Läti ja Leedu kaitsejõud

[Longbowman]

Latvia orders Skorpion 2 remote minelaying systems
https://www.janes.com/osint-insights/de ... ng-systems

[Sakamoto]

leedukad demovad oma droonide vastast lühimaa raketisüsteemi Sentraxis-t https://youtu.be/i3_cQSuN734
rakett kaalub 4kg ja lendab 3km , tundub selline 1+m jurakas
ei tea kaugel see Frankenburgi arendus on?

[Rabapistrik]

See video on investoritele teaser. Vaevalt nad Frankenburgist kuidagi ees on, kuigi ma pole kindel kas sisulises mõttes saaks Frankenburg liiga palju kaugemal olla, sest probleemi tehniline keerukus on korralik.

Paar asja video kohta:

• Videos ei näidatud, et väljalastud rakett oleks drooni tabanud.
• Videos olnud raketi juhtpinnad olid jäigad -- ehk tüürida nendega ei saaks, võib-olla oli selle mootor gimbali peal, aga natuke kahtlane.
• Droon oli laskeseadmele ja seega kaamerale lähedal ja ilm oli sellele kaamerale ideaalilähedane ning seega tracking demona justkui töötas, aga selle optikaga, mis seal on, ei näegi ilmselt väga kaugele.

Ma arvan, et peamine probleem ongi drooni avastamine ja träkkimine 1) päeval, öösel ning kehva ilmaga ning 2) raketi juhtimine droonini (ka päeval, öösel ja iga ilmaga). See rakett ise on ilmselt küllalt triviaalne probleem.

Esimese puhul on sul kohe probleem, et kui tahad normaalselt ~2km kaugusel väikest drooni näha, siis vajad väga 'normaalse' avaga optikat. See on ühest küljest kallis, aga teine probleem on see, et selle läätsega kogu taevalaotust ei skänni, nii et mingi muu lahendus peaks sulle ütlema, kust selle optikaga üldse otsida. Kui nõudeid nt väikedroonide avastamiskauguse jaoks alla tuua, siis on neid laskeseadmeid lihtsalt rohkem vaja selle võrra.

Teine ülesanne on tagada, et rakett lendab droonile piisavalt lähedale. Totaalselt mittetriviaalne probleem.

Siin tuleb eristada ka seda, et DJI Mavicu avastamine ja allalaskmine ning nt Gerani hävitamine ja allalaskmine on piisavalt erinevad probleemid ja tehniline lahendus selleks võib olla erinev.

[pwn13]

ei tundu et see rakett üldse juhitav oleks olnud, ilmselt sellepärast see 90 kraadi all välja ka lasti.

[Kilo Tango]

ei tundu et see rakett üldse juhitav oleks olnud, ilmselt sellepärast see 90 kraadi all välja ka lasti.

Arvestades, et see rakett süüdati sabast, süütesegu süttimine oli aeglane jms. siis oli tegemist üsna kindlalt juhitamatu 3D prinditud maketiga.

Lisaks see drooni jälgimise aparaat ei suutnud tegelikult drooni fookuses hoida vaid liikus igatepidi (nii X, kui Y suunas) ca sekundi kuni kahesekundilise hilinemisega.

Tegemist on ikka väga algelise prototüübiga.

[Fucs]

1-й корпус НГУ «Азов»

Ukraina ja Läti hoiavad ühte joont – Euroopa julgeolekujoont

11. novembril tähistab Läti Lāčplēsise päeva – isamaa kaitsja päeva. 1919. aastal saavutasid Läti sõdurid võidu Bermonti vägede üle, peatades katse hävitada nende riiklus. Tänapäeval austab Läti neid, kes võitlesid vabaduse eest toona – ja toetab neid, kes võitlevad selle eest praegu. Selle püha eelõhtul külastas Läti Vabariiki Rahvuskaardi "Azov" 1. korpuse ja 12. erivägede brigaadi delegatsioon.
.

.
Visiidi raames toimus ühisseminar, kus osalesid Rahvuskaardi 1. korpuse "Azov" staabiülem alampolkovnik Arsen „Lemko“ Dmõtryk ja 12. erivägede brigaadi ülem alampolkovnik Bohdan „Pugatš“ Grišenkov. Läti poolt esindasid Läti Rahvuskaardi ülem brigaadikindral Aivars Krjukovs ja 1. Riia brigaadi ülem kolonel Normunds Baranovs. Seminaril osalesid aktiivselt ka kodanikuühiskonna ja Läti äriringkondade esindajad.

Pooled arutasid "Azov"-i lahingukogemust, eriti Dobropillja lähedal, uusimate tehnoloogiate kasutamist, personali väljaõpet, seersantide rolli, samuti suhtlemist ühiskonna ja rahvusvaheliste partneritega. „Me maksime kallilt oma vaenlase sügava tundmaõppimise eest ja oleme valmis jagama tänapäevase sõjapidamise praktilist kogemust. Tugev Ukraina koalitsioonis Euroopa väljaõppinud armeedega on ainus viis Venemaa peatamiseks,“ rõhutas „Lemko“ sõber.

Kohtumisel Läti Seimi esindajatega koordineerisid pooled hübriidohtude vastase võitluse jõupingutusi ja rõhutasid vajadust karistada Venemaad sõjakuritegude, sealhulgas Ukraina vangide vastu toime pandud kuritegude eest.

"Azov" avaldab tänu platvormidele Support AZOV Latvia ja Ziedot.lv — visiidi korraldajatele ja Lvivis mai kuus toimunud Läti-Ukraina annetuste kogumise foorumi partneritele. Tänu koostööle Labdarības lapa ja zieldot.lv-ga töötatakse välja sihipäraste annetuste kogumise süsteemi, kus iga annetus suunatakse kindlale üksusele, mis mõjutab tõhusalt võitlust.

Слава Україні!
Dievs svētī Latviju!

https://t.me/azov_media/7545

[PaganHorde]

https://www.youtube.com/watch?v=cRciyEysilY
The 17K Civilians Prepping for a Russian Invasion on NATO’s Eastern Border | WSJ

NATO idatiival sagenevad Venemaa madala intensiivsusega rünnakud. Leedu ja Balti riigid on juba aastakümneid enne Venemaa sissetungi Ukrainasse hoiatanud Moskva ohu eest. Venemaa Kaliningradi oblasti ja Valgevene vahele surutud Leedu on ohtude suhtes eriti haavatav.

WSJ Matthew Luxmoore süveneb Leedu pingutustesse kaitserajatiste ehitamisel ja kodanike sõjaks koolitamisel, kuna hirm täiemahulise konflikti ees kasvab.

[teeline35]

Leedu viimase aja ost;
https://www.err.ee/1609872780/leedu-ost ... mi-mshorad

Leedu ostab Rootsi firmalt Saab Dynamics veel ühe lühimaa õhutõrjesüsteemi MSHORAD, mille maksumus on üle 119 miljoni euro, teatas esmaspäeval Leedu kaitseministeerium.

Tarnitakse 2026-2029 ja mõeldud drooniohust parema ülevaate saamiseks ning vajadusel ka nende tõrjeks.

[nimetu]

See video on investoritele teaser. Vaevalt nad Frankenburgist kuidagi ees on, kuigi ma pole kindel kas sisulises mõttes saaks Frankenburg liiga palju kaugemal olla, sest probleemi tehniline keerukus on korralik.

Leedukad on tegelikult juba mõnda aega väiksemaid rakette aretanud. Esialgu plaaniti neid sihtmärkideks väljaõppel.

https://ktu.edu/news/ktu-gti-sukurti-ra ... u-gaminys/

[Kilo Tango]

See video on investoritele teaser. Vaevalt nad Frankenburgist kuidagi ees on, kuigi ma pole kindel kas sisulises mõttes saaks Frankenburg liiga palju kaugemal olla, sest probleemi tehniline keerukus on korralik.

Leedukad on tegelikult juba mõnda aega väiksemaid rakette aretanud. Esialgu plaaniti neid sihtmärkideks väljaõppel.

https://ktu.edu/news/ktu-gti-sukurti-ra ... u-gaminys/

No Frankenburgi asjaga võrreldes on tegemist siiski pmst. amaröörraketiga: https://www.steconf.org/wp-content/uplo ... E-4430.pdf

[ruger]

Leedu taastab kohustusliku ajateenistuse. Eesti ajateenistusmudelist pole postitajal eriti aimu.

Leedu kiitis heaks ulatusliku reformi, mis muudab sõjaväekohustuse alates 2026. aastast alaliseks, sihtides keskkoolilõpetajaid ja üliõpilasi osana laiemast vastusest Venemaa ohtudele.

Reformi põhidetailid
- Alaline ajateenistus: Seimas (Leedu parlament) hääletas ajateenistuse institutsionaliseerimise poolt, lõpetades alates 2015. aastast kehtinud ajutise süsteemi.
- Mõjutatud vanuserühmad:
- 17-aastased peavad registreeruma riigikaitsesüsteemis.
- 18–22-aastased kutsutakse kohe pärast kooli lõpetamist 3–9 kuuks ajateenistusse.
- Samuti saavad registreeruda vabatahtlikud vanuses 18–39.
- Ajajoon: Uus süsteem käivitub 2026. aastal, mis tähendab, et praegused keskkooliõpilased on esimeste mõjutatud rühmade seas.
- Parlamendihääletus: reformi toetas 85 parlamendiliiget, 3 oli vastu ja 14 jäid erapooletuks.

Strateegiline kontekst
- Venemaa oht: Leedu, NATO liige, kellel on naaber Venemaa ja Valgevenega, on oma kaitsepositsiooni intensiivistanud pärast Ukraina sissetungi 2022. aastal. Reform on otseselt sõnastatud vastusena „Venemaa kasvavatele ohtudele“.
- NATOga liitumine: See samm tugevdab NATO idatiiva, tagades, et Leedu saab paigutada suurema alalise väe ja säilitada tugeva reservi.
- Kaliningradi tegur: Leedu piirneb Venemaa tugevalt militariseeritud Kaliningradi enklaaviga, mis teeb sellest NATO heidutusstrateegias rindejooneriigi.

Mõju
- Tudengitele: Ülikooli- ja keskkoolilõpetajad peavad planeerima kohustuslikku sõjaväeteenistust, mis võib õpinguid või karjääri edasi lükata.
- Ühiskonna jaoks: Reform annab märku nihkest „kogu rahva“ hõlmava kaitsemudeli suunas, mis integreerib sõjalise valmisoleku ühiskondlikku ellu.
- NATO jaoks: Leedu otsus suurendab koostalitlusvõimet ja valmisolekut, aidates kaasa kollektiivkaitse planeerimisele.
- Venemaa jaoks: see reform saadab selge hoiatava signaali, näidates Leedu pühendumust mobiliseerimisele ja vastupanuvõimele.

Võimalikud stsenaariumid
1. Sujuv integratsioon: Leedu ehitab edukalt üles alalise ajateenistuse süsteemi, tugevdades oma reservvägesid ja viies oma tegevuse vastavusse NATO heidutusstrateegiaga.
2. Sotsiaalne tagasilöök: Õpilased ja pered võivad hariduse ja karjääri takistamisele vastu seista, mis sütitab arutelusid kodanikukohustuse ja isikliku vabaduse tasakaalustamise üle.
3. Regionaalne laineefekt: Teised Balti riigid (Läti, Eesti) võiksid eeskuju järgida, luues ühtse Balti ajateenistuse mudeli.
4. Eskalatsioonile reageerimine: Venemaa võib seda provokatsioonina kujutada, mis võib potentsiaalselt suurendada sõjalist tegevust Kaliningradi lähedal.

Leedu reform ei ole pelgalt sõjaline kohandus – see on ühiskondlik nihe püsiva valmisoleku suunas. Ajateenistuse kaasamisega noorte kodanike elutsüklisse annab riik märku, et kaitse ei ole enam hädaolukord, vaid püsiv riiklik prioriteet.

https://x.com/Washington_Rep/status/1995970570039460290
https://x.com/nexta_tv/status/1995970227545538728

[Fucs]

Eesti ajateenistusmudelist pole postitajal eriti aimu.

"Neil" pole "seal" paljudel paljudest asjadest mittemingisugustki adekvaatset pilti, elementaarset arusaama ega teavet. Ma näen seda iga jumala päev. Ma üritasin vahepeal valgustada neid tarkpäid erinevates kohtades sotsmeedias, aga see on suht mõttetu tegevus sest mattub muu "samapädeva" möla sisse, mida "nad" "seal" igalpool isekeskis edasi vatravad, ära...