFE kliendiks.

Tundub, et Kanada ei usalda enam naabrimeest ja sooviks meile lähemale triivida?

Europe says Canada must pay 10M euros to join EU defence deal https://share.google/eLkI66HaK94I1cUDe

SAFE | Security Action for Europe - European Commission https://share.google/WbaEp6mZ6ejh15RdV

[kaugeltuuriv]

Peab hakkama kiirustama,ma pakun,et varsti näeme kolnurgas Leedu-Poola-Saksamaa väga tihedat välis ja kaitseministrite liiklust.Eesti peaks olema valmis Skandinaaviabloki pakkumistele ja ise ka initsiatiivi üles näitama.Minule on selge,aastaks 2027 laseb Geenius ja Maga idioodid NATO laiali või vähemalt proovib seda teha.
Meie suurim probleem hakkab kohe kohe olema õhuturve,juhul,kui usakad lähevad Euroopast.

[LupusII]

Peab hakkama kiirustama,ma pakun,et varsti näeme kolnurgas Leedu-Poola-Saksamaa väga tihedat välis ja kaitseministrite liiklust.eesti peaks olema valmis Skandinaaviabloki pakkumistele ja ise ka initsiatiivi üles näitama.Minule on selge,aastaks 2027 laseb Geenius ja Maga idioodid NATO laiali või vähemalt proovib seda teha.
Meie suurim probleem hakkab kohe kohe olema õhuturve,juhul,kui usakad lähevad Euroopast.

Millal USA siin viimati õhuturvet teostas?

[kaugeltuuriv]

Peab hakkama kiirustama,ma pakun,et varsti näeme kolnurgas Leedu-Poola-Saksamaa väga tihedat välis ja kaitseministrite liiklust.eesti peaks olema valmis Skandinaaviabloki pakkumistele ja ise ka initsiatiivi üles näitama.Minule on selge,aastaks 2027 laseb Geenius ja Maga idioodid NATO laiali või vähemalt proovib seda teha.
Meie suurim probleem hakkab kohe kohe olema õhuturve,juhul,kui usakad lähevad Euroopast.

Millal USA siin viimati õhuturvet teostas?

Rahaliselt peaks USA panustama enim turve jaoks,lisaks luureandmestik orkide lennuvõimekuse kohta.Raha kohe kindlasti ei tule enam õhuturbe projekti jaoks.