General SVR

[alax]

Kõige tähelepanelikumad vaatlejad olid mures ebaõnnestunud "võidumarssali" Sergei Šoigu kadumise pärast võidupüha eelõhtul. Pole üllatav, et Julgeolekunõukogu sekretäril on taas probleeme: tervise, võimupositsiooni ja seadusega. Viimase kahe nädala jooksul on Sergei Kuzhugetovitš kaks korda andnud tunnistusi oma endiste asetäitjate vastu ja vastanud uurija ebameeldivatele küsimustele oma tegevuse kohta kaitseministrina töötades. Eelmainitud sündmuste käigus taipas Šoigu, et on taas sügavas häbisse sattunud, ja otsustas süüdistada kroonilisi südameprobleeme. Kuzhugetovitšil on tulemas suur sünnipäev (70) ja ta peaks vastu võtma kingitusi ja õnnitlusi, mitte tunnistusi andma. Erinevalt Šoigust ei nautinud Hiina juht Xi Jinping mitte ainult võiduparaadi, vaid tal oli ka rõõm mitu tundi "Putinile" öelda, kuidas Donald Trumpiga käituda, kuidas ei saa usaldada "punapäist valetajat" ja kes reedab iga hetk ning kes on tema selja taga ja aitab alati nii palju kui võimalik. Xi soovitas tungivalt pidada läbirääkimisi sõda peatamata, et positsiooni tugevdada. Hiina juht lubas Venemaa juhtkonnale abi ka USA ja Euroopa uute sanktsioonide korral. Poliitbüroo suhtus Xi veenmisse skeptiliselt, kuid otsustas siiski mõningaid tema ettepanekuid kuulata, kuna Venemaa on tänapäeval Hiinast väga sõltuv.

[alax]

USA presidendi Donald Trumpi meeskond on teinud Poliitbüroole ettepaneku korraldada kiiresti Valge Maja juhi ja "Putini" kohtumine Türgis 15. mail. Samal ajal märgiti eraldi, et kui "Putin" keeldub Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga otsekohtumast, võidakse seda tingimust arvesse võtta. Tegelikult pakub Trump endale ja Türgi presidendile Recep Erdoğanile Venemaa ja Ukraina juhtide läbirääkimiste moderaatorite rolli. Paralleelselt selle protsessiga peaksid plaani kohaselt toimuma otseläbirääkimised sõdivate riikide kontaktrühmade vahel. Poliitbüroo suhtus sellesse ettepanekusse ettevaatlikult, sest nad tahavad, et mängureeglid kehtestaks Venemaa pool, mitte „partnerid” või Ukraina president. Ja "Putin" peaks Monte Cristo krahvi kombel lõpus suurejooneliselt ilmuma ja kapitulatsiooni vastu võtma, ilma isiklikult millelegi alla kirjutamata. Täna on kavandatud järjekordne telefonikõne Trumpi ja "Putini" vahel, mille käigus peaksid selguma Venemaa seisukohad Türgis eelseisva läbirääkimisprotsessi kohta.

[alax]

Poliitbüroos on puhkenud arutelu selle üle, kas "Putin" peaks minema Türki kohtuma USA presidendi Donald Trumpiga, vältides samal ajal isiklikku kohtumist Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, või säilitama "suuruse", ignoreerides Trumpi, Erdogani ja Zelenskõi kutseid. Sellise visiidi pooldajad toovad argumendina välja võimaluse lahendada hulk küsimusi nii-öelda kohapeal, kutsudes Trumpi ja osaliselt ka Recep Erdoğani enda poolele. Poliitbüroo on kindel, et "Putinil" on Trumpi üle palju suurem mõju kui Zelenskõil ning naudib tema kaastunnet ja poolehoidu. Pealegi legitimeerib duubli kohtumine USA presidendiga duubli, eemaldades päevakorrast kõikvõimalikud küsimused. Teisest küljest usuvad Venemaa juhtkonna "pistrikud", et "Putin" saab ja peaks kohtuma Trumpi ja isegi Zelenskõiga läbirääkimiste viimases etapis, et kokku võtta võidukad tulemused, ning enneaegne kontakt kõrgeimal tasemel esitleb nende sõnul "Putinit" kui inimest, kellel on tungiv vajadus sõda lõpetada. Tugeva liini pooldajad peavad äärmiselt ebatõenäoliseks, et Trump saaks Zelenskõi ja Erdoganiga kohtuda ilma Venemaa presidendita. Arutelud jätkusid hilisõhtuni.

[alax]

USA president Donald Trump pidas eile telefonivestluse "Putiniga", mille käigus püüdsid pooled kindlaks määrata tegevusi, mille eesmärk on saavutada vaherahu Venemaa ja Ukraina sõjas, ning leppida kokku kohtumises Türgis. Venemaa presidendiks määratud ja Vladimir Putiniga sarnane mees edastas Trumpile mitu kohtumisega nõustumise tingimust ning vestluse käigus viidi kõik Venemaa poole põhimõttelised nõudmised ühisele nimetajale. Lõplikku vastust "Putin" siiski ei andnud, lükates otsuse langetamise järgmise päevani, vähemalt nii väideti. Samal ajal hakkas Venemaa juhtkond Trumpi eeskujul kiiruga ette valmistama "Venemaa presidendi" Aasia ringreisi. Türgi kohtumine ei pruugi toimuda Hiina juhi Xi Jinpingi seisukoha tõttu, kes oma Moskva visiidi ajal tegi selgeks, et lähenemine USA presidendile on Venemaa juhtkonna jaoks vastuvõetamatu. Eile õhtul üritas poliitbüroo kiiruga kokku leppida ühises seisukohas "Putini" võimaliku Türgi visiidi osas, kuid üksmeelele ei jõutud.

[alax]

USA presidendi Donald Trumpi meeskonna esindajad edastasid täna oma Vene kolleegidele, et Valge Maja juht ei kavatse enam "Putinit" veenda mingisuguses formaadis kohtumist korraldama ning ootab nüüd Venemaa juhtkonnalt asjakohaseid ettepanekuid.

[alax]

USA presidendi Donald Trumpi meeskonna esindajad edastasid täna oma Vene kolleegidele, et Valge Maja juht ei kavatse enam "Putinit" veenda mingisuguses formaadis kohtumist korraldama ning ootab nüüd Venemaa juhtkonnalt asjakohaseid ettepanekuid.

Samal ajal kui Poliitbüroo flirdib USA presidendi Donald Trumpiga, esitades uusi tingimusi isetu armastuse ja võimaliku kohtumise kohta "Putiniga" neutraalsel territooriumil, on Trump ise kannatuse kaotanud ja soovitanud Venemaa juhtkonnal kõigepealt otsustada oma soovide üle ja alles seejärel tema poole pöörduda. Samal ajal on USA ette valmistanud uue või õigemini värske sanktsioonide paketi, mis mõjutab tõsiselt Venemaa võimet kaubelda energiaressurssidega ja pangandussektorit. Praeguses olukorras ei too see Venemaa majanduse ja finantssüsteemi kokkuvarisemist mitte ainult lähemale, vaid muudab selle ka vältimatuks. Kõik viited sellele, et Iraan väidetavalt pidas vastu ja me saame kuidagi „läbi“, on alusetud. Vene nafta hinna langedes alla kolmekümne dollari barreli kohta (me räägime täpselt sellest hinnast, juhul kui kogu sanktsioonide pakett kehtestatakse), jõuab sotsiaalne pinge riigis kriitilisele tasemele mitte rohkem kui 9 kuuga. Vähemalt nii väidavad Julgeolekunõukogu eksperdid. Sellisel juhul "võib-olla" lootmine kindlasti ei toimi ja Hiinast abi pole.

[alax]

Poliitbüroo seisis silmitsi raske ülesandega säilitada ja võimaluse korral süvendada häid suhteid nii Hiina kui ka Ameerika Ühendriikidega. Tänane telefonikõne "Putini" ja USA presidendi Donald Trumpi vahel peaks lõpetama pikad läbirääkimised "kahe presidendi" kohtumise üle. Me leppisime eelmisel nädalal kõiges kokku, nii isiklike telefonivestluste käigus kui ka mõlema riigi juhtkonna esindajate omavaheliste kontaktide käigus, aga on nüansse. Probleem ei seisne kohtumise korralduses, vaid seisukohtades, mida Poliitbüroo kullid esitavad Ukrainaga relvarahu ja tulevase rahulepingu kokkuleppimise põhitingimusena. USA presidendi meeskond ja Ukraina juhtkond keelduvad arutamast Ukraina Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblastite alade "vabatahtlikku üleandmist Venemaa kontrolli alla", kuna need alad ei ole hetkel Vene vägede poolt okupeeritud. Vene poole seisukoht on viimase kolme päeva jooksul mõnevõrra leebemaks muutunud, kuid Trumpi esindajatega pole nad ühisele nimetajale jõudnud. Trump ise usub, et suudab isiklikul kohtumisel veenda "Putinit" nendest nõudmistest taganema ning poliitbüroo on valmis oma seisukohta veidi pehmendama, kuid mitte sellest tingimusest täielikult loobuma. Tänane viimane telefonivestlus „Putini” ja Trumpi vahel võib küll Venemaa ja Ameerika Ühendriikide seisukohti lähendada, kuid tekitab Hiinas kindlasti „murelikkust”, mille eest hoiatas Xi Jinping oma Moskva visiidi ajal. Just Hiina seltsimehed soovitavad Poliitbürool nõuda täielikku kontrolli eespool nimetatud Ukraina piirkondade üle.

[alax]

Venemaa presidendiks nimetatud ja Vladimir Putinit meenutav mees täitis eile telefonikõnes Ameerika Ühendriikide presidendiga Poliitbüroo poolt talle määratud missiooni. Sisuliselt on missioon lihtne, aga väga keeruline ellu viia – veenda Trumpi läbirääkimisi jätkama, ilma relvarahu ja Venemaa järeleandmisteta, aga ka ilma USA uute sanktsioonideta. „Putin” pühendas vähemalt poole vestlusest Ukraina peamiste probleemide lahendamise kõigi keerukuste selgitamisele, tuues samal ajal viimase viie sajandi ajaloost üsna ebamääraseid ja väljamõeldud näiteid. Trump üritas vestluses oma initsiatiivi peale suruda, kuid loobus neist katsetest 15 minuti pärast ja sattus seejärel poleemikasse. Isegi USA presidendi ettevalmistatud ähvardused uute Venemaa-vastaste sanktsioonide kohta kõlasid ebakindlalt ja tundusid vestluse kontekstist välja jäävat. Trump peab ilmselt ikkagi kõik kuuldu ümber mõtlema ja otsustama, kui vajalik on kohtumine "Putiniga", kui puudub selge tulemus, milleks võiks olla Venemaa ja Ukraina sõjas vaherahu. „Putin“ pakkus välja näost näkku kohtumise järgmise kümne päeva jooksul, Trump vastas, et tal on tihe graafik, kuid kohtumine on võimalik. Ainus, mida USA president selle vestluse tulemusel sai, oli "Putini" lubadus sõjaliste operatsioonide intensiivsust oluliselt vähendada, millele Ukraina pool vastas peegelpildis.

[alax]

Poliitbüroo leppis finants- ja majandusblokiga kokku rubla järkjärgulises "langemises" 140-ni USA dollari kohta käesoleva aasta lõpuks. Rubla devalveeritakse käsitsi ja kogu protsessi, nagu lubas Venemaa keskpanga esimees Elvira Nabiullina, kontrollitakse. Oleme juba sarnastest väljavaadetest teatanud, kuid sellest ajast alates on Venemaa juhtkonna plaanid mitu korda muutunud ja nüüd, eelmisel esmaspäeval, kiideti heaks „uued“ horisondid. Kuigi imekombel on võimalik takistada USA presidenti Donald Trumpi Venemaa vastu täiendavaid sanktsioone kehtestamast, on mõistlik võtta meetmeid Venemaa majanduse ja finantssüsteemi kiire languse ohjeldamiseks, vähemalt nii väidavad nii Nabiullina kui ka Siluanov. Kõigi poliitbüroole aru andvate ekspertide sõnul tunduvad selle aasta inflatsiooniootused katastroofilised. Olgu kuidas on, Venemaa juhtkond ei loobu rubla seotusest dollariga, hoolimata USA dollari langusest viimastel kuudel peamiste maailmavaluutade suhtes.

[alax]

Samal ajal kui Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid, Hiina ja paljud teised riigid propageerivad suuliselt rahu ja pakuvad isegi oma teenuseid "vahekohtunikuna" Venemaa ja Ukraina vahelises võimalikus dialoogis, püüavad mõned Euroopa riikide juhid Venemaa juhtkonna esindajaid igati aidata, sõna otseses mõttes kõiges, sealhulgas kõige ebameeldivamates küsimustes. Ungari ja Slovakkia praegune juhtkond on sellise lojaalsusprogrammiga liitunud ja selles edu saavutanud. Viktor Orbani ja Robert Fico abiga saavad Venemaa relvajõudude peastaabi esindajad Ungari ja Slovakkia elamisload ja kodakondsuse seaduslikuks ja vabaks liikumiseks mitte ainult Euroopa Liidus, vaid ka paljude teiste riikide, sealhulgas Ukraina külastamiseks. Samal ajal peaks „Putini sõbra” staatus olema Orbanile ja Ficole omamoodi mittekallaletungi garantiiks Venemaa agressiooni korral Euroopa riikide vastu. Peab ütlema, et see toimib; Mõlemad juhid on oma positsioonid saavutanud tänu just nendele sõnumitele, mida nende riikides aktiivselt levitatakse, sealhulgas Venemaa eriteenistuste esindajate poolt. Nende „teenuste” hind Ungarile ja Slovakkiale võib olla ülemäära kõrge, alates Venemaa mõjusfääri sattumisest kuni suveräänsuse kaotamiseni, aga kes sellele praegu mõtleb? Venemaa juhtkonna salajaste plaanide hulka kuulub sõjaväebaaside avamine mitmes Euroopa riigis järgmise viie aasta jooksul, nimekirjas on ka Ungari ja Slovakkia.

[alax]

Venemaa suhetes Euroopaga edusammude puudumise või pigem hiiliva taandarengu taustal räägivad Poliitbüroo tulihingelised pead üha enam võimalikust erioperatsioonist Balti riikide vastu, mille eesmärk pole mitte ainult NATO võimalik lagunemine, vaid ka Suwalki ava. Lähim võimalus on Venemaa ja Valgevene Vabariigi ühised sõjaväeõppused. Plaanid on välja töötatud ja kohandatud vastavalt praegusele olukorrale ning mõnede salastatud dokumentidega tutvumiseks ligipääsu omavate ekspertide sõnul on nende sellisel viisil elluviimise tõenäosus suur. Lisaks anti USA presidendi Donald Trumpi meeskonnale mitu kuud tagasi nägemus vastuoluliste küsimuste Venemaa poole pealt, kus muuhulgas öeldi, et "Narva on Venemaa linn". Trumpi meeskonna vastus üllatas poliitbürood, kuna see sisaldas Venemaale ettepanekut probleemi lahendada. Lisaks oli Ameerika poolelt varjamatuid vihjeid mõjusfääride jagunemise kohta Euroopas. Poliitbüroo pistrikud usuvad, et võimaliku hübriidse erioperatsiooni tagajärjel toimuv "NATO kokkuvarisemine" on praktiliselt "etteantud otsus". Lähipäevil tuuakse nende plaanide elluviimise võimalus läbirääkimisplatvormil USA presidendi esindajatega praktilise arutelu raames üles.

[alax]

Venemaa juhtkond on oluliselt vähendanud oma esindatust läbirääkimisgruppides USA presidendi Donald Trumpi meeskonnaga ning mitmed platvormid on tegevuse täielikult lõpetanud ja sisuliselt blokeeritud. Algatus tuli Trumpi esindajatelt, taustal, kus Poliitbüroo keeldus tegemast järeleandmisi mitmel teemal korraga. Venemaa ja Ukraina sõja võimaliku relvarahu läbirääkimiste edusammude puudumine on sundinud ameeriklasi üle minema teistele küsimustele, kus nende arvates võiks vähemalt mingit edu saavutada. Eelkõige oli Trumpi meeskond huvitatud ühistest tegevustest Venemaa juhtkonnaga Hiina mõjuvõimu leviku kahjuks, kuid poliitbüroo keeldus selliseid võimalusi isegi kaalumast. Selle tulemusel otsustasid ameeriklased Venemaaga läbirääkimisprotsessi vajaliku miinimumini vähendada. Samal ajal on Trump ise valmis kontakti looma ja proovima isiklikult veenda "Putinit" järeleandmisi tegema. Vaatamata teatavale pettumusele Ameerika poolel, pole sõja lõpetamise väljavaated lähitulevikus kadunud.

Mis puutub mehesse, kes kehastab "Putinit", siis tal on viimasel ajal olnud vaimse tervise probleeme. Tõenäoliselt on tema eraldatud eluviis ja pidev hoolitsus tema üle mõju avaldanud. Näiteks keeldub teisik üha enam Valdai elukohta külastamast, erinevatel ettekäänetel, ning hiljuti teatas ta, et seal olles kuuleb ta erinevaid helisid ja hääli. Sel nädalal on kaksikul plaanis aeg psühhiaatri juurde.

[alax]

Pärast USA presidenti Donald Trumpi hakkab Recep Erdoğan tundma pettumust Venemaa ja Ukraina vahelise takerdunud läbirääkimisprotsessi pärast. On selge, et Türgi president on palju stressikindlam tegelane kui Valge Maja praegune juht, kuid tema kannatus hakkab otsa saama. Erdoğan sihib oma karjääri kroonimiseks Nobeli rahupreemiat ja sõja lõpetamisele kaasaaitamine muudab selle idee reaalseks võimaluseks. Türgi president tajus Venemaa juhtkonna liigseid nõudmisi soovimatusena sõda lõpetada ja see viis suhete järjekordse jahenemiseni. Erdoganil on varuks mitu ässa Kremlile surve avaldamiseks, mõnda neist ta juba kasutab ja mõnda alles plaanib rakendada. Esiteks on see Venemaa sõjaline kohalolek Süürias. Türgi president on juba hiljuti oma volitatud isikute kaudu näidanud, kui habras on Venemaa positsioon selles osas, ja Moskva sai sellest vihjest suurepäraselt aru. Trump püüab Kremliga probleeme lahendada surve ja soodsate pakkumistega, Erdogan aga lahendab samu probleeme kavaluse ja intriigidega. Kellel see esimesena õnnestub ja kas neil üldse õnnestub, saame teada järgmiste päevade jooksul.

[alax]

Poliitbüroo reageeris USA presidendi Donald Trumpi eilsetele ähvardustele suurendada survet Venemaa juhtkonnale teatava skeptitsismiga. Ka Kreml on väsinud põhjendamatutest ootustest, kuigi algselt oli selge, et Trump pole hea võlur ega täida kõigi Poliitbüroo esindajate soove. Tegelikult on Venemaa juhtkond viimastel päevadel hakanud eksisteerima põhimõttel "lahendame probleemid nende tekkimisel ja siis tuleb, mis tuleb". Üleeile jäi ära Trumpi telefonikõne "Putiniga", mille algatas Ameerika pool ja mille Ameerika pool seejärel tühistas. Poliitbüroo mõistab, et neist on saamas Trumpi show pantvangid ja nad püüavad oma mängu peale suruda, nähes ette sõjast väljapääsu. Kui USA president sel nädalal uued sanktsioonid kehtestab, kitsendab see oluliselt Venemaa juhtkonna manööverdamisruumi.

[alax]

Maailmapoliitikas on kujunemas kurioosne olukord, kus kolmnurgas, mis võitleb maailmavallutuse ümberjaotamise pärast, puudub üks pool ja teine ​​on nii ilmetu, et seda on protsessi käigus raske isegi pooleks nimetada. Hiina on kategooriliselt keeldunud läbirääkimistest nende mõjusfääride või vastutuse üle, hoolimata USA presidendi Donald Trumpi järjekindlatest pakkumistest kaasata Peking sellesse protsessi. Trump ei mõista ei Venemaa juhtkonda ega veelgi enam Hiina oma. Hiinast pärit seltsimehed ei pretendeeri ega taha pretendeerida mingisugusele avalikule domineerimisele ning kindlasti ei taha nad kanda mingit vastutust. Peking tahab, nagu varemgi, kõigesse sekkuda ja alati vaikselt, jättes süü igaühe, eelistatavalt kannatanu, hooleks. Hiina näeb oma võimet globaalset tegevuskava mõjutada mitmel moel, jäädes samal ajal otsuste tegemisel suhteliselt autonoomseks. Venemaa Poliitbüroo ei ole Hiina ja USA-ga maailma jagamise vastu, see vähendaks oluliselt Moskva sõltuvust Pekingist, kuid Xi Jingpingil pole seda vaja ja maailma jagamine USA-ga on välistatud, kuna Venemaa on oma praeguses positsioonis kahe suurriigi suhtes vaid noorem partner. Trump pani oma kaardid liiga vara lauale, arvates, et tal on pokkeris parim käsi, aga probleem on selles, et Venemaa mängib "podkidny durak" ja Hiina malet.