Kuhugi "Sõja eest välismaale" metsatallu või mida silmas pidasid?
Sõja eest välismaale.
-
- Liige
- Postitusi: 309
- Liitunud: 26 Apr, 2020 17:06
- Kontakt:
Re: Sõja eest välismaale.
Re: Sõja eest välismaale.
Võib-olla pääseb maad mööda ka liikuma ? Laupäeval oli Elk-Suwalk maantee jälle nii USA kui Poola tehnikat täis, ka tanke . Ehk nad harjutavad selle akna lahti hoidmist. Kuigi kui madin juba käib siis ma ei kujuta ette kuidas Koivast üle saab?
Re: Sõja eest välismaale.
Pidasin silmas Eesti siseselt.krossipart kirjutas: ↑25 Sept, 2025 15:53Kuhugi "Sõja eest välismaale" metsatallu või mida silmas pidasid?
Välisriigis mingi koha omamine tundub turvalisem. Miks mitte Soomes või Rootsis. Kui soojem kliima meeldib siis on neidki riike küllaga, kus saab turvaliselt sõjalõppu oodata
- paadikapten
- Liige
- Postitusi: 470
- Liitunud: 06 Juul, 2005 14:34
- Asukoht: Tartu
- Kontakt:
Re: Sõja eest välismaale.
Kui ei ole autot, tutvusi ja muid paremaid hüvesid, siis nagu 100 aastat tagasi - pere aiakäru peale ja sammu marss? Kas täna nii saaks kuskile ära minna?
Vaatame siis, mis siin toimub...
Re: Sõja eest välismaale.
Mul nii isa, kui ema pered (elasid 500m ja 3 km kaugusel Väike - Emajõest) saadeti lahingute eest minema, ema pere jõudis ka välismaale - seiklesid Põhja -Lätis, isa pere keeras Karksi kanti. No kuhu sa ikka hobusega lähed, teed ka umbes. Rinne läks üle ja seadsid sammud uuesti kodu poole. Mingi 3 nädalat seiklesid ringi.
Re: Sõja eest välismaale.
On ka sarapuuokstest tehtud paadiga Soome jõutud.
https://www.err.ee/1608383690/eesti-ilm ... -riikidestLapmann jõudis niigi peaaegu teisest maailma servast kodumaale, aga kavatses pagemist jätkata. Ta peitis end lagunenud küüni ja hakkas metsas, umbes kilomeeter merest paati ehitama. "Tal ei ole mingisuguseid häid vahendeid ja tal on kiire, sest talv tuleb juba. Ja ta ehitab paadi põhiliselt sarapuuokstest," ütles Vahter.
"See on täiesti uskumatu purjepaat, mille ta valmis meisterdas puulattidest, telkmantlist, tõrvates seda mingil määral," rääkis Kaasik.
"Plangutuse asemel on paadil ümber present. On väike mast, purje pole kusagilt võtta, purje jaoks võtab ta selle asemel rannast leitud Nõukogude piirivalvuri telkmantli," rääkis Vahter.
1. novembri õhtul 1948, kui hakkas puhuma sobiv lõunakaare tuul, asus Lapmann Nõva kandist teele Soome.
"See on võib-olla meresõiduajaloo kurioosum, et ta selle paadiga üldse kohale jõudis. Aga kuhu ta jõudis kohale? Ta jõudis Porkkala sõjaväebaasi ehk siis Nõukogude sõjaväebaas Soomes," ütles Kaasik.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
- paadikapten
- Liige
- Postitusi: 470
- Liitunud: 06 Juul, 2005 14:34
- Asukoht: Tartu
- Kontakt:
Re: Sõja eest välismaale.
Kui siit mõtet edasi arendada, siis tänapäeval on rohkem võimalusi enda eluga riskimiseks. Ostad viimase raha eest Magaziinist odava "kummipaadi" või SUP-laua. Või lausa mitu, siis saad need parveks kombineerida. Või korjad hunniku penoplasti ja plastiktaarat. Nikerdad sellest nodist ujuvvahendi ja loodad imedele. Suvaliselt kokku lapatud pudeliparvega oled üldiselt looduse meelevallas. Kunagi katsetasin roigastest ja pudelitest parve. Emajõel ühe aeruga ma seda vastuvoolu ajada ei suutnud, jõulisema summimisega lahkus alt mõni pudel. Oleks võinud proovida 2 aeru ja purje, aga ei viitsinud. Kevadise Tudengipäevade paadiralli eel saabuvad parved on samasugused. Liiguvad vaid allavoolu, veidi on võimalik minna ühe või teise kalda poole.
Vaatame siis, mis siin toimub...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43921
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Sõja eest välismaale.
Mulle tundub, et see 1944 paadipõgenemine on Eestis üle mütologiseeritud, vaevalt et seda eriti sõudepaatidega siiski tehti, kes jõuab sul 300+ km järjest sõuda, eriti kui sügisel on tavaliselt tuuled sealt läänekaarest ja tuul/laine on vastu ka.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Sõja eest välismaale.
Eks oskajat rahvast oli ka rohkem.
Re: Sõja eest välismaale.
Aerupaatide kasutamine EW ajal on piltide ja kirjelduste järgi rohkem jõgede/järvede teema, merele niisama pulli tegema ei mindud. See võis kõne alla tulla viimases surmahädas kui muid aluseid enam ei olnud - ning suuremate sleppi võetuna võisid erinevad alused ka üle vee jõuda.
Esimene pilt googlist:
https://www.postimees.ee/8100121/saatus ... kuhu-mindi
ning pole needki mingid aerupaadid vaid tavalised rannakülade kaluripaadid mis seal sabas ripuvad - kas juba Eestist lahkudes või võeti teepeal mootoririkkega hädalised sappa.
https://kultuur.err.ee/1609403977/eesti ... =1&slide=0
https://tuna.ra.ee/wp-content/uploads/t ... mine-1.pdf
Esimene pilt googlist:
https://www.postimees.ee/8100121/saatus ... kuhu-mindi
ning pole needki mingid aerupaadid vaid tavalised rannakülade kaluripaadid mis seal sabas ripuvad - kas juba Eestist lahkudes või võeti teepeal mootoririkkega hädalised sappa.
https://kultuur.err.ee/1609403977/eesti ... =1&slide=0
https://tuna.ra.ee/wp-content/uploads/t ... mine-1.pdf
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Re: Sõja eest välismaale.
Mismoodi üle mütologiseeritud? Statistika on suhteliselt täpselt teada. Enamus inimesi lahkus meritsi hoopis laevadel. Nii suurtel laevadel kui neil kehvemas seisus rannasõidupurjekatel, mis kuidagi olid veel alles jäänud hoolimata kahest okupatsioonist, vähegi paremas seisus ujuvvahendid olid sõja tarbeks ammu rekvireeritud. Sama loogika kehtib ka muide paatide kohta. Mingeid tänapäevaseid lõbusõidu sõudepaate praktiliselt ei eksisteerinud. Randlase paat oli tööpaat, mis pidi vastavalt vajadusele liikuma nii aeru, purje või väikese mootori jõul. Tehnoülevaatust enne põgenemist ei tehtud loomulikult, aga mälestustest kumab pidevalt läbi, et paadid olid halvas seisus, mis eelmainitud põhjustel on igati loogline. Valdav osa põgenemisel hukkunutest tuligi nende meeleheitel inimeste hulgast, kes läksid teele sügisese Läänemere jaoks liiga halvas seisukorras ja tihti lisaks veel ülekoormatud paadiga.Kapten Trumm kirjutas: ↑08 Okt, 2025 9:05 Mulle tundub, et see 1944 paadipõgenemine on Eestis üle mütologiseeritud, vaevalt et seda eriti sõudepaatidega siiski tehti, kes jõuab sul 300+ km järjest sõuda, eriti kui sügisel on tavaliselt tuuled sealt läänekaarest ja tuul/laine on vastu ka.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43921
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Sõja eest välismaale.
Eespool juba keegi läks hoogu, kuidas pajuvitstest tehtud parvega eksiili mindi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist