Jah. Ma ma kirjutasin sellest kasvavast probleemist hullude, segaste, skisode jne ka siin kusagil juba üsna ammu.
Ja kui palju meie keskel on selliseid, kes tegutsevad nö piiripeal (keda veel ei ole kohtu poolt kinnisesse erihoolekandeasutusse suunatud) ei tea vist mittekeegi. See, et nende kaheksa puhul üldse kohtuotsuseni on jõutud on samuti meie Vabariigis juba väikene ime. Kohtunikud (tunnen paari isiklikult) teavad, et kohti pole ja venitavad niigi kummi viimase võimaluseni...
10.01.2023
Erihoolekande hädaolukord. Kohtuotsusega kinnisesse asutusse määratud ohtlikele patsientidele pole kohti
**Kohtuotsused jäävad täitmata, sest kinniste erihoolekandeasutuste kohad on täis.
**Amet küsis teenuste osutamiseks juurde 49 miljonit eurot, aga sai kõigest neli miljonit.
Need inimesed on ohtlikud endale või teistele. Kohus on otsustanud, et nad peaksid olema kinnises asutuses järelevalve all – ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel. Ent eelmise aasta lõpust on tekkinud olukord, et kohtuotsuseid pole võimalik täita, sest erihoolekandeteenuse osutamiseks pole vabu kohti.
Selle aasta alguses oli neli detsembris tehtud kohtuotsust täitmata, sest neid ohtlikke inimesi ei olnud kuhugi saata. Mõne päeva eest said kaks neist teenuskoha, kuid lisandus juba üks uus kohtumäärusega ootaja. Praegu on kohtus pooleli veel kaheksa uue juhtumi üle otsustamine, aga erihoolekandeasutustes ei ole neile inimestele kohti. Kohti tilgub juurde üksnes nii palju, kui juhtub olema teenuselt lahkujaid. https://epl.delfi.ee/artikkel/120126180 ... pole-kohti
Kesse tegi? Isetegi
2013
Erihoolekande arengust ülevaadet koostades leiti, et juba 2000. aastal välja töötatud erihoolekandeteenuste süsteemi üheks eesmärgiks oli ennetada inimeste sattumist ööpäevaringsele hooldusele ning toetada nende koduses keskkonnas toimetulekut. Sotsiaalministeeriumi 2004. aastal valminud hoolekandekontseptsiooni järgselt mindi hoolekandeteenuste osutamisel üle subsidiaarsuse põhimõttele: kodanikule abi andmine toimub võimalikult lähedal inimesele ja leiab aset teda ümbritsevas keskkonnas. Kuid toetavaid erihoolekandeteenuseid osutatakse Harjumaa (v.a Tallinn) 23-st omavalitsusüksusest vaid kuues. Ülejäänutes peavad kodus elavad psüühiliste erivajadustega inimesed leppima muude kohapeal pakutavate sotsiaalteenustega. Muud teenused ei ole aga üldjuhul piisavad nende tegelike vajaduste rahuldamiseks.
2006. aastal avaldatud riiklike erihoolekandeasutuste ja -teenuste reorganiseerimise kava üheks oluliseks suunaks märgiti suurendada teenuste mahtu üle Eesti ja reorganiseerimise tulemusena likvideerida erihoolekandeteenuste järjekorrad. Eesmärgiks võeti teenuste mahu kooskõlla viimine prognoositud vajadusega (7000 inimesele) 2011. aastaks. 2011. aasta lõpu seisuga oli aga erihoolekandeteenuste saajaid vaid 4659. Sotsiaaltöö spetsialistid ja eksperdid tõid välja probleemi pikkade ootejärjekordadega erihoolekandeteenustele saamiseks. Kõige probleemsemana nimetati ööpäevaringse erihoolduse võimalusi. Ööpäevaringse teenuse kohtade arv ei kata nõudlust ning seetõttu satuvad psüühiliste erivajadustega inimesed tihti ka tavahooldekodudesse, mis aga ei vasta üldjuhul psüühiliste erivajadustega inimeste vajadustele. Nende viibimine seal võib osutuda ebamugavaks teistele klientidele ja vastava ettevalmistuseta personalile.
2008. aasta veebruaris avaldatud Riigikontrolli auditi aruandes toodi välja erihoolekandeteenuste kättesaadavuse probleem. Märgiti, et vajaliku teenuse nappuse tõttu toetatakse osa isikutest nende teenustega, mis on parasjagu kättesaadavad, kuid neile mitte sobivad. Riigikontrolli audit tõi välja küll erihoolekande kitsaskohad, kuid paraku ei ole siiani kasutusele võetud meetmeid motiveerimaks rohkem omavalitsusi ja muid instantse erihoolekandeteenuseid osutama.
Ma näen neid poolearulisi ja päris haigeid kes linna pinnal elavad , poolearulised on lihtsalt tüütavad oma juttudega , haiged on märksa raskem juhus , nad on ettearvamatud samas head manipuleerijad , neile on määratud lapseas tugiisikud kes neile nii siiralt kaasa tunnevad , et kisub silmast pisara välja . Kui üks haige ( huvitav , miks neid klientideks nimetatakse , kui nad reaalselt on patsiendid ? ) kolm korda linnaliinibussis kõiki ähvardas ära tappa , siis politsei sekkus , isik oli kolm nädalat kuskil ilmselt ravil , nüüd on jälle vabalt liikumas lõugab , karjub ähvardab , häirib maja elanikke ning ümberkaudseid elanikke , kellele ta sel moel tekitab kannatusi ja hirmu .
Lahendus ka : Sellised nn . diagnoosiga isikud võiks olla SKA hoones hoiul , töövälisel ajal ametnike juures kodudes graafiku alusel .
Hiljuti täisealiseks saanud värd kohtu all erinevate seksuaalkuritegude eest nii Tartus kui Tallinnas:
Reedel, 26. septembri lõunal toimus Tartu maakohtus eelistung, kus pandi paika kava arutamaks kohtuasja, mis puudutab seksuaalkuritegusid alaealiste suhtes. Praegu viibib süüdistatav ühe teise kriminaalasjaga vahi all. Eelistungil pakuti välja variant need kaks kohtuasja võimalusel ühendada.
Noor mees astub kohtu ette süüdistatuna lapseealise seksuaalses ahvatlemises, alaealise prostitutsioonile kallutamises ja alaealise vägistamises. Kohtuasi lahendatakse lühimenetluses, milleks süüdistatav ise on tungivalt soovi avaldanud, olles esitanud kohtule lausa viis lühimenetluse taotlust. «Ta helistab mulle iga päev viis korda, et saaks lühimenetluse. Tal on Tallinnas praegu teine kriminaalasi enam-vähem samasuguste paragrahvidega. See asi on nii kaugel, et ta on seal vahistatud,» räägib süüdistatava kaitsja, vandeadvokaat Robert Sprengk. Eelistungil süüdistatavat ega kannatanuid kohal ei viibinud. Kannatanuid on Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri Jane Pajuse sõnul kokku neli.
Süüdistatav, kes ise on alles hiljuti täisealiseks saanud, viibib praegu aga Tallinna vanglas vahi all samalaadse kriminaalasjaga seoses. Istungisaalis tõdeti, et kui isikul on kaks paralleelset kriminaalasja, siis neid võiks võimalusel koos arutada. «Äkki saab kokku liita need,» sõnas prokurör, kes sai süüdistatava soovist tuua mõlemad kohtuasjad Tartusse teada alles tänasel eelistungil.
«Arvestades kohtu töökoormust, siis esimene võimalik istungi aeg on jaanuari alguses,» ütles kohtunik Kristina Domaškina. Kuna sel ajal on süüdistatava kaitsja hõivatud teise kohtuasjaga, otsustati istung korraldada 20. jaanuaril 2026 kell 10. Alaealiste kannatanute kaitseks saab istung olema kinnine.
Teisipäeva hommikul lõi Tartu Forseliuse koolis üks kolmanda klassi poiss teist mänguhoos kiviga viis korda järjest pähe. Kannatanu viidi haava õmblemiseks ülikooli kliinikumi EMOsse.
Kooli direktor Jüri Sasi kinnitas erakordset vahejuhtumit. Tema väitel mängisid lapsed kooli alal asuval künkal kindluse vallutamise mängu, milleks nad olevat ainest saanud sotsiaalmeediast. «Hakati mängima nõndanimetatud sõda. Pidi olema mingisugune videomäng, kus õpetatakse, et tuleb taguda seni, kuni vaenlane jääb pikali,» kirjeldas Sasi. Nõnda jagunesid lapsed selle mängu käigus kindluse kaitsjateks ja ründajateks. Sasi teada jõudis mõttelist kindlust rünnanud poiss künka otsa ja kummardas kivi haarama. Seepeale näinud üks kaitsjatest sobilikku momenti ründaja «ära tappa». «Siis ta oligi hakanud seal taguma: lõi viis korda,» jätkas direktor.
Koolijuhi sõnul ei ole põhjust arvata, et lööja oleks tegutsenud vihaga või sihiteadliku eesmärgiga teist poissi reaalselt rünnata. «Nende jaoks oli see mäng, aga nad ei arvestanud, et see nii traagiliselt lõpeb.» Sasi sõnul oli lööja šokis, et kannatanu peast verd tulema hakkas. «Tiktokis verd ju ei tule. Ohver tõuseb jälle püsti ja elu läheb edasi. Aga päriselus nii ei ole.»
Kannatanu teadvust teadaolevalt ei kaotanud. Kooliarst vaatas ta üle ja puhastas haava, aga soovitas igaks juhuks ka EMOsse pöörduda. «Ühe õmbluse peaks ikkagi tegema, et haav paremini paraneks,» vahendas direktor Sasi kooliarsti soovitust.
Veidi hiljem käis koolis viga saanud poisi isa, kes lubas juhtunu kohta politseile avalduse teha.
Prantsusmaal mõisteti 6-ks kuuks vangi isik(influencer), kes ründas inimesi tühja süstlaga.
The influencer Amine Mojito has been sentenced by a French court to 6 months in prison for his “prank videos” in which he attacks random people with an empty syringe.
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Saksamaal pussitati väikelinna linnapead. Ühtedel andmetel tegu grupiründega aga teistel andmetel on tegu peresisese teemaga-allpool.
In Germany, a city mayor was stabbed just ten days after her victory in the municipal elections. She is in critical condition.
In the German city of Herdecke (North Rhine-Westphalia), newly elected mayor Iris Stalzer, 57, a member of the Social Democratic Party (SPD), suffered severe stab wounds to her abdomen and back.
Before losing consciousness, she managed to say that several men had attacked her on the street. Doctors are fighting for her life, and her condition is described as critical.
The attack occurred just ten days after her victory in the municipal elections.
Teistel andmetel on arvatav ründaja tema poolt adopteeritud 15 aastane poeg. Juba suvel 2025 ründas teda noaga tema teine 17 aastane ka adopteeritud tütar.
German mayor in city of Herdecke is stabbed 13 times, in critical condition.
Police reportedly have taken Mayor Iris Stalzer's15-year-old adopted son into custody (pictured).
T-online reports both children have been taken into custody to secure evidence. Security sources say that a possible suspicion against Stalzer's adopted son is being investigated, according to Westfalenpost.
There is no official police confirmation.
Spiegel reports that "there was already a case of domestic violence in the Stalzer family's home in the summer of 2025. At that time, the 17-year-old adopted daughter allegedly attacked Iris Stalzer with a knife."
Stalzer, a politician with the far-left SPD party, is reportedly in critical condition.
She was recently elected as mayor just this September.
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Hoolimata islamiusule, albaanlased päris moslemiterroristideks ei kvalifitseeru (tsipa üle 50 prossa islamiusulisi), kuigi ka neil ISISe ajal vist mingeid rakukesi üritati luua. Tõenäoliselt on põhjus maisem, kas saadetakse välja või abiraha keerati kinni või mingi isiklik frustatsioon ala naine lasi varvast.
Moslemitest usuvõitlejad olid juba 30 aastat tagasi Bosnias, miks neid ei võiks olla siiani Albaanias? Seda enam, et nende osakaal on siiski Euroopa mõistes märkimisväärne.
Miks ta aga just Saksamaal pidi olema? Sõda ju pole ...
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Lapsevanem aitab kaasa rikkumisele, kui ta soetab lapsele piiranguteta sõiduvahendi või aitab eemaldada elektroonilised piirajad. Nüüd tuleks pöörduda küsimuse juurde, mis on lapsevanema vastutus alates sellest hetkest, kui ta on teadlik, et tema laps sõidab liialt võimsa kergliikuriga või kui ta on ise aidanud eemaldada sellelt piirangud.
Lapsevanemal on kohustus oma lapsi kasvatada ning harida vältima õigusrikkumisi. Ta on õiguslikus mõttes enda lapse kaitsegarandiks ning peab tagama lapse turvalisuse ja heaolu. Lapsevanema kohustus ulatub lapse turvalisuse tagamisest aga veel kaugemale. Lapsevanem ei tohi suurendada kontrollimatuid riske, mida tema lapse tegevus võib kolmandatele isikutele kaasa tuua.
USA koolitulistamiste juhtumite näitel on võetud lapsevanemaid kriminaalkorras vastutusele, kui nad on teinud relvad lapsele kättesaadavaks või abistanud relvaloa taotlemisel. Liigvõimsate kergliikurite puhul on samuti lapsevanema õiguslikuks kohustuseks välistada lapsel nendega liiklemine. Seda esmalt enda lapse ohutuse tagamiseks. See kohustus on aga laiem. Näiteks kui lapsevanemad ei sekku liiga võimsa liikuri kasutamisse või isegi soosivad seda, siis võivad nad ka kriminaalkorras vastutada juhtumil, kui nende laps sõidab liikluses või mänguväljaku kõrval mõne teise lapse vigaseks või surnuks.
Meedias sai palju tähelepanu Laagna tee traagiline kolme inimese surmaga lõppenud õnnetusjuhtum, kus autod kihutasid võidu. Sellega seotud riigikohtu praktika avas võimaluse karistada ka seda isikut, kes ise kedagi ei vigastanud, kuid suurendas enda tegevusega ohte teiste isikute jaoks. Seega ei saa kuidagi välistada ohtu suurendava lapsevanema vastustust olukorras, kus ta teeb lapsele kättesaadavaks liiga võimsa kergliikuri.
Minu meelest on lapsevanema kohustus hoolitseda selle eest, laps õpiks vastutustundlikult ja oskuslikult valitsema iga sõidukit, mis ta kasutuses on kolmerattalisest autoni välja ja aru saama, et tänav pole võidusõidu- ega parkuurirada. See on isegi tähtsam kui paljalt kiirus nagu ka täiskasvanute liikluskäitumise juures. Ma saan aru, et liiklusohutust kiirusele taandada on lihtne ja lollikindel viis. Teisalt jälle võiksime- peaksime siis äkki üldse igasugustest sõidukitest loobuma? Oot, milleks nad üldse leiutati? See ei tähenda, et ma artiklis mainitud tegevust kuidagi heaks kiidaks, lihtsalt fookus on liikluspropagandas veidi ähmane.
