Euroopa (Liidu) ühiskaitse

[Longbowman]

SAFEst pikemalt: Ärganud Euroopa süstib kaitsesse hiigelsummasid. Kuid kas sellest piisab? - Eesti Ekspress
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1204 ... est-piisab

[Longbowman]

Leedu Rheinmetalli 155 mm mürskude tehas sai allkirjad. Täisvõimsus 2027. a jooksul.

https://www.facebook.com/share/p/1KG6biGDPZ/

[Puurija]

Reformierakonna Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet: „Euroopa julgeolekuprobleem on jätkuvalt liiga suur sõltuvus Ameerika Ühendriikidest. On tark selliseid väliseid sõltuvusi vähendada või need üldse kaotada.“
https://www.err.ee/1609914274/paet-euro ... vus-usa-st

Endine president Toomas Hendrik Ilves: „Euroopa häda on juba 35 aastat see, et me ei ole keskendunud enda kaitsele. Aga nüüd on USA uus juhtkond väga selgelt Euroopa-vastane. Kui loeme nende rahvuslikku julgeolekustrateegiat, mille nad üllitasid detsembri keskpaigas, siis seal on, kui just mitte vaenlane, siis põhiline oponent Euroopa, kes sai kõige rohkem kriitikat. Minu arvates ei ole Euroopa seda kriitikat ega olukorda tõsiselt võtnud. Kui vaatame NATO peasekretäri Mark Ruttet – ta räägib siin issist (Rutte nimetas Donald Trumpi isakeseks NATO viimasel tippkohtumisel - toim.) ja ütles nädala alguses, et kõik on täitsa korras. Ometi kohtusid sel nädalal Gröönimaa ja Taani välisministrid USA asepresidendiga ja nad olid pärast kohtumist süngete nägudega. Ma võin lisaks öelda, et see on suur muudatus USA poolt, ega Euroopa ei ole seda alustanud. See ei tähenda ainult suure, sajatuhandese kaitseväe ülesehitamist (Euroopa Liidu kaitsevolinik Andrius Kubilius tegi möödunud nädalal sellise ettepaneku - toim) – seda tuleb loomulikult teha –, vaid selleks, et Euroopa oleks autonoomne ja iseseisev, on vaja teha väga suuri reforme Euroopa Liidu sees. Võib-olla esimene asi, mida oleks vaja, on julgeolekunõukogu, kus neid küsimusi pidevalt arutataks, nii nagu USA-s on rahvuslik julgeolekunõukogu, kus eksperdid on pidevalt kursis toimuvaga. Kuid laiemalt on meil vaja teha palju olulisemaid reforme. Ütleme nii, et meie esimesed sammud on nüüd tehtud selle laenuga, mis on pakutud relvade ostmiseks. Esimene neist oleks kindlasti ühine, ühendatud kapitaliturg, mis võimaldaks meil palju rohkem investeeringuid saada. Me võime paigutada neid investeeringuid kõrgtehnoloogiasse, sest tegelikult me ei sõltu ainult Ameerika relvatööstusest või sõjaväest, vaid me oleme täielikud sõltlased just Ameerika tehnoloogiast. Nad ise teevad nalja Euroopa tehnoloogilise mahajäämuse üle. Kõik, mida me kasutame kõrgtehnoloogias, tuleb ju Ameerikast. Teiseks peame ületama vastuseisu ühise laenuvõtmise suhtes. Mitmed liikmesriigid on olnud sellele vastu aastakümneid. Oleme Euroopas kaks korda seda teinud: üks kord oli koroonakriisi ajal ja teine kord vahetult enne möödunud jõule, kui Euroopa Liit – ilma Ungarita loomulikult – otsustas võtta 90-miljardilise laenu Ukraina abistamiseks pärast seda, kui Belgia takistas Eurocleari halduses olevate Vene rahade jagamist. Jah, me oleme keerulises olukorras, aga selline on elu ja me peame sellega tegelema. Halada pole mõtet. Mina isiklikult pooldaksin artikkel 7 (Euroopa Liidu lepingu artikkel 7 on mehhanism, millega EL saab reageerida liikmesriigipoolsele EL-i põhiväärtuste rikkumisele - toim.) rakendamist riikide puhul nagu Ungari, kuna nad liiguvad sisepoliitiliselt autoritaarsuse suunas. See on probleem, mis eksisteerib igasugustes liitudes. Peaksime võtma ennast kokku ja defineerima asjad, kus kehtib kvalifitseeritud häälteenamus, mitte ühehäälsus, mis võimaldab sellist blokeerimist. Riigid, kellel on selgem arusaam Venemaast, on valmis astuma mitmes valdkonnas julgemaid samme. Aga NATO peasekretär Rutte viljeleb praegu selget jaanalinnupoliitikat ja ütleb, et everything is fine (kõik on hästi, ingl. k.), kuigi iga inimene näeb, et ei ole. Ka von der Leyen ei ole eriti julge olnud, ta selgelt ei taha midagi pahasti öelda. Lõppkokkuvõttes: millalgi tuleb Euroopa juhtkonna tasemel jõuda arusaamani, et me oleme uues olukorras ja peame asju teisiti tegema. Ja me ei ole nõus sellega, mida USA teeb. Mida kiiremini see juhtub, seda parem Euroopale endale. Ameeriklastele tuleb selgeks teha, et meie olulisemaid põhimõtteid on see, et me ei luba kasutada selliseid võtteid Euroopa vastu. Kaja Kallas on selle institutsiooni ajaloos esimene kõrge esindaja, kellel on nii intellektuaalne võimekus kui ka julgus asju välja öelda. Suuriigid ei saa praegu asju ajada nii nagu Mogherini või Catherine Ashtoni ajal ja see tekitab neile tuska.“
https://www.err.ee/1609913098/toomas-he ... ine-on-elu

Kaitseminister Hanno Pevkur: „Euroopa armee sellise nimetuse (väeüksus) all pole kindlasti see, mida me praegu vajame. Seda põhimõtet kindlasti tasub hoida, et rahvusriigid ise otsustavad kaitse ja kaitsevägede suuruse üle. Ja sõjalise planeerimise vaatest on ikkagi põhipartner liikmesriikidele loomulikult NATO.“
Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid: „Venelastel on püssi all selgelt üle miljoni mehe. (Euroopa Liidu kaitsevoliniku Andrius) Kubiliuse pakutud üksus ei suudaks midagi tõsist tänase Venemaa sõjaväe vastu teha. Ükski Euroopa üksus ei suuda asendada USA logistilist võimekust ja ressursside sügavust. Ja nii jääb see pikaks ajaks. Ei ole võimalik ette kujutada olukorda, kus Euroopa ja USA kaitsetööstused koostööd ei tee. Majandushuvid töötavad selle kasuks, et Atlandi-ülene side säiliks.“
https://www.err.ee/1609913809/nato-le-l ... sse-ei-usu

[kaugeltuuriv]

Kui ma õieti aru saan,siis EL kaitsealgatuse ostude kohta kehtivad nõuded,mis USA relvatootjatele eriti vist ei meeldi.Minimaalselt vist peab tehnika sisaldama 65 protsenti Euroopa osasid,et välistada USA domineerimist tootmisel.Ma nüüd ei tea täpselt,kui palju näiteks Leopardide sisust on Saksa jupid ja muu maailma osa aga pakun,et kaasaja tehnoloogia on erinevatest riikidest.
Mis toob jällegi vajaduse uuesti asutada kiipide ja mikroelektroonika tootmise Euroopas,seadmeid ju siin Euroopas tehakse.
Pisike uudis jälle Norrast,Nammo,kes tegeleb ka kosmosetehnoloogiatega on tõusnud Euroopa Kosmoseagentuuri tarnijate tippu ja loodab huvi tõttu suurendada sellesuunalist tootmist.Millise suunaga tegemist ei mainitud kohalikus kobrulehes aga vaadates seda Geeniuse poliitikat,siis pakun,et Nammo võib pakkuda huvi luuresateliitide juppide poolest.

[ruger]

Zelenski pakub, et EL peaks looma ca 3 miljonilise armee.

Ukraine proposed that Europe create a Unified Armed Force of 3 million soldiers to defend against Russia.

“A year has passed. Let me be honest, not a single step has been taken toward this idea. Perhaps now, given all these challenges, European leaders will give it some thought,” Zelensky said.

He emphasized that a European Armed Force would not mean competing with the U.S. or undermining NATO. Europe would simply have “its own separate, strong army.”

https://x.com/visegrad24/status/2013594863808266433

[London Bridge]

See on täpselt see asi, mis on kõige vähem tõenäolisem. Sellele ei ole üldsem mõtet auru kulutama hakatagi. Realistlikum oleks midagi sellist, et kõik EU-EuroopaNATO riigid panustavad 0,X% ühiskassasse, mille eest loodaks NATO all EUCOM, mille eesmärk oleks siis ennekõike tänase USA poolt tagatud võimekuste asendamine: sateliitluure, trantspordi-, tankur- ja AWACS lennukid, raske õhukaitse, kaitseplaneerimine ning raamistik suuremateks operatsioonideks a la Lahesõda ja Iraak03 Põhja-Afrikas ja Lähis-Idas ning loomulikult Vene-vastaseks sõjaks. See on midagi sellist, mida õnnestuks teoreetiliselt rahvusriikidest liikmesriikidele maha müüa. Väevõimendus, mitte asendus. Boots-on-the-Ground ja kered vees jääks rahvuslike ja rahvusriikide sõjavägede koosseisu, kes ainult "annaks" neid EUCOM alluvusse kindlateks missionideks või operatsioonideks. Eesmärk oleks aga võimaldada suuremaid ettevõtmisi, kui "suured" liikmesriigid eraldi. Või midagi sellist.

[Chupacabra]

Mis me selle Helme tagantjärgi targutamisega nüüd peale hakkame? Mingu siis Euroopasse diviise juhtima, KLis ei saanud ta jao juhtimisegagi hakkama.

[Kilo Tango]

Mis me selle Helme tagantjärgi targutamisega nüüd peale hakkame? Mingu siis Euroopasse diviise juhtima, KLis ei saanud ta jao juhtimisegagi hakkama.

Jefreitorist ülemjuhataja. Kas ajaloos mitte ei ole midagi sellist juba olnud

[Kriku]

Kui sa malesõpra Krõlenkot silmas pidasid, siis ta oli prappor Wikipedia väitel: https://en.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Krylenko .

[Some]

Aastal 2015 oli seriaal "Looduslik Valik".

Täna saab lõpu TV3 humoorikas poliitiline tõsielusari „Looduslik valik“, mille viimane ülesanne osutub ellujäämisretkel osalejatele tõsiseks pähkliks; nimelt pole poliitikutel lihtne koduteed leida.
Kuus valimistel kandideerivat poliitikut Kristiina Ojuland, Yoko Alender, Martin Helme, Marko Pomerants, Mihhail Korb ja Liina Raud on neli päeva ja kolm ööd looduses veetnud ning nüüd ootab neid viimane ülesanne. Kõik nad peavad veel enne pimedat jõudma kohta, kus neid ootavad pered ja lähedased. Selleks on kuuel vapral vaja leida tee rabast välja, ikka läbi tuisu ja vesise soometsa. Ilmneb, et kodutee leidmine kujuneb aga ootamatult raskeks katsumuseks.

Minu üllatuseks oli kõige tegijam metsas Ojuland. Sai kanalt suled maha ja sisikonna välja ja vaaritatud ja ei jäänud ühegi asjaga jänni. Helme suutis seal tõsise pehmona ennast näidata. Aga nojah, ta vast ikka staabitööle rihib...

[Kilo Tango]

Kui sa malesõpra Krõlenkot silmas pidasid, siis ta oli prappor Wikipedia väitel: https://en.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Krylenko .

Seda tüüpi pidasin silmas:

[teeline35]

See on täpselt see asi, mis on kõige vähem tõenäolisem. Sellele ei ole üldsem mõtet auru kulutama hakatagi. Realistlikum oleks midagi sellist, et kõik EU-EuroopaNATO riigid panustavad 0,X% ühiskassasse, mille eest loodaks NATO all EUCOM, mille eesmärk oleks siis ennekõike tänase USA poolt tagatud võimekuste asendamine: sateliitluure, trantspordi-, tankur- ja AWACS lennukid, raske õhukaitse, kaitseplaneerimine ning raamistik suuremateks operatsioonideks a la Lahesõda ja Iraak03 Põhja-Afrikas ja Lähis-Idas ning loomulikult Vene-vastaseks sõjaks. See on midagi sellist, mida õnnestuks teoreetiliselt rahvusriikidest liikmesriikidele maha müüa. Väevõimendus, mitte asendus. Boots-on-the-Ground ja kered vees jääks rahvuslike ja rahvusriikide sõjavägede koosseisu, kes ainult "annaks" neid EUCOM alluvusse kindlateks missionideks või operatsioonideks. Eesmärk oleks aga võimaldada suuremaid ettevõtmisi, kui "suured" liikmesriigid eraldi. Või midagi sellist.

Jutt õige selles osas, et oleks vaja rahvusriikide üleseid lahendusi. Praegu leiavad Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa ja paljud teised kesk-euroopa riigid, et võõras mure ja meie küll pingutama ei pea. Ega meiegi suhtuksime Hisaania rannikul küpsevasse sõjalisse konflikti rahuga. Millesse panustaksime liitlaste toetuseks mõne kompaniiga või maksimaalselt terve Scoutspataljoniga. Ma ei tea kas on mingi seaduslik süsteem kutsuda kokku reservpataljon või mitu ja saata need kusagile kaugele euroopa teise otsa näiteks Portugalile appi sõdima?
Meie seisukohast Euroopa Föderaliseerumisest pole pääsu. Tõsi EL praegune süsteem selleks ei sobi kuna Euroopa komisjoni esimees ja muud EL tippametnikud pannakse paika Euroopa suuremate riikide omavaheliste kokkulepetega mille siis Euroopa Parlament hääletusel kinnitab. Või viimastel EL parlamendi valimistel sai keegi hääletada Ursula von der Leyeni poolt eestis? Minu mäletamist mööda Kaja Kallas ka valimistel Euroopasse ei kandideerinud, aga nüüd on kõrge välisesindaja. Või mõnes teises riigis siiski sai tema poolt hääletada. EL praegune asjakorraldus siiski võimaldaks ja see oleks juba hiljemalt aasta tagasi ära teha tulnud, luua reservid tehnika ja laskemoona näol. Asendamaks USA varusid juhuks kui need meie jaoks ära kaovad. Mis arvatavasti hetkel on ka juba juhtunud. Ressursid leiaks igasuguse toetustegevuste ja rohepöörde koomale tõmbamisega. Euroopa Föderaalriigi loomine tähendaks küll välispoliitika ja sõjaväe rahvusriikidelt ära võtmist. Need jääks ühisvalitsuse korraldada. Siseriiklik korraldus jääks rahvusriikide kätte. Erinevalt praegusest EL-st kes oma määruste ja korraldustega püüab panna inimesi Sitsiilias ja Lapimaal ühtemoodi elama ja kütmist talveperioodil korraldama. Selline reform eeldaks siiski mõne, parem oleks mitme, euroopa suurema riigi, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Poola miks ka mitte Inglismaa, ühinemist projektiga. Euroopa suurem riik, kes asja etteotsa astuks annaks tegelikult oma näo üritusele ning selle keel euroopaüleselt muutuks peab oskama. Praeguse süsteemi puhul erinevatel euroopa suurtel potensiaali on kuid kas neil on tahtmist ning kui isegi on. siis iga riigi huvides on teha paralleel võimekusi (tuumarelvad, kosmosest seire ja võitlus), mis killustab niigi piiratud ressursse!

[London Bridge]

Jutt õige selles osas, et oleks vaja rahvusriikide üleseid lahendusi.

Ma näen just vastupidi, et realistlik lahendus peab olema just rahvusriikide põhine ja neile seeditav ning kasulik just nende mätta otsast. Teoreetiliselt on ju jah USE "lahendus", aga selle idee realiseerumiseks läheks 2026. aasta seisuga julgelt aastakümneid higi ja pisaraid. Mingite föderaalsete lahinguvõimeliste üksuste loomine vastutataks nii liikmesriikide (edaspidi MS) valitsuste, kodanike, sõjaväelaste kui ka Euroopa Parlamendi poolt. Euroopa ühendamise asemel ajaks see praktikas Euroopa lõhki ning lõpetaks suhteliselt eduka Europrojekti. Selles mõttes tuleks endale selgeks teha, et ELs on jäme ots ikkagi MS käes ning nende huvid on A&O. Komisjon ise ei saa poliitikat teha, tema täidab ainult MS poolt ühiselt vastu võetud korraldusi. Mõtle siis nii pidi, et komisjoni tehnokraadid ei otsusta MIDA teha, vaid KUIDAS teha seda, mille MS on ühiselt ära otsustanud. Mõte on siis see, et oleks olemas erapooletud ametnikud, kes leiaksid kogu EL kasuliku viisi mingi poliitika ellu viimiseks. Võib ette kujutada, kuidas näeks välja ilma komisjonita EL eesistujamaa Saksamaa ametnike poolt kirjutatud rohepöörde projekt. Selles mõttes on Brüsseli tehnokraadid kasulikud ning hädavajalikud ja pole nende mitte-demokraatlikust määramisest samuti suurt lugu, sest nad ei kanna poliitilist vastutust. Kaja Kallas välisesindajana ei otsusta EU välispollitika suuna üle, vaid ajab laias laastus seda joont mida MS on komisjonile ette andnud.

Korraks tagasi EUCOMi idee juurde ja miks see võiks tänastele rahvusriikidele hästi sobida ning kuidas hüpoteetiliselt välja näha. Kuna tegemist oleks pigem korraldava, toetava ja võimendava raamistikuga, siis ei välista see rahvusriikide enda kaitseplaneerimist ega sõjavägede arendamist. Seega, kui peaks EU kokku varisema, siis ei oleks ükski rahvusriiki ilma püksata. Pigem võimaldaks see MS mugavalt reageerida vastavalt vajadusele või tunnetusele ka kriisidele, mis jäävad väljapoole nende rahvuslikku huvi. Ütleme, et EUCOM on loodud ning viis aastat on tegeldud planeerimise ja kavandamisega ning loodud teatav toetus-, luure- ja väesiirde võimekus. Ütleme, et siis puhkeb kriis kuskil Vahemere lõunarannikul. MS otsustavad reageerida ning EUCOM mingine plaan lastakse käiku. Selle plaani jaoks on vaja X tuhat sõdurit ning Y hävituslennukit ning Z sõjalaevu. Enamus neist antakse EUCOMi käsitusse Lõuna-Euroopa riikide poolt, kellel on vahetum huvi selle jama kiireks lahendamiseks. Sellises olukorras vb eelistaks EUCOM ise samuti, et näiteks Eesti või Soome panus jääks pigem väikseks ja sümboolseks, et mitte liialt nõrgestada olukorda Venemaa piiridel. Aga, kui peaks puhkema kriis Ida-Euroopas Venemaaga, siis laseks EUCOM samuti oma plaanid käiku, kuid seekord eeldavad need vastupidi Eesti ja Soome kui vahetute rinderiikide täielikku mobiliseerimist. Hispaanlased ja portugallased saaksid aga vastupidi reageerida endale mugavamalt üksikute üksustega. See, kas siia appi saadetavad sõdurid või suurtükid või lennukid tulevad lõpuks rohkem Hispaaniast või Saksamaalt võib EKV juhataja ja rms Ain Lihtsa Virumaa kaevikutes suhteliselt külmaks jätta, peaasi, et pauku teeksid. Selline süsteem oleks nii realistlik (0,X% ehk suhteliselt odav), teostatav (suhteliselt vähene inimressurss ja sarnane juba olemasolevale struktuurile NATOs), paindlik (ei pea ehitama universaalset föderaalväge, mis suudaks reageerida igale kriisile, aga samas oleks potentsiaalseks ohuks rahvusriikidele), võimendav (luure, toetus ja logistika aitaksid rahvusriikide relvajõude, kes ise kõik ei jaksaks endale sateliitluuret ega transpordilennuväge soetada) kui skaleeritav (vajadusels saaks EUCOM lihtsalt NATOst eraldada, suurendada rahalist panust ning paisutada ning sinna näiteks roteeruvaid RRF üksuseid pookida, või mida iganes).

Mitte nüüd, et täpselt seda peaks tegema, aga sellises suunas näeks välja realistlik ja kiire EU muskli arendamine. Kõik jutud lähituleviku X miljonilisest "armeest" võib kohe ära unustada kui idealistlik või asjatundmatu utoopia. Võibolla ülejärgmise suure maailmakriisi ajal, aga mitte täna.

[nukkel]

Arvan et kõik on näinud Euroopa Liidu kaitsetahte kasvu, investeerimist oma võimetesse ja koostöö vilju alates 2014.

[Saunaline]

...

O/T, aga päris mitmendat korda imestan kuidas keegi räägib siin tõsise näoga Eesti suveräänsuse ja vabaduse loovutamisest