Transport läheb kallimaks. Vedajaid ootab ees väga raske aasta.
Ainult hinnaga konkureerimine on täna tee pankroti äärele – hoiatavad ekspediitorid. 2026. aasta saab olema Euroopa vedajatele ellujäämiskatse.
https://trans.info/en/transport-more-expensive-457290
2026. aasta finantsiline surve ulatub kaugemale diislikütuse hindadest. Üha olulisemaks muutuvad CO2-heiteklassiga seotud teemaksud, mis mõnes riigis on juba tõusnud koguni 40%. Samal ajal tõusevad kütusehinnad ja tulekul on maanteetranspordis kasutatavaid kütuseid hõlmav ETS2 süsteem.
Lisakoormuse ulatus hakkab mõõdetavaks muutuma. Itaalia transpordiühendus Federtrasporti on juba arvutanud , et iga 100 000 kilomeetrit aastas läbiv veoauto tekitab vedajatele umbes 6000 euro suuruse lisakoormuse.
See on aga vaid osa kasvavast kulusurvest . Ka tegevuskulud kasvavad, mis mõjutab otseselt transpordiettevõtete igapäevast tegevust.
Otsesed kulud
– Kiiremini kasvavad kulud on kütus ja palgad, aga ka kindlustus ning hooldus ja remont – ütleb Flavius Cret, Raben Logistics Romania piirkondlik juht.
Tema arvates on varuosade hindade volatiilsus ja tööjõukulude tõus kaasa toonud hoolduskulude kiire kasvu.
– Meie hinnangul on tegevuskulud viimase kahe aasta jooksul nende tegurite kumulatiivse mõju tulemusel suurenenud umbes 15–25%, lisab ta.
Sarnasele kasvumäärale viitab ka KLG Europe Logisticsi rahvusvaheliste maanteevedude direktor Rumeenias Cristina Radu. Tema arvates on tegevuskulud viimase kahe aasta jooksul tõusnud umbes 15%, kusjuures suurus sõltub autopargi struktuurist ja finantsriski tasemest.
– Peamised tegurid on palgad ja toetused, mis on tööjõupuuduse ja töötajate hoidmise surve tõttu tõusnud umbes 15%. Diislikütuse hinnad püsisid keskmiselt stabiilsena, hoolimata lühiajalistest kõikumistest, mis ei olnud struktuurset laadi. Samal ajal suurenesid finantseerimiskulud – laenud ja liising – 2–3%, mis peegeldab krediiditingimuste karmistumist – märgib Cristina Radu.
Eriti tundlik kulukategooria on endiselt juhtide palk .
– See kasvab pidevalt, mida ei põhjusta mitte ainult inflatsioon, vaid eelkõige kvalifitseeritud töötajate tõsine puudus ja üha rangemad vastavusnõuded, – ütleb Daniel Babii, DSV Roadi direktor Rumeenias.
Poola ettevõtte Alfa Forwarding tegevjuht Katarzyna Kisielewska ütleb asja veelgi otsekohesemalt: juhi palk ei ole läbiräägitav ja on enamasti tegevuse järjepidevuse säilitamise tingimus.
– Iga ekspediitorfirma, kes soovib säilitada oma parimate klientide portfelli ja võita uusi, peab selle väljakutsega silmitsi seisma, – lisab ta.
Kaudsed kulud
Kuigi kütuse- ja palgakulud on esmapilgul nähtavad, on kaudsed kulud üha suurenev koormus, mida on raskem hinnata ja kliendile edasi kanda.
– Need on vastavusega seotud kulud, mis tulenevad Euroopa määruste laienemisest, sotsiaalsetest nõuetest, aruandluskohustustest ja suurenenud kontrollide arvust. Lisaks sellele tuleb täiendav halduskoormus, sealhulgas sisemised protsessid, auditid, kohustuslik digiteerimine ja dokumentatsiooni haldamine. Need elemendid mõjutavad otseselt likviidsust, finantsprognoositavust ja operaatorite investeerimisvõimet, – ütleb Cristina Radu.
Lisaks on tehnilised kulud : teemaksu kogumise seadmete asendamine 4G-tehnoloogiaga ühilduvate mudelitega, sõidumeerikute kohustuslik asendamine (ühe seadme maksumus on umbes 1000 eurot) või kulutused IT-süsteemidele ja raamatupidamisprotsesside integreerimisele.
Faktooringufirma Bibby Financial Services analüütikute sõnul karmistuvad ka ootused andmete kvaliteedi osas – võtmetähtsusega saavad õigeaegsus, usaldusväärne tarnetõend, arvelduste läbipaistvus ja täpne teave heitkoguste kohta.
Dekarboniseerimine on endiselt kulukas
Lisaks neile jätkuvatele koormustele on suur surve dekarboniseerimiseks. Elektriveokid on endiselt oluliselt kallimad kui diiselmootoriga sõidukid ning investeering nõuab oma laadimisinfrastruktuuri ehitamist.
– Samal ajal näitavad elektriveokite uusimad põlvkonnad üles suurt töökindlust ja saavutavad läbisõidu, mis muudab need sobivaks isegi pikamaa marsruutideks – eeldusel, et sõiduulatus ja laadimispunktid on planeeritud marsruudiga kooskõlas, – ütleb Stefan Hohm, Dachseri arendusdirektor.
Hohm möönab, et tegevus võib juba end ära tasuda seal, kus on olemas õige regulatiivne raamistik, nt teemaksuvabastused . Kohalikus transpordis, kus selliseid eeliseid pole, võib ärilise plaani tasakaalustamine olla endiselt keeruline.
– Dekarboniseerimine on majanduslikult mõttekas, kui seda planeeritakse realistlike kasutusprofiilide kohaselt, mida toetavad usaldusväärsed regulatiivsed raamistikud ja mida ettevõttes mõistetakse õppeprotsessina, – lisab ta.
Teisisõnu, dekarboniseerimine ei ole küsimus „kas“, vaid „millal ja kuidas“ ning vastus sõltub konkreetse ettevõtte profiilist.
Läbirääkimispositsioon on tugevam, kui esmapilgul paistab
Vaatamata akumuleerunud kulusurvele annavad nõudlustingimused vedajatele teatud manööverdamisruumi.
– Turg näitab, et transporditeenuste nõudlus ei nõrgene. See võimaldab vedajatel säilitada tugeva läbirääkimispositsiooni, väidab Katarzyna Kisielewska. Ta toob näiteks, kuidas tööstuse surve saab tõhusalt mõjutada teisi tarneahela lülisid, vedajate streigi 7. jaanuaril Gdański Balti sõlmpunktis.
Osade kulude klientidele edasikandmine on vältimatu protsess . Suurim väljakutse – eriti VKEde jaoks – on selliste kliendisuhete loomine, mille puhul nad mõistavad vajadust kasvavaid kulusid jagada.
– Kuigi TSL-i valdkonnas on hinnad tavaliselt iga läbirääkimisprotsessi lähtepunkt, viib ainuüksi hinnaga konkureerimine pankroti äärele. Klientidele suurima väärtuse pakkumine toob pikas perspektiivis reaalset kasu, ütleb Katarzyna Kisielewska.
Mida see pusle kokkuvõttes endast kujutab?
2026. aasta sunnib transpordiettevõtteid nihkuma reaktiivselt kulude kärpimiselt aktiivsele kasumlikkuse juhtimisele. Tegevuskulude kasv kahe aasta jooksul 15–25%, kasvavad regulatiivsed nõuded, palgatõusu surve ja dekarboniseerimissurve – need jõud toimivad samaaegselt ja süvenevad.
Ettevõtted, mis suudavad kulusid täpselt arvutada, võttes arvesse kõiki muutujaid (mitte ainult kütust), valida valikuliselt lepinguid ja luua suhteid väärtuse, mitte madalaima hinna põhjal, omavad võimalust mitte ainult ellu jääda, vaid ka oma positsiooni tugevdada. Ülejäänud – eriti see osa turust, mis konkureerib endiselt ainult hinna alusel – võivad sel aastal nurka surutud olla.
.