Euroopa (Liidu) ühiskaitse

[taavi013]

Huvitavad arengud Euroopa uuesti relvastamise rahastamisega.

Britid, kes on kogu aeg olnud veidi finantssahkerdajad - pakuvad skeemi riikide ülese "Ümberrelvastumise panga" loomiseks. Idee selles, et sealtkaudu hangitu ei lähe riikide bilanssi, ei ole Brüsseli kontrolli all ning riigi kuludena tekiksid ainult ülalpidu-hooldus-intressimaksed.

Esialgu on idee veel toores. Aga arvestatav seltskond riikide rahandusametkondadest on kinnisemat tüüpi aruteludel käinud.

Üks sellise finantseerimise arutelu eestvedaja Poola (hetkel euroopa nõukogu eesistuja) on toimetamas paralleelselt mõttekodadega mingi sarnase skeemi ametlikuks ajamiseks euroopa poolt algatatuna.

Elame-näeme. Aga tundub, et ideedel on jumet, muidu sellist kõrgetasemelist sehmerdamist ei toimuks.

https://www.politico.eu/article/uk-eu-d ... ocurement/

[Kriku]

Edward Lucaselt päris hea artikkel, tasub tervikuna lugemist:

Ent Washingtoni korduva üleskutse „tehke rohkem“ varjus peitus tavaliselt teine sõnum: „Aga mitte nii.“

Transatlantilise julgeolekupoliitika halvasti hoitud saladus on see, et alates külma sõja algusest ei ole USA püüdnud mitte ainult põimida Euroopat Nõukogude Liidu vastasesse „ühisrindesse“, vaid hoida teda oma eestkoste all. See tähendas, et lämmatati kõik katsed ehitada üles sõltumatu Euroopa kaitse.

Mõned eurooplased astusid sellele vastu. 1958. aastal taotles Prantsuse president Charles de Gaulle NATO tuumastrateegia kolmikjuhtimist. Kui Suurbritannia ja USA keeldusid, tõmbas ta Prantsuse Vahemere laevastiku NATO juhtimise alt välja ja keelas USA tuumarelvade paigutamise Prantsusmaale, USA õhujõud pidid kiiruga viima 200 sõjalennukit Prantsusmaalt minema. 1963. aastal tõmbas ta Atlandi ja La Manche’i laevastikud NATO juhtimise alt välja. 1966. aastal nõudis, et kõik NATO baasid lahkuksid Prantsuse territooriumilt, ning Prantsusmaa lahkus NATO juhtimisstruktuurist.

Nõukogude Liidu oht varjutas need tülid. Vähesed kahtlesid selles, et sõjalise konflikti korral ei võitle Prantsusmaa NATO-sse kuuluvate liitlaste kõrval. Kui NSVL 1991. aastal lagunes ja Moskva oht näis kaduvat – ning kui NATO liikmesriigid hakkasid tüdinema sellest, et USA allianssi mõneti liiga ambitsioonikalt, teisalt liiga kõhklevalt juhib –, hakkasid Euroopa liitlased seadma omi prioriteete.

Märkimisväärne sündmus oli 1998. aasta Prantsusmaa ja Suurbritannia koostöölepe Saint-Malos, kus öeldi, et Euroopa Liidul (mille liige Suurbritannia tol ajal oli) „peab olema autonoomseks tegutsemiseks vajalik suutlikkus, usaldusväärsed sõjalised jõud, otsustamisvõime ja valmidus rahvusvahelistesse kriisidesse sekkuda“. USA toonane välisminister Madeleine Albright reageeris, öeldes NATO liikmesriikidele, et Euroopa julgeolekualased pingutused peavad tähendama „ei NATO nõrgestamisele, ei diskrimineerimisele ja ei dubleerimisele“.

Euroopa iseseisva kaitsevõime pooldajatel on pärast seda olnud raske tee. Mida rohkem rääkis Prantsusmaa strateegilisest autonoomiast ja emantsipatsioonist, seda enam tõmbusid Suurbritannia ja teised NATO üleatlandilist koostööd pooldavad („atlantilised“) liikmed eemale. EL-i ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika sünnitas „rohkem sõnu kui sõdureid“, nagu ütles mulle Alphen Groupi juht Julian Lindley-French.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120373701 ... l-kahetseb

Praegu on muidugi masendav küll, et isegi üht korpust ei suuda Euroopa kokku panna .

[kaugeltuuriv]

Täna toimus siis Oslos kõrgetasemeline julgeolekukonverents,uudistes jäi silma,et osalejate lippude hulgas olid ka Balti riikide omad.Skandinaavia riigid olid kõik peaministrite tasemel,mis tasemel esindati Eestit,ei näinudki,sest loomulikult hoidis kaamera rohkem fookust Norra peaministri peal.Rootsi peaministri tundsin ära ka pooljuhuslikult,kaamera näitas teda poolvilksamisi.
Leedukate esindaja minu arust mugistas süüa,mis oli natuke imelik vaadata aga võib olla oli istumine nii pikk,et anti mingisuguseid suupisteid.Lisaks jäi silma poolakate lipp ja Ukraina oma ning Zelenski oli esindatud videokanali abil,kes võttis osa videolingi kaudu.
Ajastatus oli huvitav,täna ju 9 mai,Venemaal suur pidupäev aga Läänemaailm oli oma tähtpäeva 8 mail ära tähistanud ning töötas.
Lisaks Ukraina sõjale ja vaherahule seal arutati ka uut julgeolekuolukorda Euroopas ning fakti,et usakate osalus sellele hakkab olema väheneva suurusega.