Rail Baltic, Talsingi tunnel ja Saaremaa sild

[AndresTy]

Tallinna-Ikla maantee saaks kohe palju "tühjemaks", kui ta lõpuks neljarajaliseks ehitataks.
Ilmselt on valimised juba suhteliselt lähedal, sest seda ehitamisejuttu hakati äsja taas rääkima.

Samas õhusaaste, müra ja teede kulumine/lagunemine jäävad ikka meile alles.

[Kilo Tango]

...

Mind hirmasati huvitab, kus küll need tuhanded konteinerid sinna multikulti huubi tulevad, mida siis raudteele laadida

Sa mõtled Varssavi logistikahuubi? Poola on suur ja EU ühe kiiremini kasvava majandusega tööstusriik. Mina nende konteinerite täitmisel küll mingit probleemi ei näe.

Kui sa mõtled Muugat, siis Soome ja Poola vahel liigub maanteid pidi aastas hinnanguliselt 1,2–1,5 miljonit tonni kaupa. See tähendab keskmiselt 250–350 veoautot (treilerit) ööpäevas, mis liiguvad Poola ja Soome vahelisel marsruudil. Sellest kuni 75% liigub läbi Eesti (ülejäänu siis läbi Rootsi). Kui Poolas valmivad lähiaastatel täies mahus uued kiirteelõigud (S61 Via Baltica suunal), kinnistub Eesti roll transiitkoridorina veelgi, kuna sõiduaeg Varssavist Tallinna lüheneb märgatavalt, muutes Rootsi kaudu ringi sõitmise veel vähem konkurentsivõimeliseks.
Leedust suundub Soome ca. 3x suurem kaubavoog.

Loomulikult ei saa RB asendada kogu seda kaubavahetust, sest treilerid ei liigu tihtipeale otse, vaid võetakse kaup peale näiteks Poolast, pannakse osa treileri sisu maha Lätis, midagi muud võetakse seal pale, sama liigutus Eestis ja lõpuks jõutakse näiteks Lahtisse välja. Aga osa on ka otseliiklust.

[Lemet]

. Vedada on vaja ka vedukit ja treilerit kusjuures pakketihedus on märka väiksem, kui konteineritel (rekkasid üldiselt ei laota üksteise peale)
2. Vedada on vaja ka autojuhti

Ammuilma veetakse vaid treilereid. Nina ja juhi ülevedamine on mõttetu kulu. Sõidad sadamasse sisse, võtad haake taha ja vead sihtkohta.

[Erureamees]

Kahju, et logistikafirmad logistikast midagi ei tea.

[AMvA]

...

Mind hirmasati huvitab, kus küll need tuhanded konteinerid sinna multikulti huubi tulevad, mida siis raudteele laadida

Sa mõtled Varssavi logistikahuubi? Poola on suur ja EU ühe kiiremini kasvava majandusega tööstusriik. Mina nende konteinerite täitmisel küll mingit probleemi ei näe.

Kui sa mõtled Muugat, siis Soome ja Poola vahel liigub maanteid pidi aastas hinnanguliselt 1,2–1,5 miljonit tonni kaupa. See tähendab keskmiselt 250–350 veoautot (treilerit) ööpäevas, mis liiguvad Poola ja Soome vahelisel marsruudil. Sellest kuni 75% liigub läbi Eesti (ülejäänu siis läbi Rootsi). Kui Poolas valmivad lähiaastatel täies mahus uued kiirteelõigud (S61 Via Baltica suunal), kinnistub Eesti roll transiitkoridorina veelgi, kuna sõiduaeg Varssavist Tallinna lüheneb märgatavalt, muutes Rootsi kaudu ringi sõitmise veel vähem konkurentsivõimeliseks.
Leedust suundub Soome ca. 3x suurem kaubavoog.

Loomulikult ei saa RB asendada kogu seda kaubavahetust, sest treilerid ei liigu tihtipeale otse, vaid võetakse kaup peale näiteks Poolast, pannakse osa treileri sisu maha Lätis, midagi muud võetakse seal pale, sama liigutus Eestis ja lõpuks jõutakse näiteks Lahtisse välja. Aga osa on ka otseliiklust.

Ma küsisin kust need KONTEINERID tulevad?
Süvene veidi konteinerilogistika detailidesse.

[maksipoiss]

Eile pidin sõitma mööda Via-Balticat edasi-tagasi.
Tee oli paksult rekkasid täis. Mõlemas suunas. Tagasi tulin päris hilja (21-23 vahel). Ikka rekkad liikusid. Lisaks olid kõik teeäärsed tüüpilised rekkade parkimiskohad masinaid tihedalt täis (Häädemeeste tankla, Pärnu teeäärsed parkimiskohad, Olerexi tankla Enges, Varbola parkla jms.).

Tegelikult on paari aasta tagusega kõvasti vähemaks jäänud. Siis oli tavaline et Häädemeeste -pärnu vahel lugesid rahulikult 70-80 vastu sõitvat rekkat kokku, momendil vast 50-60 tuleb ära. Peale aastavahetust nädal aega oli küll päris karm . Sõidan viimased 4 kuud iga päev hommikul ja õhtul Pärnu ja Kabli vahet, nii et võin ka kellaaegade kaupa ülevaate anda

[Kilo Tango]

. Vedada on vaja ka vedukit ja treilerit kusjuures pakketihedus on märka väiksem, kui konteineritel (rekkasid üldiselt ei laota üksteise peale)
2. Vedada on vaja ka autojuhti

Ammuilma veetakse vaid treilereid. Nina ja juhi ülevedamine on mõttetu kulu. Sõidad sadamasse sisse, võtad haake taha ja vead sihtkohta.

Ei ole tõsi. Nii palju, kui mina olen Soome vahet sõita on enamasti täiskoosseisud laevas. Jah, veetakse eraldi treilereid ka, aga neid on vähemus. Mõne reisi peal pole ühtegi.

[Kilo Tango]

...

Ma küsisin kust need KONTEINERID tulevad?
Süvene veidi konteinerilogistika detailidesse.

Sa mõtled konteinerit ennast? Mitte nende sisu? Milles sa probleemi näed? Konteinereid on kõik kohad täis.

[Lemet]

...Nii palju, kui mina olen Soome vahet sõita...

Maailm on pisut enamat kui Soome laht. Näiteks Norras veetakse minu poolt kirjeldatud viisil haakeid piki rannikut. Bergenist Stavangeri, Kristjansandist Egersundi jne. Kusjuures peatub laev seal maksimaalselt pool tundi. Selle ajaga aetakse paarkümmend treilerit peale-maha. Ka rootsud saadavad laevatäite kaupa haakeid Trellest Brygesse ja tagasi. Norrast tulevad samal kombel haaked Taani. Etc, etc.

[Kilo Tango]

...Nii palju, kui mina olen Soome vahet sõita...

Maailm on pisut enamat kui Soome laht. Näiteks Norras veetakse minu poolt kirjeldatud viisil haakeud piki rannikut. Bergenist Stavangeri, Kristjansandist Egersundi jne. Kusjuures peatub laev seal maksimaalselt pool tundi. Selle ajaga aetakse paarkümmend treilerit peale-maha. Ka rootsud saadavad laevatäite kaupa haakeid Trellest Brygesse ja tagasi. Norrast tulevad samal kombel haaked Taani. Etc, etc.

Ma tean, aga kust otsast see Norra puutub Rail Balticusse?

[Peeter]

Natuke humoorilist matemaatikat, või siis matemaatilist huumorit.
Lätis valmib Rail Baltika aastateks 2033-2035:
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12043 ... -2034-2035
https://www.logistikauudised.ee/uudised ... at-hiljaks
Eesti on Lätist paar aastat ees (Läti on meist paar aastat maas):
https://www.err.ee/1609930277/kantsler- ... astat-maas
Nüüd küsimus:
Millal valmib Rail Baltic Eestis?
Ja segades veel vett keerulisemaks: mida lugeda üldse valmimiseks?
Head arvutamist ja argumenteerimist. Ja siis kõik koos (ikka ja jälle) kaubavoogusid ja reisijaid otsima!

[OLAVI]

.... Teadupärast tuleb Tallinna-Rapla lõigule veel kaks jaama, kus rongid teineteisest mööduda saavad. Kurtna ja Kohila. ....

Ma panin spetsiaalselt lingi RB kaardirakendusele, kus on näidatud ka rööbaste paiknemine jaamades.
Loe üle, et mitu, rohkem kui ühe haruteega jaama on sellel kaardil.
NB. "peatus" ei ole "raudteejaam".
Link kaardile veelkord:
https://gis.railbaltica.org/portal/apps ... 8adf7605e9

[OLAVI]

....
Millal valmib Rail Baltic Eestis?
Ja segades veel vett keerulisemaks: mida lugeda üldse valmimiseks?
Head arvutamist ja argumenteerimist. Ja siis kõik koos (ikka ja jälle) kaubavoogusid ja reisijaid otsima!

Tee on täitsa valmis siis, kui see on kogu pikkuses planeeritud kiirusega läbitav ja avatud liiklusele.
Pessimistliku arvestuse järgi võib see juhtuda sulase kombel nokitsedes sajandi keskpaigaks.
Tõenäoliselt ka trassi ehitajatel ei ole kiiret, sest seni kuni kestab ehitus on juhtkonnal palk garanteeritud.

[diesel]

...Nii palju, kui mina olen Soome vahet sõita on enamasti täiskoosseisud laevas. Jah, veetakse eraldi treilereid ka, aga neid on vähemus. Mõne reisi peal pole ühtegi.

milliste liinidega sul kogemus on?

[AndresTy]

.... Teadupärast tuleb Tallinna-Rapla lõigule veel kaks jaama, kus rongid teineteisest mööduda saavad. Kurtna ja Kohila. ....

Loe üle, et mitu, rohkem kui ühe haruteega jaama on sellel kaardil.

Väheke mõistete täpsustuseks. Kui peatee kõrval on juba üks harutee, siis ongi ta juba jaam, kus rongid teineteisest mööduda saavad.

NB. "peatus" ei ole "raudteejaam".

Kui ikka juba sellist asja tead, siis tead järelikult raudteest kõike ja võid vabalt eksperdina selles teemas sõna võtta.

Ma panin spetsiaalselt lingi RB kaardirakendusele, kus on näidatud ka rööbaste paiknemine jaamades.

Kas sa ise ikka oskad seda viidatud RB kaardirakendust kasutada? Või kaardil kujutatust üldse aru saada? Seal on kenasti peal neljateelised Kurtna ja Kohila jaamad.