Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

[Manurhin]

Niisugune näeb välja heinamaa peale droonide ülekendu. Keskurat selle laga ükskord küll ära koristab? Nojah, ilmselt see, kellele see maa pärast sõda jääb.

https://m.youtube.com/shorts/cVsjfxKE4KQ

Täpselt sama mõtlesin ma hiljuti ise. Nendest "tamiilidest" saab ilmselt nuhtlus nr. 2 igasugu lõhkekehade järel. Looduses nad ei lagune (vähemalt mitte kiiresti), hakkavad ennast ümber mässima traktorite ja põllutöömasinate liikuvatele osadele, loomad võivad samuti sinna puntrasse kinni jääda või need hoopis koos rohuga sisse süüa. Kunagi ühel mu tuttaval näris kodus küülik interneti fiiberoptilise kaabli läbi. Tuli sellest kuidagi ühe IT-mehest sõbraga juttu. Too ütles, et jänksil siis ikka vedas kõvasti, kui temaga midagi ei juhtunud, et kuigi fiiberkaablist särakat ei saa, siis tänu teravatele kiududele on ta loomadele kaunis ohtlik. Ja erinevalt lõhkekehadest, ei saa seda kraami loodusest ühegi detektoriga otsida ka ega kuidagimoodi kahjutuks teha.

[Kriku]

Jah, ära ei lagune, aga puruneb loodusjõudude toimel ikkagi, ma arvan. Tuleb tohutu hulk peenikest pudi. Võib-olla muidugi on ka aastate pärast võimeline ennast tehnika ümber kerima, ei tea . Siis tõenäoliselt saab mingi mehhaanilise purustaja eelnevalt peale saata.

[paadikapten]

Üks fiiberoptika nõrkus, millest vist veel räägitud pole. Kui suudad varjus püsida ja vastase droon sind ei näe, aga sina tuvastad selle kaabli asukoha, siis... käärid pihku ja "tsöks".

https://x.com/wartranslated/status/1931386027026899025

Eks saab näha, kuidas see mahalaotatud niidistik mõjub. Igatahes tavaline õngetamiil on ka aastaid hiljem suur nuhtlus, kui kerib end näiteks jalgratta rummule nii, et hakkab ketiratta vabakäiku pidurdama. Vaid vanakurat teab, mis moodi see sinna haakub, aga vot haakub. Rattur märkab seda alles siis, kui väntade vabajooks on vähenenud või kadunud.
Ja me teame, kui keeruline on arvutitooli rattaid vabastada aastatega nende vahele kogunenud karvasodist. See on seal nii tihkelt kinni, et ka terava noaga annab seda lõhkuda.

[Fucs]

Ukraina droonioperaatorid avaldasid fotod uuest Venemaa kamikaze-droonist, mis on saanud koodnime "V2U".

Drooni paremale küljele on kinnitatud kas laserkaugusmõõtja või sihtmärgi lasersihitaja, tänu millele saab droon sihtmärgini teatud kaugust mõõtes aktiveerida lõhkepea, mis kokkupuutel kohe plahvatab. Sihtmärgi lasersihitaja võimaldab valida lõhkepea detonatsioonirežiimi: sihtmärgiga kokkupuutel või sihtmärgist väikese/teatud kauguseni jõudes.

Tänu pardal olevale modemruuterile, mis töötab Ukraina mobiilsideoperaatori SIM-kaardiga, on võimalik operaatoril drooni otse LTE-side kaudu juhtida. Sõjavägi teatab, et Venemaa droonioperaatorid kasutavad uut drooni peamiselt Sumõ suunas.

.

V2U_a.jpg (73.19 KiB) Vaadatud 1240 korda

.

V2U_b.jpg (100.77 KiB) Vaadatud 1240 korda

.

V2U_c.jpg (105.4 KiB) Vaadatud 1240 korda

[PaganHorde]

Üks fiiberoptika nõrkus, millest vist veel räägitud pole. Kui suudad varjus püsida ja vastase droon sind ei näe, aga sina tuvastad selle kaabli asukoha, siis... käärid pihku ja "tsöks".

https://x.com/wartranslated/status/1931386027026899025

Eks saab näha, kuidas see mahalaotatud niidistik mõjub. Igatahes tavaline õngetamiil on ka aastaid hiljem suur nuhtlus, kui kerib end näiteks jalgratta rummule nii, et hakkab ketiratta vabakäiku pidurdama. Vaid vanakurat teab, mis moodi see sinna haakub, aga vot haakub. Rattur märkab seda alles siis, kui väntade vabajooks on vähenenud või kadunud.
Ja me teame, kui keeruline on arvutitooli rattaid vabastada aastatega nende vahele kogunenud karvasodist. See on seal nii tihkelt kinni, et ka terava noaga annab seda lõhkuda.

Miks see droon nii madalalt lendas.

Alles siin kuskil oli pilt kus linnud olid endale pesa teinud sellest droonide maha jäetud niidistikust..

[nukkel]

Olemas see relv millega droone lasta.https://youtu.be/ViSumdKAwMY?si=MV0cPl_JDT9Fp6ef

[varikasutaja]

Väidetavalt kasutavad verelased nvidia kiipe.

https://tehnika.postimees.ee/8266028/uk ... iip-usa-st

[diesel]

laskmisest ja isegi pihta laskmisest oluliselt keerukam on neid droone märgata.

[Kilo Tango]

laskmisest ja isegi pihta laskmisest oluliselt keerukam on neid droone märgata.

See on nüüd offtopic, aga mõtlesin siin vahepeal, et ehk õnnestub droone tuvastada nii, et jälgida nende EM kiirguse müra. Viimane tekib elektrimootorite tööst (seal toimub ju poolide ergutamine) ja ümber ECM-i mootoritega ühendavate juhtmekimpude. Paraku on sedaviisi, et kiiratavad võimsused on madalate sageduste tõttu niivõrd väikesed, et isegi harmooniliste kuulamisest mingis vaiksemas sagedusalas ei tule midagi välja. Lihtsalt tegemist on nende sageduste jaoks sobimatute "antennidega" mistap on EM spektris kiiratavad võimsused üliväikesed.

[vanahalb]

Fotosid kus venelased on lennukile mingi kergkuudi peale ehitanud juba liigub. Drooni vastu sugugi tarvis tuumavarjendit. Isegi teivaste otsa aetud võrk peaks aitama. Selliseid videoid on samuti kus droon tahab punkri uksest sisse tulla ja seal rippuvasse võrku kinni jääb.

[ruger]

Droonid-AI vs. inimene.

A glimpse into the future: For the first time, an autonomous drone has outpaced elite human pilots in a global drone racing competition.

https://x.com/clashreport/status/1932546750465654896

[Jura]

Venelastel moon FPV-de vastu

https://www.youtube.com/watch?v=BiK8E64jrwA

[Kriku]

Ukraina sõja alguses oli Vene vägede peamine täppisrelv kamikaze-droon Lancet, kuid nüüd on venelased leidnud sellele odavama ja samas potentsiaalselt ohtlikuma alternatiivi – ründedrooni Molnija. Tegemist on lennukisarnase kerega drooniga, mille uusim versioon Molnija-2 suudab tänu täiustatud akule tabada sihtmärke kuni 60 kilomeetri kaugusel. See lendab kaugemale ja kannab võimsamat lõhkepead kui tavalised FPV-droonid, samal ajal on selle tootmine odav ja lihtne. Droon tõstetakse õhku tänu suruõhul töötavale katapuldile, juhtimine toimub FPV-prillide ja puldi abil. Kuigi välimuselt on droon tagasihoidlik, on selle sisu võrreldav Lancetiga. Juhtimine nõuab siiski erioskusi ja aerodünaamika tundmist, mistõttu pole Molnija mõeldud igaühele. Vene armee hakkas seda laiemalt kasutama 2024. aastast. See pannakse lahingupositsioonil kokku vähem kui kolme tunniga ning suudab lennata kuni 80 km/h umbes 40 minuti jooksul.

Vene väed on leidnud nüüd Molnijale uue kasutusviisi. Lisaks tavapärasele ründefunktsioonile tegutsevad need ka FPV-drooni emalaevadena. Venelaste taktika on järgmine: Molnija saadetakse vaenlase tagalasse, see kannab endaga FPV-droone, mis eralduvad ja mida juhivad eraldi operaatorid, kes asuvad otsima sihtmärke ja neid ründama. Ning pärast läheb kamikaze-droonina rünnakule juba Molnija ise. Selline kasutusviis suurendab FPV-droonide tegevusulatust ja annavad venelastele kahekordse taktikalise eelise. Sellised „droonikandjad“ võimaldavad väiksematel FPV-droonidel jõuda palju kaugemale vastase tagalasse, ületades nende tavapärase lennuulatuse piiri.

Ka ukrainlased on hakanud katsetama sarnaseid lahendusi, kus suuremad droonid kannavad FPV-droone lähemale sihtmärkidele, võimaldades neil ületada raadiosignaali levi ja akude mahutavuse tehnilisi piiranguid. Selline „emadroonide“ kasutamine annab võimaluse rünnata kaugemaid ja paremini kaitstud objekte.

https://forte.delfi.ee/artikkel/1203850 ... suurt-ohtu

[lennumudelist]

Venelaste taktika on järgmine: Molnija saadetakse vaenlase tagalasse, see kannab endaga FPV-droone, mis eralduvad ja mida juhivad eraldi operaatorid, kes asuvad otsima sihtmärke ja neid ründama.

Selline FPV-droonide lahtiselt seljas kandmine on õnneks üsna ebaefektiivne lendamise viis. Rikutud aerodünaamika tõttu kaotab emalennuk vähima kahtluseta palju kilomeetreid. Startimisel riskib FPV emalennuki tabamisega või häirib ta veojõud emalennuki tüürimist niimoodi, et rõve sõim igal FPV stardil on tõenäoline.

Juhitav pomm, mille juhtimisega tegeleb kaaspiloot, või isegi ainuke piloot, kes lülib drooni selleks ajaks autonoomsesse režiimi - on aga tõenäoline ja kardetavasti efektiivne areng, kuna pomm on voolujooneline ja teda ei pea võrgud kinni.

[Kriku]

Ukraina sõda on 1212 päeva jooksul lammutanud senised arusaamad moodsast sõjapidamisest, tuues lahinguväljale uue ja halastamatu kuninga – drooni. See revolutsioon ei toimu aga ainult Ukraina punkrites, vaid ka siinsamas Eestis, kus rindelt saadud verised õppetunnid vormitakse uue põlvkonna relvasüsteemideks.

Kaks valdkonna tipptegijat, KrattWorksi tegevjuht Tõnis Voitka ja DefSecInteli tegevjuht Jaanus Tamm avavad kaardid, kuidas sõda on sünnitanud Eestis uue tööstusharu ning millised on selle kitsaskohad ja tulevikuväljavaated.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12038 ... itsaskohad

Tasuline, kopeerima ei hakka.