LMT Rahe R-20 automaadist ja R-20 L täpsuspüssist

[mongol]

Käkerdistele küsimus - Simo Häyhä tegi millega mida?
TL kaugus on ca 400 m ja sellele kaugusele saavutab tabava lasu nii ärahooratud Galili, tehasesihikuga M-14, AK-4 kui R-20L'ga. Kui ei suuda, pole üldiselt relvas viga (tõsi, lasu peale lagunevad L-id on konkreetne möödalask, aga remonditud relvad on tagasi).
Tiirulaskmiste loogikat pole mõtet kasutada. TL ei pea tegema ühte lasku, ta võib lausa mitu teha.
Lp Medusa jt asjatundjate tekst on täitsa loetav ja toetan. Jube snaiprijutt on aga kohati läbikumamas, no ei ole jao TP mingi snaiper, ta on lihtsalt vähe täpsemini lasta oskav ja heal juhul nõksa vihasema kaliibri ning relvaga spetsialist.

[Kapten Trumm]

Loogika, et loeb (vaid) laskeoskus, ei ole päris õige. Laskeoskus (ja anne) on tõesti tähtis, aga relv loeb ka.
Kui kobale anda hea relv, siis tulemus on kehv. Kui kobale anda kehv relv, siis tulemus on väga kehv. Kumb tulemus on parem?
Loomulikult on inimene kõige tähtsam, AGA reserväes ja KL-s pole pahatihti valida. See, kes sul on, see ongi.
Kehv relv võib olla ka KV kasutuses ära trööbatud Galil TP, mille kaliiber 8 mm juba ületab. Või omamaine M14TP, mille sihik nulli ei pea.

Aga tulles teemasse tagasi, mis selle R20L tegelik täpsus siis ikkagi on?

[mongol]

Piisav. Uute gaasikodadega vast peab vastu ka.

[Medusa]

Isegi KL-is ei valita suvalist Aini TP peale, selle relva ja ametikohaga käib ikkagi vastav koolitus kaasa, kus õpitakse nii tehnika siseelu kui laskmise tehnikat. Ainult hargist ja optikast ei piisa, nüansse on veel, mis eristab kahte esmapilgul sarnast relva üksteisest.

Ega see 1 MOA midagi müstilist nagu ei ole, aga see ei ole nii lihtne et number letti ja kõik. Küsimus on selles mis seal taga on. Mitu lasku, mis kaugus, mis tingimused nagu tempo jne. Oleme palju rääkinud ka HK-st. G28 speks on max 1,5 MOA (täpsustusega et 10 lasku 100 m laskekaugusel), PSG 1 (mis on jätkuvalt minu teada kõige täpsem iselaadiv relv üleüldse) oli mälu järgi ka max 1 MOA 10 lasu (või oli 30 lausa?) ja 300 m juures. Seega on juba garanteeritud 1,5 MOA poolautole kõva saavutus.

AR oma olemuses-disainis toetab täpset tuld, kuid laske järjest 5-lasulisi gruppe, mis keskmine tihedus tuleb koos selle varieeruvusega? 3 lasuga on lihtsam saada head tulemust, kui 5-ga, sellega omakorda lihtsam kui 10-ga, jne. Ehk et tootja saab kergesti panna numbri relva müügiinfosse, kuid mis on selle numbri taga, mis tingimustel? Ma olen oma 5.56-ga saanud ka 1-2 cm gruppe (5-lasulisi) 100 m peal, kuid kas seda juhtub iga kord, või vähemalt piisavalt sageli et nimetada relva alla-moa relvaks? Pigem ei, alla 2 MOA jah. Poltlukuga saab ka 0,25 kätte ja see pole ulme. Tikka ja Sako mil versioonid on tehase testlaskudes oma 5-lasulise grupiga 100 m peal ca 0,6 MOA kandis, nõutud on alla 1. Liikuvate osade vähesus toetab püha üritust.

Kui täpne on R20L? Nagu ütlesin, pigem keskmine. Kuid see ei tähenda et sitt on. Kui panna testlaskmiste tulemused graafikusse, saad suuresti gaussi kõvera. Miinimum, mis mina näinud olen (ühe nendest lasin ise), on 0,7-0,8 MOA (5 lasulised grupid M118LR-ga @100) ja max 2,2. Tundus et kumbagi otsa on u sama palju. Kõvera keskosa ja põhimass hinnanguliselt 1,5-1,6 juures. Ehk et laia pintsliga tõmmates on nii 1 kui 2 moa variante, kuid enamus on 1,5 kandis. Ei ole võrratu, on paremaid relvi. Kuid taas - küsimus on selles et kas täidab sellele seatud ootused ja nõudmised.

[mart2]

Akf-d Medusa ja mongol - tänud! 5+
Kuna ise asjast (põllust ) juba vääääga pikalt eemal, siis oli värskendav lugemine, mis ka minusugusele "vanale peerule" arusaadav.

[ashenden]

Piisav. Uute gaasikodadega vast peab vastu ka.

On nad kõik nüüd USAst garantiiremondist tagasi ja üksustele laiali jagatud ka? Või istub mingi ports ikka kusagil konteineris?

[mongol]

On nad kõik nüüd USAst garantiiremondist tagasi ja üksustele laiali jagatud ka? Või istub mingi ports ikka kusagil konteineris?

Kas kõik, ei tea, aga enamus on kindlasti tagasi ja üksuste käes. Iseasi, kas kõik relvurid jms asjapulgad on ennast liigutanud. Tallinna kohta võin öelda, et täitsa tagasi on, oma käekestega tõin osad ära.
Ise katsetanud pole, pole selle taseme mees. Aga gaasikoda oli küll tutikas küljes.

[sg01]

Täpsus 1 MOA (mis minu arusaamises peaks olema hea täpsuspüssi tunnis) tähendab, et kuuli kõrvalekalle 300 m on umbes 3 tolli ehk lasud satuvad 15 cm läbimõõduga ringi sisse. Kui me räägime 60 cm ringist, siis vastabki see umbes 4 MOA-le ehk kehva kvaliteediga 7,62 automaadi täpsus.

Siin su rehnuk on väheke vildakas. Ei olegi vaja päris iga kord ise leiutama asuda, nurgaminuti kalkulaator on internetis kenasti olemas.

https://www.indecorous.com/bullseye/moacalc.html

300 meetrit on näiteks mingi 328 jardi, mille pealt 1 nurgaminut on 3.44 tolli ehk 87 millimeetrit ehk kuulide maksimaalne hajuvus 1 nurgaminuti puhul on 300 meetri pealt 8.7 sentimeetrit.

60 sentimeetrit hajuvust on juba ligemale 23.6 tolli ehk 300 meetri pealt 6.9 nurgaminutit.
Mis on miski kehva ja kulunud rauaga valanguid laskva kuulipilduja tase?

[Kapten Trumm]

Rehnung on võetud siit https://nwsportsmanmag.com/how-to-under ... -of-angle/



Täpsustus - kuuli kõrvalekalle pole mitte 3 tolli 300 jardi pealt, vaid kuulid satuvad 3 tollise läbimõõduga ringi sisse.
Kui meil on see Rahe TP täpsus 300 m pealt isegi 30 cm ringi sisse, siis pole see enam täpsuspüssile kohane täpsus. Sellise püssiga saab nt 500 m pealt vaid häirivat tuld anda, kuigi tegelikult peaks 500 m pealt seisvale inimesele ikka enamvähem pihta saama.

[ashenden]

Kui meil on see Rahe TP täpsus 300 m pealt isegi 30 cm ringi sisse, siis pole see enam täpsuspüssile kohane täpsus. Sellise püssiga saab nt 500 m pealt vaid häirivat tuld anda, kuigi tegelikult peaks 500 m pealt seisvale inimesele ikka enamvähem pihta saama.

kas need täpsuse andmed pärinevad jätkuvalt mingist Äripäeva raadio saatest või on vahepeal mingid asjakohasemad allikad tekkinud?