Riigikaitse eelarve

[gaal]

Mittemilitaristina on endale täiesti arusaamatu raportis esinev kitumine Kaitseministeeriumi naisametnike peale.
Ennast võttis vanduma, enda jaoks mõistetamatu.

[Rabapistrik]

Läheb vist juba nö 'surnud hobuse peksmiseks', aga M. Kiili on kommenteerinud:
https://www.err.ee/1609852005/meelis-ki ... iitikavaba

Alljärgnev lõik on päris hea:

Aga siin ma saangi aru, et ei saada aru, mis asi on jõukohane riigikaitse ja millise kahju ta tegelikult tegi. Me läksime ressursipõhiseks. Ma toon näiteks Soome: Soomel ei ole olnud väga kõrged kaitsekulud, aga nad on metoodiliselt läbi töötanud kõik kontseptsioonid, nad on väga ilusti pikaajaliselt lahti arutanud oma võime arengut. Meil seda ei ole. Seesama jõukohane riigikaitse läks ressursipõhiseks, ressurss hakkas määrama, mitte see vajadus.

Aga kujutage nüüd ette, rahuajal on teil üks ressurss, sõja ajal, vaadake, milline oli ressurss Ukraina relvajõududele rahuajal ja milline ta nüüd on. Me peame seda ju ette nägema. Me ju räägime, et me oleme reservidel põhinev. See tähendab seda, et kui reservid kutsutakse siia, on nii struktuurid kui ka nendele struktuuridele vajaminev varustus ja rahaline või materiaalne osa oluliselt suurem. Riik vaadatakse ümber, riigi ressursid vaadatakse ümber ja nii edasi ja nii edasi.

OF-7 justkui vihjaks, et reservis olevad üksused on rahuajal struktuuris justkui "tasuta"? Siililegi selge, et sõja ajal on ressurss teine, aga ka reservi üksuste tekitamine ja seal olevate üksuste lahinguvalmiduse(!) alalhoidmine ei ole triviaalne probleem. Ja mitte niiväga rahalises mõttes, vaid peamiselt inimvara mõttes. M. Kiili jutust jääb mulje, nagu oleks laual valik tekitada nt 70 000 inimesega vägi, sest noh "sõja ajal on pappi küll, kutsume lihtsalt reservi relvile ja tuld, Maria!". Seda, et peame reservstruktuuri regulaarselt õppustele kutsuma, samal ajal tagades väljaõppe kvaliteedi nii ajateenijatele kui ka reservväelastele, ei ole justkui teema?

Lisaks, mõte, et ressursiraam ei kehti eksistentsiaalsete ohtude vastu, on parimal juhul filosoofiliselt huvitav. Siin on vist ikkagi teatud määral reaalsusest irdumine toimunud.

[Kriku]

Ma toon näiteks Soome: Soomel ei ole olnud väga kõrged kaitsekulud

Võrreldes meie võimalustega ikka olid ja on küll.

[Some]

Lisaks, Soome alustas relvastumist juba sada aastat tagasi, Eesti alustas nullist. Kulud täiesti erinevad.

[Platsor]

Seda siin lugedes jääb vägisi mulje, et vähemalt Kiili ja Väli on tõestatult diletandid. Allolev mongoli esitatud küsimus võtab selle ilusti kokku:

Olgem ikkagi ausamad - poliitikud Neeme ja Meelis ei olnud oma eelmises elukutses kuigi pädevad, miks peaks nad nüüd kuskilt mingi pädevuse saavutanud olema?

Samas - selesama saamatuse pealt on Väli teeninud 2007-2011 Peastaabi ülemana. Kas kogu süsteem on sel ajal olnud pimedusega löödud ja selle tagajärjel täidetud ülesannete kõrgusel mitteolevate isikutega? Ma saan aru, et mart2 on ka sel ajajärgul kõrgemaid poste täitnud? Kuidas mart2 tundub, ületasite tollal oma pädevuse piire?

... Kas kindral Väli ei olnud J5`s ca 20 aastat tagasi?

Mitte ainult -
2003 Kaitsejõudude peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonna (J5) vanemstaabiohvitser
2004 Kaitsejõudude peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonna (J5) ülem
2006 Kaitsejõudude peastaabi ülema asetäitja
2007 – 28. veebruar 2011 Kaitseväe peastaabi ülem

Välisteenistuses olii ennem seda ja peale seda perioodi.

Ja mongol - Kiili määrati 2012 Kaitseliidu ülemaks ja oli sel postil Vikipeedia andmetel seitse aastat.
https://et.wikipedia.org/wiki/Meelis_Kiili
Kas teenisid sellal Kaitseliidus ja kui, siis kas piinlik polnud sellise järgi samme seada? Või noh, nüüd, tagantjärele?

Kas Kaitseväe ja Kaitseliidu kõrgemate ametikohtade täitmise protsessis on toimunud olulisi muutusi suunas, mis välistab ülalkirjeldatud diletantide taoliste sattumise olulisele ametikohale? Saan aru, et näiteks KVJ määramise praeguse korraga ei ole rahul ei Riigikaitsekomisjoni liige Leo Kunnas ega siinsed foorumlased Palm ja Herem. Kõik kolm on praegu kehtiva korra (mille alusel suhteliselt kitsas ring diletante otsustab kandidaadi sobivuse (või pigem mittesobivuse)) vastu protesteerimiseks tegevteenistusest reservi suundunud. Muudes küsimustes kolmik sellist üksmeelt ei oma..

[isonts]

Olgem ikkagi ausamad - poliitikud Neeme ja Meelis ei olnud oma eelmises elukutses kuigi pädevad, miks peaks nad nüüd kuskilt mingi pädevuse saavutanud olema?

Pajad sõimavad katlaid... ühed kindralid kõik.

Kui nad nii ebapädevad on kui vastastiku väidetakse siis võiks hoopis algatada uurimise kuidas selline “kahjulik” element määrati ametikohtadele, mida nad täitsid.
Miks president neile andis need auastmed, mida nad kannavad? Miks nii ebapädevaid ohvitsere on autasustatud erinevate teenetemärkidega?

Ma ikka loodan, et kindralid Herem ja Terras algataks protsessi, kuidas ikkagi nii on läinud...