Rail Baltic, Talsingi tunnel ja Saaremaa sild

[parkija]

Ilus , kuid miks peab maksumaksja raha toel see üritus käima ? Kui on nii hea , ilus , kasulik ja mõnus , palun , eraettevõte pangalaenu toel ja ausas konkurentsis teiste transpordiliikidega , praegu jääb minule mulje et rb pooldajad keda on ilmne vähemus sunnivad kogu ühiskonda enda mõnu/ lõbu eest maksma .

[Kriku]

Sama võib Tallinn-Tartu või Tallinn-Narva kiirtee kohta küsida.

[AndresTy]

Huvitav? Haapsalus on mingi 12k elanikke ja seal käib kõva võitlus, et raudtee uuesti rajada. Selles valguses on Viljandi otsa sulgemine ikka väga kummaline nägemus.

Pealegi on seal Viljandi suunal veel asulaid vahel. Ei teenenda see raudtee seal ainult viljandlasi.

Aga mis siin võidelda? Las Haapsallased teevad MTÜ Haapsalu Raudtee ja hakaku aga ehitama, kui see nii tasuv on.

Seda loogikat jätkates võiks ju ka öelda, et iga küla vaadaku ja maksku ise kinni kui teedeühendust tahavad.

[diesel]

vanasti olid kangemate vagunite külgedel kirjad 50t, 60t.
täismass või kandevõime, seda ma ei tea.
koosseisud umbkaudu 50 vaguniga.
kaubarongid sõidavad aeglaselt.
pigem on see 80 maks. kiirus.
ja sõidavad ainult siis, kui sellel üheniidilisel on
piisav vaba ajaaken järgmise vahejaamani ja seal vahejaamas
ka ruumi seismiseks.
poznani otsale vaevalt leitakse tervet koosseisu lõpuni välja.
pigem toimub tee peal veel üks kuni mitu vagunite ringi lappamist.
seega aega kulub soovunelmatest oluliselt rohkem.
rb kontekstis on kaubavedu üldse takistav element, vähendab
läbilaskevõimet tänu kordades erinevatele kiirustele.
olemasoleval raudteel on kaubaveo jaoks ilmselt vaba trassi ööpäevaringselt
võimalik, et kaup jõuaks poznanisse ehk kiireminigi kui rb peal.
poola piirini kindlasti. edasi ma tegelikult ei tea,
kas poolasse läheb ka vene laiusega teid või vahetatakse veermikku või
laetakse kaup ringi.
suurejoonelise rb asemel oleks vast sama rahaga saanud kogu olemasoleva
raudteevõrgu euro laiusele viia ja see oleks sõjalise vaate otsast tibIade
sissetungiga kaasnevale logistikale palju suurem takistus.

[Peeter]

2. Üks rongi koosseis suudab vedada 3000-10000 tonni kaupa.
3. Kui võtta 24 tonni per reka, siis see teeb 125~420 rekat. Iga reka vajab ühte juhti.
4. Oletame et rong teeb vahel peatusi ja ei kihuta koguaeg 160ga, vaid keskmiseks kiiruseks tuleb selline 80-90 km/h. See on 18-24 tundi sõitu.
5. Sama distants rekaga, lähtuvalt EU regulatsioonist kaua võib sõita, siis umbes 2 päeva ühe reka kohta.
6. Aga kumb kokkuvõttes odavam tuleb? See on juba põnevam küsimus ja neid numbreid ma ei oska välja võluda

See on kogu loo üks nurk - vähem rekasid teel, ohutum liiklus, blabla, misiganes kellelgi öösel magada laseb.

Järgmine nurk on süsinikuheide:
1. Kui rong kimab ainult roheenergial (ostavad börsilt tuult ja päikest), siis võiks 3000 tonni kaubaga tekkida umbes 15-30 tonni CO2te.
2. Sama rekadega tehes 150-450 tonni CO2te. Erinevus päris suur. Numbrid on võetud internetist ja märkimisväärselt ümmardatud.
3. Siin ei ole euroametnikel vaja kaua mõelda, rongiga on ökom vedada. Ehitame raudteed!

Infrastruktuuriprojektid ongi kallid ja nende tasuvusaeg on väga pikk, aga keskkonna mõttes on mõju tunduvalt kiirem.
Vähem rekasid teel, vähem diislihaisu õhus, ohutum liiklus, teed kuluvad vähem. Ehk et kaasnev kokkuhoid, vaata laiemat pilti.

Muidugi võiks vanamoodi edasi panna ja rekade vahel sõeludes Warsawisse rallida, aga rongid on ägedamad, tsuhh-tsuhh!

Hakkame jälle otsast pihta või?
Ükskoosseis 65 vagunit (meie praegune ja ka planeeritav maksimaalne lahendus; - mahukaubal haruteede pikkus määrab ära koosseisu pikkuse) on kokku maksimumis 3000 tonni kasulikku koormat (50 tonni vagun). Mahukaubal veelgi vähem. Rääkimat asjast, et kõik kaubad ei liigu ainult marsuudil Leedu-Poola-piiri ja Tallinna vahet.

Rohkem ei viitis, no ei ole mõtet jälle otsast pihta hakata. Raudtee on ju ka praegu olemas, aga kaupa ei ole. Leedu-Eesti kõige põhilisem praegune kaubamaht tuleb Mažeikjai naftatehasest- AB Orlen Lietuvast. Tõmbab praegu Skinest. See tehas jääb vana mõõdu peale, sinna uue 1435 mööduga niiti ei veeta, ega vanat ümber ei ehitata ja sellega seoses on ametlikult fikseeritud, et nii Eestit kui ka lejäänud Baltimaid varustavad naftatoodete veosed sealt hakkavad olema ka edaspidi 1520-mõõduga raudteed mööda. Isegi senist põhimahtu ei kavatseta tõsta ümber uuele teele. Punkt.

Täiendan.
Ei pannud tähele, et akf diesel jõudis vahepeal ka raudteelogisitka toimimist selgitada. Mõned nüansid küll tiba valede numbritega, aga suund tal õige.

Ilmselgelt herr Dorpat ei ole üldsegi kursis raudtee kui tehnilise logistikaplatvormi toimisega. Just nimelt tehnilise toimimisega aga vat just see tehniline alus on oluliselt erinevam ilukõnelisest meeleolukast rongipropagandast.
Vb on herr Dorpat lihtsalt noorem mees ja elab idealistlikus maailmas. Nime järgi ehk tartlane, peaks ju ikka vanem inimene mäletama, milline oli rongitransport Tartu sõlm- ja kaubajaamas, kuidas toimus pidev koosseisude manööverteel ümber koostamine (sinna-tänna-kaubajaama-jne-jnt(janiiedasi-janiitagasi)). "Akende" olemasolu graafikutes vabastamaks teed reisirongiliiklusele (prioriteedid). Tänapäeval on see kõik kadunud. Ma ei ole üldsegi üllatunud, kui noorem põlvkond arvabki, et ka raudteel on samamoodi nagu maanteel autotranspordiga- "kui tahan, siis teen mida tahan", ehk siis kui tahan, siis sõidan, millal tahan. Praegu ongi tõesti graafikud täiesti hõredad. Aga mitte selle pärast, et pole raudteed, vaid ikka hoopis selle pärast, et pole kaupasid, mis sinna raudteele kipuks. Ka praegusele teele mahuks, no ma puusalt pakuks ilma kalkuleerimata, et no vähemalt tsirka 15 korda rohkem kaupa, kui praegu veetakse, aga mida pole, seda pole. Ja praegust seda mahtu kah täidab, nagu ütlesin, enamuses Mažeikju Nafta.
Ma olen poiskesest peale, küll väikeste vahedega) elanud Tartus raudtee ääres või lähedal, ja ma mäletan veel aega, kui peaegu igas vabas aknas ca 20 minuti jooksul oli Tartus lõunasuunas kas väljuv või sisenev koosseis (liiniaknad Tartu-Ropka-Nõo ja siis Petseri peale Tartu-Reola). Millede järgi võis kella kontrollida.

Alustame kaupadest.

[AMvA]

Infrastruktuuriprojektid ongi kallid ja nende tasuvusaeg on väga pikk, aga keskkonna mõttes on mõju tunduvalt kiirem.
Vähem rekasid teel, vähem diislihaisu õhus, ohutum liiklus, teed kuluvad vähem. Ehk et kaasnev kokkuhoid, vaata laiemat pilti.

Muidugi võiks vanamoodi edasi panna ja rekade vahel sõeludes Warsawisse rallida, aga rongid on ägedamad, tsuhh-tsuhh!

Venelastel on selle kohta hea väljend: Mechtat ne vredno (unistada ju võib)

[AMvA]

Sama võib Tallinn-Tartu või Tallinn-Narva kiirtee kohta küsida.

???
Autoomanikud maksvad piisavalt kütuseaktsiisi, et neid teid ehitada.

[AMvA]

Huvitav? Haapsalus on mingi 12k elanikke ja seal käib kõva võitlus, et raudtee uuesti rajada. Selles valguses on Viljandi otsa sulgemine ikka väga kummaline nägemus.

Pealegi on seal Viljandi suunal veel asulaid vahel. Ei teenenda see raudtee seal ainult viljandlasi.

Aga mis siin võidelda? Las Haapsallased teevad MTÜ Haapsalu Raudtee ja hakaku aga ehitama, kui see nii tasuv on.

Seda loogikat jätkates võiks ju ka öelda, et iga küla vaadaku ja maksku ise kinni kui teedeühendust tahavad.

Kohalikke teid tihti ehitataksegi elanike raha eest (uusarendused näiteks) või vallad.
Kui autoomanikud maksavad aktsiisna ca 570 milli ja sellest läheb teede ehituseks ja remondiks ca 170 milli, siis tegelikkuses peaks saama neid teid ehitada ikka päris palju ja igale poole.

Miks peaks näiteks Võru elanik maksma iga Tallinn-Haapsalu liinil sõitva reisija piletist suure osa kinni?

[Kriku]

Sellest põhimõttest, et kütuseaktsiis on teede ehitamiseks, taganeti kahetsusväärselt juba 10 aastat tagasi.

Miks peab Saaremaa elanik maksma kinni Tallinn-Narva kiirtee?

[olevtoom]

Sama võib Tallinn-Tartu või Tallinn-Narva kiirtee kohta küsida.

???
Autoomanikud maksvad piisavalt kütuseaktsiisi, et neid teid ehitada.

Ma nii igaks juhuks täpsustan, et Eestis pole kilomeetritki kiirteid. Aga põhimaanteede üks erinevus Fail Balticust on see, et need on olemas ja neid saab vähehaaval kaasajastada. (Nagu oleks saanud teha ka olemasolevate raudteedega. Kuid hakata XIX sajandi tehnoloogial põhinevat taristut XXI sajandil nullist ehitama...)
Aktsiisi maksame küll, aga "raha läheb igale poole". Ja see rahapuudus lööb teehoius juba julmalt välja. Teekatte parandamine toimub mõneruutmeetriste lappide kaupa ... järgmise kevadeni, jah, kestab.

[AndresTy]

Aktsiisi maksame küll, aga "raha läheb igale poole". Ja see rahapuudus lööb teehoius juba julmalt välja. Teekatte parandamine toimub mõneruutmeetriste lappide kaupa ... järgmise kevadeni, jah, kestab.

Äkki aitaks seda teederemondi rahanappuse probleemi osaliselt lahendada see, et maanteid korralikult lõhkuvad rekad kolivad rööbastele - sellele sinu poolt sõimunimega ilustatud RB-le, olevtoom?

[olevtoom]

Äkki aitaks seda teederemondi rahanappuse probleemi osaliselt lahendada see, et rekad kolivad rööbastele - sellele sinu poolt sõimunimega ilustatud RB-le, olevkoom?

Ei aitaks. Sest 1) nad ei koli ja 2) kohalik liiklus ei kao kuhugi.

P.S. Palun minu kasutajanime mitte moonutada. Erinevalt FB nimetamisest on see isiklik solvamine. Muidugi, kui teisi argumente pole...

[AMvA]

Aktsiisi maksame küll, aga "raha läheb igale poole". Ja see rahapuudus lööb teehoius juba julmalt välja. Teekatte parandamine toimub mõneruutmeetriste lappide kaupa ... järgmise kevadeni, jah, kestab.

Äkki aitaks seda teederemondi rahanappuse probleemi osaliselt lahendada see, et maanteid korralikult lõhkuvad rekad kolivad rööbastele - sellele sinu poolt sõimunimega ilustatud RB-le, olevtoom?

Võttes aluseks, et väga tiheda raudteevõrgustikuga Saksamaal moodustab raudteetranspordi osakaal kogu kaubatranspordist 14%, siis meil jääb see peale RB valmimist ehk 5% kanti. Mitu rekat sa selle arvestuse järgi teelt ära saad?

[Peeter]

Sellest põhimõttest, et kütuseaktsiis on teede ehitamiseks, taganeti kahetsusväärselt juba 10 aastat tagasi.

Miks peab Saaremaa elanik maksma kinni Tallinn-Narva kiirtee?

Oi-ei. Ma olen siin (või siis kuskil mujal ikkagi) juba kirjeldanud seika, kuidas kadunud Rein Karemäe mingil aastal ehk 1995-1997 vmt tõstis avalikult üles temaatika, et moodustada Autojuhtide Partei. Et huvigrupp on olemas. Et selle partei põhitees on "kütuseaktsiis ainult teedeehitusse!". Et partei oleks ülejäänud asjades väga koostöövalmis erinevate parteidega, aga see kütuseaktsiisi sihipärane kasutamine oleks nende põhiline postulaat. Et meid (autojuhte) on palju ja me tahame ainult õiglast lahendust teedekavadesse, muudesse teemadesse me ei pretendeeri. See oli AK-s lõik päevastest uudistest. Ja siis tol hetkel rahanduskomisjoni esimeheks olnud Olev Raju järsult tekkinud vahkvihase-vihkamist täis põlgliku näoga ütles otse kaamera ees Rein Karemäele näkku: "te võite teha mis te tahate, aga sellest rahast pühkige suu puhtaks, unustage ära see raha, see on riigi oma!"

[tsivi_list]

meil jääb see peale RB valmimist ehk 5% kanti. Mitu rekat sa selle arvestuse järgi teelt ära saad?

Palun näita ära arvutuskäik, kuidas 5%-ni jõudsid.