Sõja eest välismaale.

[krossipart]

Igal inimesel, kes oma perekonnast lugu peab võiks olla plaan paigas, kuidas elavad sõja üle tema lähedased, kes ei ole määratud otseses sõjategevuses osalema. Kuhugile "maale" metsatallu pagemine pole täna just eriti mõistlik plaan...

Kuhugi "Sõja eest välismaale" metsatallu või mida silmas pidasid?

[LupusII]

Võib-olla pääseb maad mööda ka liikuma ? Laupäeval oli Elk-Suwalk maantee jälle nii USA kui Poola tehnikat täis, ka tanke . Ehk nad harjutavad selle akna lahti hoidmist. Kuigi kui madin juba käib siis ma ei kujuta ette kuidas Koivast üle saab?

[isonts]

Igal inimesel, kes oma perekonnast lugu peab võiks olla plaan paigas, kuidas elavad sõja üle tema lähedased, kes ei ole määratud otseses sõjategevuses osalema. Kuhugile "maale" metsatallu pagemine pole täna just eriti mõistlik plaan...

Kuhugi "Sõja eest välismaale" metsatallu või mida silmas pidasid?

Pidasin silmas Eesti siseselt.
Välisriigis mingi koha omamine tundub turvalisem. Miks mitte Soomes või Rootsis. Kui soojem kliima meeldib siis on neidki riike küllaga, kus saab turvaliselt sõjalõppu oodata

[paadikapten]

Igal inimesel, kes oma perekonnast lugu peab võiks olla plaan paigas, kuidas elavad sõja üle tema lähedased, kes ei ole määratud otseses sõjategevuses osalema. Kuhugile "maale" metsatallu pagemine pole täna just eriti mõistlik plaan...

Kui ei ole autot, tutvusi ja muid paremaid hüvesid, siis nagu 100 aastat tagasi - pere aiakäru peale ja sammu marss? Kas täna nii saaks kuskile ära minna?

[Rebane11]

Mul nii isa, kui ema pered (elasid 500m ja 3 km kaugusel Väike - Emajõest) saadeti lahingute eest minema, ema pere jõudis ka välismaale - seiklesid Põhja -Lätis, isa pere keeras Karksi kanti. No kuhu sa ikka hobusega lähed, teed ka umbes. Rinne läks üle ja seadsid sammud uuesti kodu poole. Mingi 3 nädalat seiklesid ringi.

[Manurhin]

On ka sarapuuokstest tehtud paadiga Soome jõutud.

Lapmann jõudis niigi peaaegu teisest maailma servast kodumaale, aga kavatses pagemist jätkata. Ta peitis end lagunenud küüni ja hakkas metsas, umbes kilomeeter merest paati ehitama. "Tal ei ole mingisuguseid häid vahendeid ja tal on kiire, sest talv tuleb juba. Ja ta ehitab paadi põhiliselt sarapuuokstest," ütles Vahter.

"See on täiesti uskumatu purjepaat, mille ta valmis meisterdas puulattidest, telkmantlist, tõrvates seda mingil määral," rääkis Kaasik.

"Plangutuse asemel on paadil ümber present. On väike mast, purje pole kusagilt võtta, purje jaoks võtab ta selle asemel rannast leitud Nõukogude piirivalvuri telkmantli," rääkis Vahter.

1. novembri õhtul 1948, kui hakkas puhuma sobiv lõunakaare tuul, asus Lapmann Nõva kandist teele Soome.

"See on võib-olla meresõiduajaloo kurioosum, et ta selle paadiga üldse kohale jõudis. Aga kuhu ta jõudis kohale? Ta jõudis Porkkala sõjaväebaasi ehk siis Nõukogude sõjaväebaas Soomes," ütles Kaasik.

https://www.err.ee/1608383690/eesti-ilm ... -riikidest

[paadikapten]

Kui siit mõtet edasi arendada, siis tänapäeval on rohkem võimalusi enda eluga riskimiseks. Ostad viimase raha eest Magaziinist odava "kummipaadi" või SUP-laua. Või lausa mitu, siis saad need parveks kombineerida. Või korjad hunniku penoplasti ja plastiktaarat. Nikerdad sellest nodist ujuvvahendi ja loodad imedele. Suvaliselt kokku lapatud pudeliparvega oled üldiselt looduse meelevallas. Kunagi katsetasin roigastest ja pudelitest parve. Emajõel ühe aeruga ma seda vastuvoolu ajada ei suutnud, jõulisema summimisega lahkus alt mõni pudel. Oleks võinud proovida 2 aeru ja purje, aga ei viitsinud. Kevadise Tudengipäevade paadiralli eel saabuvad parved on samasugused. Liiguvad vaid allavoolu, veidi on võimalik minna ühe või teise kalda poole.

[Kapten Trumm]

Mulle tundub, et see 1944 paadipõgenemine on Eestis üle mütologiseeritud, vaevalt et seda eriti sõudepaatidega siiski tehti, kes jõuab sul 300+ km järjest sõuda, eriti kui sügisel on tavaliselt tuuled sealt läänekaarest ja tuul/laine on vastu ka.

[Rebane11]

Eks oskajat rahvast oli ka rohkem.

[Walter2]

Aerupaatide kasutamine EW ajal on piltide ja kirjelduste järgi rohkem jõgede/järvede teema, merele niisama pulli tegema ei mindud. See võis kõne alla tulla viimases surmahädas kui muid aluseid enam ei olnud - ning suuremate sleppi võetuna võisid erinevad alused ka üle vee jõuda.
Esimene pilt googlist:
https://www.postimees.ee/8100121/saatus ... kuhu-mindi
ning pole needki mingid aerupaadid vaid tavalised rannakülade kaluripaadid mis seal sabas ripuvad - kas juba Eestist lahkudes või võeti teepeal mootoririkkega hädalised sappa.
https://kultuur.err.ee/1609403977/eesti ... =1&slide=0
https://tuna.ra.ee/wp-content/uploads/t ... mine-1.pdf

[Ghostship]

Mulle tundub, et see 1944 paadipõgenemine on Eestis üle mütologiseeritud, vaevalt et seda eriti sõudepaatidega siiski tehti, kes jõuab sul 300+ km järjest sõuda, eriti kui sügisel on tavaliselt tuuled sealt läänekaarest ja tuul/laine on vastu ka.

Mismoodi üle mütologiseeritud? Statistika on suhteliselt täpselt teada. Enamus inimesi lahkus meritsi hoopis laevadel. Nii suurtel laevadel kui neil kehvemas seisus rannasõidupurjekatel, mis kuidagi olid veel alles jäänud hoolimata kahest okupatsioonist, vähegi paremas seisus ujuvvahendid olid sõja tarbeks ammu rekvireeritud. Sama loogika kehtib ka muide paatide kohta. Mingeid tänapäevaseid lõbusõidu sõudepaate praktiliselt ei eksisteerinud. Randlase paat oli tööpaat, mis pidi vastavalt vajadusele liikuma nii aeru, purje või väikese mootori jõul. Tehnoülevaatust enne põgenemist ei tehtud loomulikult, aga mälestustest kumab pidevalt läbi, et paadid olid halvas seisus, mis eelmainitud põhjustel on igati loogline. Valdav osa põgenemisel hukkunutest tuligi nende meeleheitel inimeste hulgast, kes läksid teele sügisese Läänemere jaoks liiga halvas seisukorras ja tihti lisaks veel ülekoormatud paadiga.

[Kapten Trumm]

Eespool juba keegi läks hoogu, kuidas pajuvitstest tehtud parvega eksiili mindi.