Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

[Peeter]

Loodame, et see on Peetrile ikka teada, et iga kütitud metssiga testitakse. Ja sellest, kui erinevad on metssea ja kodusea tarneahelad ja( miks nakkusega farmist sea konserviks jõudmiseni suur nakkuse levitamise oht) on kodusea konserviks saamiseni on siin foorumis ja ka ajakirjanduses kirjutatud küll ja veel.

....iga kütitud metssiga testitakse.... Aga "linna-siga" ei kannatanud ju kuidagi moodi testida? Ikka põlema, ikka põlema! Või lubati Itaaliasse biokütuse tegemiseks hakata vedama vmt? (Plaan hakata haiguskoldest vedama sigu läbi kogu Euroopa Itaaliasse? Kas transiitluba ka küsitakse? Või mõeldi tuimalt haljaavat panna? Või mõeldi hakata lennukiga vedama? Aga ei-ei-ei, testida küll ei kannata, lõhki läheb lugu kohe! No anna abi!)

Äkki keegi kompetentsem isik selgitaks nii mulle, kui ka AndresTy-le, kui ka teistele foorumlastele milline vahe on testitud metsseal ja testitud koduseal. Või milline on vahe testimisel või tulemusel, või mille alusel valitakse keda või mida testida, või millel iganes veel. Miks kodusiga tuleb vähimagi kahtluse korral hävitada (võimalusel/vajadusel koos ettevõttega) ja liikumiskeelu tsoon kehtestada, aga suisa nakkuskoldesse ronimine ja metsamööda ringi kolistamine seajahi eesmärgil, ja siis kütitud ja välja toodud metsa-siga kõlbab ringi vedada ja testida ja varudesse konserviks osta?

Äkki peaks ministrilt hoopis küsima? Saaks jälle mõne uue killu?
Niigi oli ju teema, et "metsas kuldid on kõik leilis, et nende emised pidid juba 3-4 korda aastas poegima, et kes neid küll siin meil metsas põrutamas käib, meie küll mitte, aga minister näe ütles ju et nii on...?"

[Kriku]

Sigala on väiksem kui mets. Kui haiged loomad on nakatamisvõimelised ka peiteajal (ma ei tea, kas see nii on), siis on kõigi nakatumist võimatu ära hoida ja pole mõtet ka testida.

[AndresTy]

Äkki keegi kompetentsem isik selgitaks nii mulle, kui ka AndresTy-le, kui ka teistele foorumlastele milline vahe on testitud metsseal ja testitud koduseal. Või milline on vahe testimisel või tulemusel, või mille alusel valitakse keda või mida testida, või millel iganes veel. Miks kodusiga tuleb vähimagi kahtluse korral hävitada (võimalusel/vajadusel koos ettevõttega), aga suisa nakkuskoldest (metsast) toodud metsa-siga kõlbab ringi vedada ja testida ja varudesse konserviks osta?

Minu hinnangul on siin üsna ilmselge vastus - erinevad mastaabid ja hoiustamis/testimis/töötlemisvõimekus. Kui nakatunud farmist tuleb sul ühekorraga mingi mitutuhat nakkuskahtlusega siga, keda on vaja testida/hoiustada/töödelda, siis metssigu sellises koguses ühes ajahetkes ei tule. Kas sa, Peeter, kujutad endale kogu sellise mitmetuhande sea kiirkorras testimist, nõuetekohast transporti ja tapmist, hoiustamist ja töötlemist ette? Ja kõike tuleb teha sedasi, et katku ei levitaks ja sedasi, et sead samal ei haigestuks ega piinleks ja seakasvataja ei peaks käed rüpes ootama, kuni kogu see trall läbi saab ning ta saaks oma majandustegevusega võimalikult kiiresi edasi minna.

[Peeter]

Sellest ma olen juba ammu aru saanud, et kõige lihtsam on lõhkuda ja hävitada.

[erkilo]

Kas see "metsa-liha" diskussioon ei hakka mitte veidi valest kohast. St mitte igale metsast pärit lihale ei ole vaja "kodust" liha juurde panna, et saada maitsev konserv või vorst, vaid ainult väga taisele (põder, metskits, hirv) ja siis lisatakse ka ainult rasva/pekki (sõltuvalt tegijast reeglina 10-20%) ja kallerdamiseks kamarat. Muidugi "lahjendamiseks" võib kodulooma liha suuremas protsendis lisada, aga see ei ole mitte maitseomaduste parandamise, vaid kasumi suurendamise eesmärgil.

Koduseks kasutamiseks pole absoluutselt mingit vajadust metsalihale midagi kõrvale panna. Õigete võtetega saab väga pehme ja maitsva prae vms ka ainult puhtalt ulukilihast. Keskmine kodukokk ehk igaüks sellega ei pruugi hakkama saada. Liha tuleb tunda.

Selles osas, et metssiga ja kodusiga veidi erinevalt käsitletakse, on muidugi veidi õigus. St kui haige kodusea kõrval elanud (veel) terve siga kuulub hävitamisele, siis põhimõtteliselt on võimalik haige metssea kõrval elanud, kütitud ja negatiivse proovi tulemuse saanud (=terve?) metssiga toiduks kasutada. Nüanss on selles, et kui esmatöötluspunktis on mitu metssiga korraga ja üks neist annab positiivse testitulemuse, siis korrektselt käitudes tuleks hävitada kõik - kui palju seda päriselt tehakse, ei oska öelda. Deso jms nõuded käivad muidugi ka käitlemise juurde.

Ja kas siin mitte ei ole ka veidi sõnastuslikke nüansse - kui räägitakse metssea liha raisku minemisest, siis tegelikult ju püütakse jahimehi motiveerida sigu rohkem küttima olukorras, kus metsas on neid liiga palju ja potentsiaalselt levitavad katku, aga kodus on kapp täis ja ilma kokkuostuta püss ei tõuse. St selline liha kokkuost motiveerib jahimeest õhtul välja minema. Teoorias siis tulemuseks sigadest hõredam mets ning ehk ka väiksem SAK levik (Eestis on veel metsi, kus seda ei ole).

[Peeter]

...kuni kogu see trall läbi saab ning ta saaks oma majandustegevusega võimalikult kiiresi edasi minna.

Ma ühe korra panin juba siia uuringu eelmisest katku-ajast. Seal öeldi üheselt, et väga paljud (eriti väikekasvatajad) lõpetasid tegevuse. Ka praegu on seda juba kuulda olnud.

[Peeter]

Kui nakatunud farmist tuleb sul ühekorraga mingi mitutuhat nakkuskahtlusega siga, keda on vaja testida/hoiustada/töödelda, siis metssigu sellises koguses ühes ajahetkes ei tule. Kas sa, Peeter, kujutad endale kogu sellise mitmetuhande sea kiirkorras testimist, nõuetekohast transporti ja tapmist, hoiustamist ja töötlemist ette? Ja kõike tuleb teha sedasi, et katku ei levitaks ja sedasi, et sead samal ei haigestuks ega piinleks ja seakasvataja ei peaks käed rüpes ootama, kuni kogu see trall läbi saab ning ta saaks oma majandustegevusega võimalikult kiiresi edasi minna.

Eks see olegi üks suur riskibisnes. Vähemalt eelmise puhangu ajal oli olukord niimoodi, et seda "probleemset liha" osteti probleemsest piirkonnast kokku kindlatel aegadel, siis toimus suur tootmisprotsess valmistoodanguni ja siis toimus millalgi hiljem mõne aja pärast uue partii kokkuost-töötlemine jne. Eraldi, partiidena. Ega ka siis ei jõutud testida kõiki partii-formeerimise hetkel. Määrav oli (nagu kirjutasin) kokkuostu hetkel veterinaari paber et on ok ja visuaalne haigustunnuste puudumine. Ja läkski partii tootmisse. Vältimaks riske toodeti ja ladustati vastavalt nõuetele milles igaksjuhuks olla kindlad, et haigus ei leviks. Ega praegu hakkab tootmine samamoodi partiisid kokku ostma ja komplekteerima, või usub keegi, et iga metsa-siga hakatakse eraldi käitlema. Jääb/läheb kuskile hoiustamisse partii kokkuostmiseni-formeerimiseni. Igaksjuhuks läheb töötlusse samamoodi konserviks ja seejärel pooleteiseks aastaks ladustamisse.

[isonts]

Nüanss on selles, et kui esmatöötluspunktis on mitu metssiga korraga ja üks neist annab positiivse testitulemuse, siis korrektselt käitudes tuleks hävitada kõik - kui palju seda päriselt tehakse, ei oska öelda. Deso jms nõuded käivad muidugi ka käitlemise juurde.

Esmatöötluspunkt on siis jahimehe koduhoov või mingi ruum , kes siga ülesse tõmmatakse ja soolikad välja lastakse ja võetakse mingi jupp proovi tarbeks..

[Kapten Trumm]

Kuidas selle metsseakonservide ostukampaania raames tagatakse, et konservid on korrektselt steriliseeritud? Ostetakse suurtelt tööstustelt? Näiteks Linnamäe lihatööstus teeb igasugu imelihadega konserve, sh metsloomad ja -linnud?

Kui konservide steriliseerimine on tagatud, siis tarbijale ohtu ei ole (sellisel temperatuuril hävib kõik, mis mikroskoopis liigutab), kuid oht on selles, et see esmatöötleja tassib seda viirust laiali. Või tagatakse see nii, et lastud sead veetakse mõnda heakskiidetud lihatööstusse, kus vastav keskkond on tagatud?

[Fucs]

Kui nüüd seda "metsa-liha" segatakse "kodu-linna-lihaga", nt pooleks

Üldiselt pannakse metslooma lihale hulka umbes 25% kodusea liha (või osa sellest ka pekki).
Võib ka panna 50% muidugi.

milline vahe on testitud metsseal ja testitud koduseal.

Ütlen kohe ära, et mina pooldaks ka positiivse diagnoosi saanud või tõenäoliselt tulevikus saavate kodusigade konserviks töötlemist, AGA ma saan aru selle teostamise keerukusest ja raskusest tingimustes, kus nende töötlemisega tegelevad eraettevõtted, kes muul ajal töötlevad terveid sigu.
Selliseks töötluseks oleks vajalik kas ühe korraliku (ja korralikke mahte töödelda võimaldava) statsionaarse sanitaartapamaja ja tööstuse olemasolu (mis aga seisaks nendel aegadel, kui SAK-i puhanguid ei ole) või ringi liikuvate autonoomsete "tööstuste" (ringi liikuv tapamaja, töötlusliin, lihalõikus, kuterdus, konserviliinid, ahjud jne) olemasolu... mis oleks üsna ulme. Lisaks tekib väga suurel hulgal tapajäätmeid mida tuleks käidelda erivahenditega ja erilahendusetega, mis on "ratastel liikuva liha- ja konservitööstuse" puhul üsna mission impossible. Igal juhul peaks selliseid statsionaarseid või autonoomseid "tööstusi" looma riiklikult, sest kapitalistlikus riigis ükski eraettevõtja ei hakka sellist tööstust püsti panema, mis SAK loomi töötleks.

Isegi ENSV ajal, kui meil olid riiklikud lihatööstused ja ka sanitaartapamajad, ei võetud SAK loomi sinna töötlemisele, sest just selle katku vormi levimise tõenäousus oli liiga kõrge ja hilisemad võimalikud tõenäolised tagajärjed liiga räiged. Ma ei tea, vbl suures NLiidus kusagil töödeldi ka SAK sigu.

Mõned erinevused kodusiga VS metssiga tooksin välja:

Kodusigasid kasvatatakse kusagil üldjuhul koos suuremas kinnises loomapidamiskohas ja kui seal mõni siga haigeks jääb, siis see koht on "kolle".
Metssead möllavad nö vabalt ringi 6-10 või suuremad karjad 20 karjades ja seal on mõistel "kolle" teistsugune tähendus ja teatud kasutusraskused.
Meil EU-s on võetud normiks, et kui sigalas mõni loom saab positiivse diagnoosi, siis loetakse kõik sead haigeteks ja nendega tegeletakse sellest lähtuvalt, et välistada nakkuse levikut.
Metssea puhul ei saa seda "tarkust" ja põhimõtet rakendada ja kogu metsa sigu automaatselt haigeteks tituleerida.
Haigete loomade (ja lihakehade) hoidmine, transport ja töötlus erinevad koduseal ja metsseal.
Kui jahimehed lasevad üks või mitu siga, siis võetakse proovid ja saadetakse kohe laborisse. Enne negatiivset vastust neid lihakehasid kusagile kokku ei veeta.
Tapmise ja esmase töötluse teevad jahimehed väikestes kogustes ja kooslustes erinevates kohtades.
Kodusigade "kolde" puhul tuleks transportida ja töödelda ka "tõenäoliselt haigeid kuid veel + diagnoosi mitte saanud sigu" kusagil kohe suures koguses.
Tõenäousus, et kodusigade "koldes" on ka kõik teised sead juba nakatunud on suurem, kui lastud haige metssea puhul tõenäousus, et kogu mets on haigeid sigu täis ja kõik on haiged.

Noh, ja seal kehtivad meil nüüd erinevad EU/EL direktiivid, millest peab lähtuma.
Mis iseenesest ei keela haige sea liha töötlemist nii, et viirus hävib ja edasi ei kandu.
direktiiv 2002/60/EÜ – sigade Aafrika katku tõrje erieeskirjad
https://eur-lex.europa.eu/legal-content ... 32002L0060

PÕHIPUNKTID

- ELi riigid peavad tagama, et igast sigade Aafrika katku kahtlusest tuleb viivitamata teatada pädevatele ametiasutustele. Kinnitatud uurimistulemustest tuleb teatada Euroopa Komisjonile ja teistele ELi riikidele.
- Kui taudi esinemist ei saa välistada, tuleb majand seada ametliku järelevalve alla ning keelata taudi levitada võivate sigade, sigadest saadud toodete, materjalide ja jäätmete igasugune liikumine ning ka isikute ja sõidukite liikumine.
- Kui taudi esinemine on ametlikult kindlaks tehtud, tuleb kõik majandis olevad sead surmata ja nende korjused ametliku järelevalve all ümber töötada. Liha, materjalid või jäätmed, mis võivad olla saastunud, tuleb riikliku veterinaararsti antud juhiseid järgides hävitada, ümber töötada või käidelda, et tagada viiruse hävimine. Taudipunkti ümber tuleb kehtestada vähemalt 3 km raadiusega ohustatud tsoon ja 10 km raadiusega järelevalvetsoon.
- Metssigade nakkuskahtluse korral peavad ELi riigid teavitama sigade omanikke ja jahimehi ning uurima iga mahalastud või surnuna leitud uluksiga. Tuleb määratleda nakkuspiirkond ja võtta seal asuvad seakasvatusmajandid ametliku järelevalve alla. Samuti võib kehtestada jahikeelu.
- Dokument SANCO/7138/2013 sisaldab suuniseid sigade Aafrika katku seire ja tõrje kohta metssigadel.
- Asjaomased ELi riigid peavad esitama komisjonile taudi likvideerimise kava.
- ELi riigid peavad koostama situatsiooniplaanid, võttes arvesse kohalikke tegureid (nagu sigade asustustihedus), mis võivad tõenäoliselt mõjutada viiruse levikut.
- Komisjoni eksperdid võivad teha kohapealset kontrolli, et tagada käesoleva direktiivi ühetaoline kohaldamine.

https://eur-lex.europa.eu/ET/legal-cont ... fever.html

Aga nt 2019 kui SAK möllas Aasias, leiti väidetavalt ka konserviks töödeldud sealihast mingit jama, kuigi korralikult nõuetekohaselt konserviks töödeldud lihas SAK hävineb.

The virus was even detected in canned pork products, indicating that even the heat applied during canning does not render pig meat free of the infection.
https://www.feedstrategy.com/animal-hea ... sian-state

The embargo is a safety precaution, Chen said, adding that the ASF virus itself is killed during canning under high-temperature disinfection, but its nucleic acid can still be detected.
https://nspp.mofa.gov.tw/nsppe/news.php?post=168458

*****

Residual viruses in pork products
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/564162/

[Some]

Kuidas selle metsseakonservide ostukampaania raames tagatakse, et konservid on korrektselt steriliseeritud? Ostetakse suurtelt tööstustelt? Näiteks Linnamäe lihatööstus teeb igasugu imelihadega konserve, sh metsloomad ja -linnud?

Kui konservide steriliseerimine on tagatud, siis tarbijale ohtu ei ole (sellisel temperatuuril hävib kõik, mis mikroskoopis liigutab), kuid oht on selles, et see esmatöötleja tassib seda viirust laiali. Või tagatakse see nii, et lastud sead veetakse mõnda heakskiidetud lihatööstusse, kus vastav keskkond on tagatud?

Riik korraldas suunatud pakkumistega hanke metsseakonservide kokkuostuks eesmärgiga võidelda seakatku levikuga. Hanke võitsid AS Rannarootsi Lihatööstus, AS Linnamäe Lihatööstus ja Saare Uluk OÜ. Kokku tellitakse hanke võitjatelt kuni pool miljonit 240-grammist metsseakonservi summas 1 674 000 eurot.

Tegelikult Frank Kutteri lihatööstus ju tühi, koos kõrvaloleva seafarmiga. Ma suunaks haigustunnusteta kodusead sinna konserveerimiseks. Kui mõnel ootel oleval seal nakkustunnused välja löövad, eks nood hävitataks. Territooriumi saaks isoleerida ja kõik mis territooriumilt väljub steriliseerida.

[Kapten Trumm]

Mul oli kunagi üks kõva jahimehest kolleeg, kes pakkus oma üritusel seda ja toda - ja pärast järgmine 24 tundi sain sinasõbraks WC potiga, ühtpidi ja teistpidi - ehk see stuff teatud tingimustel pole nii ohutu midagi, isegi katkuta

[krossipart]

Mul oli kunagi üks kõva jahimehest kolleeg, kes pakkus oma üritusel seda ja toda - ja pärast järgmine 24 tundi sain sinasõbraks WC potiga, ühtpidi ja teistpidi - ehk see stuff teatud tingimustel pole nii ohutu midagi, isegi katkuta

Olen nõus ja meie pere ei osta-söö ühtegi moosi-siirupit-konservi lihtsalt laadalt või kuulutuse peale.(visake silm peale internetis hoidistajate jms kuulutustele) Nad ei tea ise ka mida purki pistavad.. Ca x aastat tagasi
pakuti ühes talukohas pits seda va õiget ja kodutehtut puskarit (kenas pudelis ja puha-nagu päris) meie seltskonnale ja kõik 6 poissi olime öö wc-poti sõbrad..
Mingi hetk tagasi esitasin küsimuse toidumürgistuste osas Eestis.. Ja vastuseid hakkab tulema..

[retti]

Isegi ENSV ajal, kui meil olid riiklikud lihatööstused ja ka sanitaartapamajad, ei võetud SAK loomi sinna töötlemisele, sest just selle katku vormi levimise tõenäousus oli liiga kõrge ja hilisemad võimalikud tõenäolised tagajärjed liiga räiged. Ma ei tea, vbl suures NLiidus kusagil töödeldi ka SAK sigu.

Sigade Aafrika katku ENSV ajal ei tuntud. Sigade katku aga küll

[krossipart]

Isegi ENSV ajal, kui meil olid riiklikud lihatööstused ja ka sanitaartapamajad, ei võetud SAK loomi sinna töötlemisele, sest just selle katku vormi levimise tõenäousus oli liiga kõrge ja hilisemad võimalikud tõenäolised tagajärjed liiga räiged. Ma ei tea, vbl suures NLiidus kusagil töödeldi ka SAK sigu.

Sigade Aafrika katku ENSV ajal ei tuntud. Sigade katku aga küll

Ilmselt vahet ei ole katku nimetusel, seoses inimese tervisega. Mida tehti nõuka ajal ja kas see tänapäeval kehtib ei tea keegi..Kas xx ostukeskuses aegunud sealiha loputamine äädikalahusega on turvalisem?