Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

[nukkel]

Geran-4 koos R-60 -ga
https://x.com/Maks_NAFO_FELLA/status/20 ... 20233?s=20

Huvitav millega ta alla saadi?

[pwn13]

Löhkelaenguga Gerbera peibutusdroon
https://www.facebook.com/share/1Hoa9tRsEA/

[lennumudelist]

Väidetavalt sõdivad kurdid Süürias selliste droonide abil.

Allikas: muu teemaline artikkel siin.

[Kriku]

Kui veel 2024. aastal kehtis rindel üldjuhul arusaam, et 15–20 kilomeetri kaugusel kontaktjoonest on tagala, kus riskid on juhitavad, siis Molnija laiem kasutuselevõtt on selle eelduse purustanud. Erinevalt FPV-droonidest, mille tegevusraadius on piiratud ja mis vajavad pidevat operaatori sekkumist, suudab Molnija lennata kümnete kilomeetrite sügavusele. See võimaldab Venemaal mõjutada Ukraina tegevust mitte ainult eesliinil, vaid ka selle taga, sundides ümber korraldama liikumisteid ja hajutama tehnika koondumisalasid. Sõjapidamise seisukohalt tähendab see, et kontaktjoone taga on nüüd samuti mitmekümne kilomeetri laiune ohutsoon, kus iga liikumine võib sattuda droonirünnaku alla.

Molnija tugevus peitubki selle tehnoloogilises lihtsuses, see ei ole mõeldud vahetus lahingukontaktis täppislöökideks, vaid eeskätt logistika, varustuse ja tagalapositsioonide ründamiseks. Praegu massiliselt kasutatav Molnija-2 on umbes 10-kilose stardimassiga ning kannab tavaliselt 3–5 kilogrammist lõhkepead. Sõltuvalt konfiguratsioonist ulatub selle lennuulatus ligikaudu 30 kilomeetrini või on püsiaeg õhus kuni 40 minutini. Need näitajad ei ole iseenesest muljetavaldavad, kuid just nende kombinatsioon, piisav ulatus, arvestatav lõhkevõime ja madal hind, teeb Molnijast ohtliku süsteemi.

Oluline on ka see, et Molnijal ei ole jäika, muutumatut konfiguratsiooni. Venemaa kohandab drooni vastavalt ülesandele: lühema vahemaa puhul suurendatakse lõhkepead, pikemate löökide jaoks vähendatakse kaalu. Sama platvormi saab kasutada nii ründeks, luureks kui ka FPV-drooni transportimiseks sihtmärgini. Seetõttu ei ole Molnija lihtsalt droon, vaid paindlik relvaplatvorm.


Üks põhjusi, miks Molnija on osutunud Ukrainale problemaatiliseks, on selle suhteline vastupidavus elektroonilisele sõjapidamisele. Vene üksused on viimastel kuudel katsetanud ja kasutusele võtnud erinevaid juhtimislahendusi, sealhulgas kiudoptilise kaabliga variante, mis ei ole tavapärasel viisil segatavad. Kuigi selline lahendus suurendab drooni kaalu ja piirab lennuulatust, kasutatakse seda piirkondades, kus Ukraina elektrooniline vastutegevus on tugev. Lisaks on Molnija puhul täheldatud sideprotokollide pidevat muutmist, mis sunnib Ukraina EW-meeskondi pidevalt kohanema.

Viimastel kuudel on ilmunud ka kinnitust leidnud teated, et osa Molnija-2 droone on varustatud Starlinki terminalidega. Tegemist on kvalitatiivse muutusega, mis suurendab oluliselt drooni juhtimisulatust ja töökindlust. Londoni Royal United Services Institute’i (RUSI) sõjandusanalüütik ja elektroonilisele sõjale ning sõjalisele sidele spetsialiseerunud Thomas Withington rääkis Spiegelile, et Venemaa kasutab Starlinki selleks, et muuta need sõltumatuks globaalsetest satelliitnavigatsioonisüsteemidest nagu GPS, Galileo ja Venemaa GLONASS. Withingtoni sõnul on need signaalid haavatavad segamisele, samas kui Starlinki sidekanaleid on keeruline häirida, kuna need kasutavad kitsaid ja tugevalt fokusseeritud sagedusi. Lisaks kasutavad Venemaa droonid drooniparvedes sageli ka tavalisi mobiiltelefonide SIM-kaarte, et moodustada omavaheline sidevõrk. Withington selgitas, et see võimaldab droonidel pidevalt vahetada teavet oma seisundi, taktikalise olukorra ja võimalike ohtude kohta, sealhulgas droonitõrjemeetmete osas.

Ukraina sõjaväevaatleja Kostjantõn Mašovetsi hinnangul on just see kombinatsioon, suhteline EW-kindlus ja soodne hinna-võimekuse suhe, teinud Molnija-2 Vene vägedele eriti atraktiivseks.

Molnija ohtlikkust suurendab ka selle tootmisloogika. Tegemist ei ole relvaga, mis sõltuks ühest suurest ja kergesti tuvastatavast tehasest. Droonide põhikomponendid, mootorid, elektroonika, side ja optika, pärinevad suures osas tsiviilturult ning on sageli imporditud. Venemaal toodetakse lihtsad droonikonstruktsioonid,mida saab kokku panna hajutatult. Ukraina on korduvalt rünnanud Venemaa territooriumil asuvaid tootmisüksusi, kus tegeletakse Molnija tootmise ja arendamisega. Ent nende löökide mõju pole suur, sest tootmine ei ole tsentraliseeritud. Kui üks koostekoht hävitatakse, saab tootmise kiiresti mujal üles panna.

Viimaste aastate kogemus näitab, et droonirelvastuse areng ei kulge hüppeliselt, vaid etapiti. FPV-droonid olid 2023. aastal veel erand, 2024. aastal norm ja 2025. aastal vältimatu osa lahinguväljast. Sama muster hakkab nüüd korduma keskmise tegevusulatusega ründedroonide puhul. 2026. aastal võib Molnija-sarnaste platvormide kasutamine muutuda igapäevaseks mõlemal poolel. Ukraina arendab juba oma analoogseid süsteeme, kuid seni on Molnija Venemaa jaoks üks tõhusamaid viise nihutada lahingute raskuspunkti sügavamale vastase tagalasse. Molnija ei ole imerelv, mis hävitaks Ukraina logistika üleöö. Selle mõju avaldub aja jooksul väikeste, kuid pidevate löökidena. Iga tabatud veok, iga süüdatud kütuseauto ja iga häiritud marsruut sunnib Ukraina kaitsejõude kulutama ressursse, muutma plaane ja võtma täiendavaid ettevaatusabinõusid. See kurnav efekt ongi Molnija strateegiline väärtus Venemaa jaoks. Odavate ja suhteliselt lihtsate droonide massiline kasutamine tekitab olukorra, kus vastane peab kulutama ebaproportsionaalselt palju ressursse kaitsele. Õhutõrje, elektrooniline sõjapidamine ja pidev valve muutuvad püsikuluks.

https://majandus.postimees.ee/8403219/u ... on-molnija

[Kriku]

Uued odavad V-BAT droonid läbisid Ukrainas salajased tuleristsed ning on sellest ajast peale olnud Vene vägedele tõeliseks pinnuks silmas. Asi läheb veelgi hullemaks: seni vaid «silmadena» luuretööd teinud masinad on nüüd saamas endale pardale surmavad relvad. USA ettevõte Shield AI teatas hiljuti Araabia Ühendemiraatides toimunud messil UMEX 2026, et on löönud käed Lõuna-Korea kaitsetööstuse hiiu LIG Nex1-ga. Selle koostöö eesmärk on lihtne: varustada V-BAT luuredroonid uhiuute juhitavate rakettidega. See tähendab, et droon, mis varem vaid luuras ja juhatas, on nüüd valmis ise ründama, muutes luureandmed sekunditega täpseks löögiks. Uueks relvaks on juhitavad raketid L-MDM, mis on konstrueeritud rätsepatööna just väiksemate lennumasinate, nagu helikopterite ja droonide tarbeks, kirjutab Defense Express. Kuigi täpsed tehnilised andmed on veel kiivalt hoitud saladus, on teada, et raketid kasutavad laserjuhtimist. Piltlikult öeldes järgib rakett laserkiirt sihtmärgil, tabades nii seisvaid kui ka liikuvaid objekte kirurgilise täpsusega. Avaldatud fotode põhjal võib V-BAT kanda korraga kuni nelja sellist raketti.

V-BAT ei ole Ukraina sõjatandril uustulnuk. Droon on Ukrainas juba aktiivselt kasutusel, kus see läbis esimesed salajased katsed rasketes lahingutingimustes. See on lennanud sügavale okupeeritud aladele, pakkudes hindamatut luureinfot ja korrigeerides suurtükituld Vene üksuste pihta. Masina võimekust täiendab asjaolu, et see on vastupidav elektroonilise võitluse seadmetele. Samal ajal kui mõni teine seade võib segajate tõttu suuna kaotada, jätkab V-BAT oma tööd. V-BAT suudab püsida õhus kuni 13 tundi järjest ning seda on võimalik juhtida kuni 180 kilomeetri kauguselt. Kui aga masinale lisada satelliitantenn, muutub tegevusraadius praktiliselt piiramatuks. Kogu seade kaalub veidi üle 50 kilogrammi ja suudab kanda kuni 18 kilogrammi kasulikku koormat. Üks V-BAT-i suurimaid trumpe on aga selle vertikaalne õhkutõus ja maandumine. See tähendab, et tiibadega droon ei vaja lennurada – piisab vaid väikesest lapikesest ebatasasel maastikul. Lisaks on masin kokkupandav ja stardivalmis 30 minutiga, mis teeb sellest eesliinil äärmiselt mobiilse ja ohtliku tööriista.

Kuigi V-BAT-i ja L-MDM rakettide liit oleks Ukraina relvajõududele tohutu lisajõud, on komplekti jõudmine rindele suure küsimärgi all. Takistuseks pole mitte tehnika, vaid poliitika. Rakette toodetakse Lõuna-Koreas, mis on vaatamata Kiievi korduvatele palvetele olnud väga vaoshoitud otsese relvaabi andmisel. Ehkki juriidilisi takistusi justkui poleks, on Seoul seni eelistanud hoida distantsi. Seetõttu on vähetõenäoline, et Ukraina praegused V-BAT-id lähiajal just neid Korea rakette kandma hakkavad.

https://tehnika.postimees.ee/8403569/uk ... ad-raketid

[lennumudelist]

Valeri Romanenko vahendab tagasisidet Helsing HX-2 "saksa Lanceti" kohta.

https://forte.delfi.ee/artikkel/1204328 ... e-omandada

Lühikokkuvõte: ebatöökindel, lastehaigused ravimata.

Märgijälgimine ebatöökindel (36% tabamusi).
Katapult ebatöökindel (25% edukaid starte).

Probleemid ei olnud peamiselt seotud Vene armee vastutegevusega, vaid süsteemsete tehniliste puudustega: halb videopilt, kehv lukustus sihtmärgile ja kohmakas juhtimine sundisid operaatoreid riskantseid manöövreid tegema.

Bloombergi varasem uurimus lisas, et rindetingimustes tehtud katsetes suutis startida vaid veerand sakslaste palju kiidetud droonidest, peamiselt streikis katapult, millelt neid välja lastakse.

[ashenden]

Prantslased on reaktiivmootoriga püüdur-drooniga maha saanud: https://nextgendefense.com/france-jet-power-drones/

[Kilo Tango]

MQ-28 lasi AIM-120-ga drooni alla:

https://www.youtube.com/watch?v=BP3Zpox8m5k

[pwn13]

Gerberale seekord fpv droon selga polditud
https://x.com/Maks_NAFO_FELLA/status/20 ... 95479?s=20

[lennumudelist]

Väga tahaks teada, mis asjaga nad seda FPV drooni seal juhtida plaanisid. Ukrainlased ilmselt juba teavad ja teevad järeldusi.

- ma ei näe ühtegi satelliitside võimele viitavat antenni
- smugeldavad Ukraina SIM kaarte Venemaale, mobiilioperaator peab vastutegevust tegema?
- luuraja on maa peal mingi tugijaama püsti pannud (SBU tahaks teada ja kratist kinni võtta)?

[Kilo Tango]

Väga tahaks teada, mis asjaga nad seda FPV drooni seal juhtida plaanisid. Ukrainlased ilmselt juba teavad ja teevad järeldusi.

- ma ei näe ühtegi satelliitside võimele viitavat antenni
- smugeldavad Ukraina SIM kaarte Venemaale, mobiilioperaator peab vastutegevust tegema?
- luuraja on maa peal mingi tugijaama püsti pannud (SBU tahaks teada ja kratist kinni võtta)?

Mesh võrk läbi teiste droonide ja sellesama Gerbera "emalaeva". Samas peaks märgatavalt lühendama Gerbera lennuulatust, kuna sellisel kujul on tegu olulise õhutakistusega (FPV ise ja selle tekitatava turbulentsi mõju)

[lennumudelist]

Sul on vist õigus, droonid on teineteisele tugijaamadeks ja marsruudivad andmeid. Lugesin just Flashi blogi Telegramis. Ta siis kirjutab (tõlgin eesti keelde):

Kallid väike-segajate tootjad. Me saime vaenlaselt Starlinki jalge alt ära tõmmatud. Nüüd nad lähevad mesh-modemite peale läbi kogu maa.

Ärge oodake, et keegi teile käsud kätte annab, asuge tööle. UAV-de mesh modemeid on kerge maha suruda. Muidugi on veel parem maha suruda DDS [minu märkus: data distribution system?], aga mesh modemist saate jagu isegi Hiina segaja abil. Võib-olla saate 40% kasuteguri, aga saate selle odavalt. Pildi edastuse ja täpse juhtimise maha surumine 300-500 m kauguselt langetab oluliselt võimalust, et UAV jõuab sinna, kuhu tahetakse.

Polarisatsioon on vertikaalne. Maha surume 1300-1550 MHz ning 3200-3400 MHz. Mooduli võimsus on tavaliselt 70-100 W. Loomulikult võtab vastane kasutusele uued vahemikud ja siis surume ka neid maha.

Üks palve - ärge ronige segajaga kõrgele kohale. Nii surute maha meie oma raadioluure.

...ja juurde paneb erinevate segamisvahendite ja segamise viiside andmed.

...ja eelmine postitus oli online-juhtimisega Šaheedi lennust autobussi. :(

Ta toob ka näite seadmetest: Sinosun MIMOmesh, ULSCmesh, jne. Kahjuks pole mul Telegramiga mobiil kaasas vaid kodus, mistõttu ei saanud suurt faili alla tõmmata ega läbi lugeda. Otsisin lühendite põhjal, millega siis lennatakse:

Sinosun

China Moneypro ULSCmesh

[Kriku]

USA merejalavägi on esitlenud oma esimest sisearendusena valminud, täielikult 3D-prinditud drooni, mis kannab nime HANX. See pole lihtsalt järjekordne lennumasin, vaid märgiline saavutus võitluses küberjulgeoleku ja tarneahelate kindluse eest. HANX on vastavuses range riigikaitseseadusega (NDAA), mis tähendab, et selle «geenivaramust» ei leidu ühtegi Hiina päritolu komponenti – muret tekitavatest «tagaustest» rääkimata.

Selle modulaarse süsteemi taga seisavad 2. merejalaväe logistikarühma mehed, eesotsas seersant Henry David Volpega. Kui kaitsetööstus küsib sarnaste seadmete eest tavaliselt kopsakaid summasid, siis HANXi baasmudeli hind on vaid ligikaudu 650 eurot (700 dollarit). See on justkui säästuhinnaga rätsepülikond: odavam kui masstoodang, kuid istub seljas valatult. Võrdluseks – USA sõjavägi on palunud erasektoril luua sarnaseid süsteeme, mille hind jääks alla 3700 euro ühiku kohta. HANX teeb neile silmad ette, olles pea kuus korda soodsam. [...]

HANX on loodud vastama algatusele«Drone Dominance», mille eesmärk on 2028. aastaks hankida 300 000 odavat ründedrooni. See pisike, kuid vapper masin suudab kanda kuni ühe kilogrammi raskust koormat, olgu selleks siis luureseadmed või ründelaeng. Kõik kriitilised osad on läbinud range sõjalise kontrolli, tagades, et küberruumis ei saaks vaenlane vahele astuda.

https://tehnika.postimees.ee/8411382/nu ... ava-drooni

https://www.marines.mil/News/News-Displ ... ted-drone/

[goga66]

Leidur Leo leiutis

Russian ground drone with experimental protection against FPV drones in the form of rotating cables

https://x.com/bayraktar_1love/status/20 ... 39194?s=20

[Jaanus2]

Leidur Leo leiutis

Russian ground drone with experimental protection against FPV drones in the form of rotating cables

https://x.com/bayraktar_1love/status/20 ... 39194?s=20

Päris kaval, aga selline asi on juba leiutatud, küll vertikaalsena. Pöörles mingi katte kohal (ei mäleta, mis see oli), kuhu linnud istuma ja sittuma minna ei tohtinud ja hoidiski selle ära. Lindudele piisas aeglasemast pöörlemisest.