EV energia ja julgeolek

[gooligan]

Vahepealsetest arengutest hiljutise hispaania ja portugali energiasüsteemi kokkukukkumise valguses; Ei leia enam üles, aga oli ERR-is refereering Reutersi artiklist, vajadusest investeeerida sadu miljardeid eurosid üleeuroopalise elektrivõrgu ühenduste parandamsieks, lootuses, et kusagil ikka on veel energiasüsteemi kavandamisel mõistus säilinud ning suudab seetõttu kogu üleeuroopalist süsteemi üleval hoida.
Samosti ja Aaspõllu saates räägiti samuti energeetika teemadel alates 7.48 min https://vikerraadio.err.ee/1609669313/s ... a-aaspollu

EV/ELi peaenergeetikud Samost ja Aaspõllu teavad siis järelikult rohkem, kui hispaanlased ja ENSTO ise. Tänaseni pole selge, mis süsteemi kokkukukkumise põhjustas ja hajustootmise selles süüdistamine on puhas spekulatsioon, millel võib aga ei pruugi mingit tõepõhja all olla.
Pigem on peamiseks spekulatsiooniks kujunenud suhteliselt kehvasti planeeritud põhivõrk, mis ülejäänud Euroopaga oli/on kehvasti ühendatud.
Ja kehv ühendatus Prantsusmaaga on põhjustatud riikide energiafirmade soovimatusest konkureerida suuremal turul.

As of 6 May 2025, neither the sequence of events nor the reason for this outage are publicly known. ENTSO-e is establishing an Expert Panel that will investigate the issue, and in the future publish reports about the event

https://en.wikipedia.org/wiki/2025_Iber ... a_blackout
ENSO on sündmustiku uurimiseks moodustanud sõltumatu ekspertide komisjoni, mis peab oma raporti ka avalikuks tegema. Seada juba ette kahtluse alla 40 süsteemioperaatori sõltumatut katuseorganisatsiooni on kergelt öeldes meelevaldne.

[teeline35]

Kokku võttes, kas äkki poliitikud ja ametnikud, kes vastutavad tekitatud jama eest, võiks äkki vastutama panna ning teha midagi muud ja mõistlikumat !

Midagi igatahes küpseb, EE põlevikivijaamade tegeliku saastamise andmete manipuleerimise ja riskimaandamise tehingute otstarbekuse asjus.
https://www.err.ee/1609686014/prokuratu ... lmenetluse

Kogu see asi on pehmelt öeldes arusaamatu. Eelmist juhtkonda süüdistame selles, et need ei näinud ette õlihindade tõusu ja seetõttu müüsid põlevkiviõli pikajaliste fikseeritud hindadega lepingutega. Lähitulevikus hakkame praegust EE juhtkonda süüdistama selles, et need praeguse naftahindade madalseisu ajal müüsid toodetud põlevkiviõli lühiajaliste börsipõhise hinnakujundusega lepingutega? Ning seetõttu ei suudetud toota maskimaalset võimalikku kasu?

EE põlevikivijaamade tegeliku saastamise andmete manipuleerimise

See süüdistus põhineb kuuldavasti EE kontori läbiotsimisel leitud asutuse sisestel memodel, milles oli juttu põlevkivikatelede käivitamisel ja kustutamisel CO2 heitenorme ületavatest mõõdetud heitest. Lühidalt; arvestades meie prokuratuuri viimaste aastate saavutusi, ei imestaks kui sellest kujuneb mitmeaastane kohtute aega ja maksumaksjate raha raiskav protsess, mis lõppeb süüdistavate õigeksmõistmisega. Lisaks sellele ei EE praegune, ei eelmine ega isegi üle-eelmine juhtkond pole süüdi meie energeetikas tekkinud tarbijate jaoks ülikalliks kujunenud olukorras. Energeetika poliitikat kujundatakse ikka asjaomaste ministeeriumite kantslerite ning muude ametnike poolt.

[teeline35]

EV/ELi peaenergeetikud Samost ja Aaspõllu teavad siis järelikult rohkem, kui hispaanlased ja ENSTO ise. Tänaseni pole selge, mis süsteemi kokkukukkumise põhjustas ja hajustootmise selles süüdistamine on puhas spekulatsioon, millel võib aga ei pruugi mingit tõepõhja all olla.

Samost ja Aaspõllu peaenergeetikuteks nimetamine? Kas see ei lähe mitte argumentide otsasaamisel sõimu alla? Pealegi teie poolt mainitud nn hajustootmise (taastuvenergiatootmise) võimalikku põhjustajana, ei mõelnud välja ülalnimetatud ajakirjanikud vaid üle euroopa on avaldatud ajakirjanduses spetsialistide sellesuunalisi arvamusi, samamoodi kui mõningad energeetika spetsialistid, aga põhiliselt nn rohelise mõtlemisega arvajad on avaldanud arvamust, et mis iganes muud, aga mitte mingil juhul taastuvenergeetika. Kokkuvõttes selleks, et aru saada kui kuningas on alasti pole vaja olla rätsep kuid põhjuse võib igaüks ise välja mõelda.

Pigem on peamiseks spekulatsiooniks kujunenud suhteliselt kehvasti planeeritud põhivõrk, mis ülejäänud Euroopaga oli/on kehvasti ühendatud.
Ja kehv ühendatus Prantsusmaaga on põhjustatud riikide energiafirmade soovimatusest konkureerida suuremal turul.

Kas lugupeetav on mõelnud, et äkki riigid kus energiatootmine on mõistlikel alustel pole ka ise väga huvitatud niiöelda puukpartneritest, kes mängivad energitootmist ning häda korral loodavad, et keegi teine neile voolu annab?
Pean pean parandama ka omaenda vea;

Kliimaministterium nimelt oli oma Facebooki lehel suutnud teha avalduse kus teatati kategooriliselt, et taastuvenergiatootmise kõikumine polnud mitte mingil juhul juurpõhjus hispaanias ja portugalis hiljaaegu toimunud bläkaudis vaid ebasoodsad ilmastikuolud .

Ebasoodste asemel olnud anomaalsed ilmastikuolud. Nii, et kui see, et päike vahepeal ei paista ja tuul ei puhugi kogu aeg ühtlase tugevusega, on teie meelest anomaalne, siis kliimaministeeriumi Facebooki kodulehele postitust laikima!

[Runkel]

Kas lugupeetav on mõelnud, et äkki riigid kus energiatootmine on mõistlikel alustel pole ka ise väga huvitatud niiöelda puukpartneritest, kes mängivad energitootmist ning häda korral loodavad, et keegi teine neile voolu annab?

Too mõni näide riigist, mille energiatootmist pead sa mõistlikel alustel olevaks. Huvitav oleks teada.

[Benjy]

Kas lugupeetav on mõelnud, et äkki riigid kus energiatootmine on mõistlikel alustel pole ka ise väga huvitatud niiöelda puukpartneritest, kes mängivad energitootmist ning häda korral loodavad, et keegi teine neile voolu annab?

Too mõni näide riigist, mille energiatootmist pead sa mõistlikel alustel olevaks. Huvitav oleks teada.

Palju ei ole, Norra, Prantsusmaa. Ilmselt ka Rootsi.

[Kilo Tango]

Kas lugupeetav on mõelnud, et äkki riigid kus energiatootmine on mõistlikel alustel pole ka ise väga huvitatud niiöelda puukpartneritest, kes mängivad energitootmist ning häda korral loodavad, et keegi teine neile voolu annab?

Too mõni näide riigist, mille energiatootmist pead sa mõistlikel alustel olevaks. Huvitav oleks teada.

Palju ei ole, Norra, Prantsusmaa. Ilmselt ka Rootsi.

Hispaania ka. Kui nüüd spetsiifiliselt tootmisest rääkida. Hispaania probleem on võrk. Tootmisega neil propbleeme ei ole. Nende suurim võlu on suured hüdroakumulatsioonijaamad mägedes, mis muudavad päikese ja tuule integreerimise võrku oluliselt lihtsamaks.

[Benjy]

Too mõni näide riigist, mille energiatootmist pead sa mõistlikel alustel olevaks. Huvitav oleks teada.

Palju ei ole, Norra, Prantsusmaa. Ilmselt ka Rootsi.

Hispaania ka. Kui nüüd spetsiifiliselt tootmisest rääkida. Hispaania probleem on võrk. Tootmisega neil propbleeme ei ole. Nende suurim võlu on suured hüdroakumulatsioonijaamad mägedes, mis muudavad päikese ja tuule integreerimise võrku oluliselt lihtsamaks.

Ei ole eriti vahet palju tootmist on, kui see parasjagu kuum ei ole ja inertsi võrku ei paku. Pealegi tahavad Hispaania sotsialistid tuumajaamadest lahti saada. Seda inertsi on vaja rohkem, kui kunagi varem, et tasakaalustada kasvõi kiiresti tekkivate ja liikuvate pilvede pärast tekkivaid tootmiskõikumisi. Ja ka ületootmine, isegi hetkeline, on suur probleem mis võib viia võrgu kokkukukkumiseni. Sagedus läheb üles kuni inverterid võrgust lahkuvad. Päikese ja tuuletootjad peaks ise vajalikku inertsi võrgus hoidma ja selle kinni maksma.

[Jaanus2]

Hispaania on päris suur, ei lähe seal ühe hetkega pilved päikese ette ja sealt ära ja tuul ka hetkega ei muutu. Mägedesse on hüdroakumulatsioonijaamu ka hea rajada. Vennad peavad lihtsalt tööle asuma, tingimused on neil Eestiga võrreldes väga head. Siesta ja manjaana on muidugi mõnusamad alati.

[mart2]

... Mägedesse on hüdroakumulatsioonijaamu ka hea rajada. ...

Lihtsalt täpsustuseks - viimastel aastatel on selle "hüdroakumulatsiooniga" kesised lood, sest sademeid (kogusummas, mitte ühekordse tormiga!) on alla ajalooliste normide, kuid põllumajandus tahab niisutamiseks ikka oma.
Valida on prioriteetide vahel - elektritootmine vs. põldude niisutamine. Ülekate on osaline.

[Jaanus2]

Akumulatsioonijaamad sobivad vähese vee korral paremini, sealt lastakse vett ära voolata ainult lühiajaliselt, ülejäänud ajal vesi koguneb. Nad võiksidki oma tavalisi hüdrojaamu niimoodi kasutada, kui veehoidla maht seda võimaldab ja vesi kogu aeg ei pea jooksma (lätlased ei saa näit. pikalt vett koguda). Hüdrojaamade asemel saaks siis päikesejaamu juurde teha, Hispaanias on selleks head tingimused ja talvel ka päikest kasutatavas koguses, mitte nagu meil.

[Jaanus2]

Et teema on EV, siis üks huvitav akumulatsioonilahendus on veel - ehitatakse kõrge "parkimismaja" ja tõstetakse-langetatakse raskuseid üles-alla automatiseeritult. Mahu kohta suht. väike salvestusvõime, aga Hiinas on selline rajatud kommertsalusel. Visuaalselt ka väga ei häiri. Viidet kahjuks esimese hooga praegu ei leidnud, aga oli.

[Benjy]

Akumulatsioonijaamad sobivad vähese vee korral paremini, sealt lastakse vett ära voolata ainult lühiajaliselt, ülejäänud ajal vesi koguneb. Nad võiksidki oma tavalisi hüdrojaamu niimoodi kasutada, kui veehoidla maht seda võimaldab ja vesi kogu aeg ei pea jooksma (lätlased ei saa näit. pikalt vett koguda). Hüdrojaamade asemel saaks siis päikesejaamu juurde teha, Hispaanias on selleks head tingimused ja talvel ka päikest kasutatavas koguses, mitte nagu meil.

Ei saa ju akumuleerida, kui vett ka muuks otstarbeks vaja läheb. Lisaks ei saa akumuleerimise ajal toota, ehk sissetulekuid ei ole. Probleem ongi ju päikeseinverteritega kogu võrgu täistootmises, inertsi ei ole ja võrguprobleemide korral kukub tootmine kiiresti kokku. Pane päikesepargid inertsi pakkuma ja probleemid kaovad. Vahet pole kuidas, peaasi, et oleks olemas ja päikesest sõltumatu.

[Runkel]

Kas lugupeetav on mõelnud, et äkki riigid kus energiatootmine on mõistlikel alustel pole ka ise väga huvitatud niiöelda puukpartneritest, kes mängivad energitootmist ning häda korral loodavad, et keegi teine neile voolu annab?

Too mõni näide riigist, mille energiatootmist pead sa mõistlikel alustel olevaks. Huvitav oleks teada.

Palju ei ole, Norra, Prantsusmaa. Ilmselt ka Rootsi.

Ettekandja küsib kliendilt: Kas te soovite kohvi või teed, kohvi meil ei ole?

Need riigid toetuvad süsinikuheitmevabale elektritootmisele ja samas juhitavatele jaamadele. Kui hüdroenergiat ei ole, tuleb muid lahendusi leida. Kui süsinikuheide ei ole päris asi, siis on valikuid juba rohkem.

Ei saa ju akumuleerida, kui vett ka muuks otstarbeks vaja läheb. Lisaks ei saa akumuleerimise ajal toota, ehk sissetulekuid ei ole. Probleem ongi ju päikeseinverteritega kogu võrgu täistootmises, inertsi ei ole ja võrguprobleemide korral kukub tootmine kiiresti kokku. Pane päikesepargid inertsi pakkuma ja probleemid kaovad. Vahet pole kuidas, peaasi, et oleks olemas ja päikesest sõltumatu.

Pigem on küsimus reservvõimsustes, ma arvan. Kui võrguprobleem tähendab nõrka, ebakvaliteetset või amortiseerunud taristut ja see otsad annab, siis see on häda vaatamata sellele, kas toodad sinna juhitavate või taastuvenergiajaamadega.

[Benjy]

Too mõni näide riigist, mille energiatootmist pead sa mõistlikel alustel olevaks. Huvitav oleks teada.

Palju ei ole, Norra, Prantsusmaa. Ilmselt ka Rootsi.

Ettekandja küsib kliendilt: Kas te soovite kohvi või teed, kohvi meil ei ole?

Need riigid toetuvad süsinikuheitmevabale elektritootmisele ja samas juhitavatele jaamadele. Kui hüdroenergiat ei ole, tuleb muid lahendusi leida. Kui süsinikuheide ei ole päris asi, siis on valikuid juba rohkem.

Ei saa ju akumuleerida, kui vett ka muuks otstarbeks vaja läheb. Lisaks ei saa akumuleerimise ajal toota, ehk sissetulekuid ei ole. Probleem ongi ju päikeseinverteritega kogu võrgu täistootmises, inertsi ei ole ja võrguprobleemide korral kukub tootmine kiiresti kokku. Pane päikesepargid inertsi pakkuma ja probleemid kaovad. Vahet pole kuidas, peaasi, et oleks olemas ja päikesest sõltumatu.

Pigem on küsimus reservvõimsustes, ma arvan. Kui võrguprobleem tähendab nõrka, ebakvaliteetset või amortiseerunud taristut ja see otsad annab, siis see on häda vaatamata sellele, kas toodad sinna juhitavate või taastuvenergiajaamadega.

Siinkohal oli siiski võrgus puudu inertsist. Ebastabiilsus ei liikunud prantsuse tuumajaamadest edasi. Siin on videos on olemas ajajoon ja ka graafikud sellest ajast, https://www.youtube.com/watch?v=ty483srwuNU

[OLAVI]

Meenutuseks aastatetagune teema, mis pakub selgitust Pürenee "viletsatele ülekandevõrkudele", neile kes naersid "elektri voolamise" ja Ühendatud anumate seaduse elektrilise analoogia üle.
https://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=49247

Postitas OLAVI » 04 Juun, 2024 11:29

toomas tyrk kirjutas: ↑11 Jaan, 2022 2:52

OLAVI kirjutas:
Prooviks kõigepealt elementaarsest aru saada, siis arutaks vahelduvvoolu, ülekandeliinide ja alajaamade trafode hingeelu edaspidi.

Paraku teed sa kohe mitu ekslikku järeldust järjest, ja lisaks kasutad ka mõisteid valesti.

Liites paralleelselt võrgusegmenti (mille nominaalpinge peaks olema 230V) veel ühe energiaallika, mille väljundpinge on samuti 230V, siis seda energiaallikat ei koti absoluutselt see, et tegelikult on seal võrgusegmendis üleplaanilise tarbimise tõttu pinge madalam. Ja kindlasti ei pea ta siis veel kõrgemat pinget kusagilt genereerima hakkama, et oma energiat saaks võrku edastada. Kui tema poolt sinna segmenti tarnitavast energiast ka ei piisa, et seal oleks pinge nominaalne, siis lihtsalt ei piisa. Tema genereeritud energia läheb võrku ikka.

Milliste kadudega liigub läbi võrgu majadel olevate paigaldiste (PV) poolt toodetud energia tööstustarbijatele (R) ja millist võrgu pinget peavad PV tootmisseadmed selliseks energiaülekandeks (tagurpidi läbi trahvode) väljastama?


Selline pilt võiks olla ühe väikse riigi võrgust aga pilt muutub oluliselt keerukamaks, kui lisada siia erinevates ajavööndites olevate riikide piirideülene elektrikaubandus.

Euroopa sünkroonvõrgud:
Pilt
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/ ... nglish.svg
https://en.wikipedia.org/wiki/Electrical_grid