Merevägi ja rannakaitse

[Kapten Trumm]

Kui tellija soovib, siis teevad nad ükskõik mis saadaoleva käituriga. Sellise suurusega alusele saab võibolla isegi (veel) Z-kujulist veojalga ka.
Mind lihtsalt pani imestama, kuidas tellija taolise asja läbi lasti, et meil on neid madalaid kivirandu omajagu, Soome merevägi on ja suuresti veepaiskurite peal, just süvise vähendamise ja ranna ligi pääsemise motiivil. Pluss veepaiskuriga on väga manööverdusvõimeline, pöörde diameeter on enamvähem aluse pikkus (keerab ringi koha peal). Üks paiskur pannakse edaspidi, teine tagurpidi ja keerab mis kole. Ja selline alus pidurdag nagu auto.

Veepaiskuri eelis on mõnes mõttes ka lihtsus - asja lihtsalt lahendades ei ole isegi käigukasti tarvis, tagurpidikäik antakse lihtsalt veepaiskuri väljumisdüüsile sellise kausitaolise asja ette kallutamisega, mis suunab veojõu ettepoole. Kui seda piisavalt järsku teha, siis võivad pardal olijad end ninaga vastu armatuuri olevat.

[Kilo Tango]

Poola ostab Rootsist 3 A-26 Blekinge-klassi allveelaeva Läänemerel käitamiseks.

https://www.err.ee/1609868601/poola-ots ... llveelaeva

[mongol]

Sõitsin just Kindral Kurvitsaga. Väga okei paat, aga ma ei näe tal sõjalist funktsiooni.
Samas oli tore MG-3 pardalt lasta, mis oligi tolle "sõidu" eesmärk.
Laevameeskond samas on väga viis, kummardan.

Pean kahjuks jalaväelase hinnangul siiski konstateerima - meil pole tõsiseltvõetavat mereväge
Kui Naissaare laskeala piiril hängivad vene varilaevastiku tankerid, siis poleks isegi 12,7-ga ulatunud..
Võhikuna hindan, et otsenähtavus merel = perse, nii et kus on meie raketikaatrid? Muud moodi orkide laevu ei uputa ju. Ja see oleks nagu okei, ei vä?

PS. CB90 ka tore pill, lainetel hüppamine Rootsi maksumaksja raha eest on veel toredam.

[lennumudelist]

Muud moodi orkide laevu ei uputa ju. Ja see oleks nagu okei, ei vä?

No tehniliselt, kui laev ei kiirusta kuhugi, siis salakaubavedaja stiilis saaks ju asju ajada. Et läheb droon õhus (võimalik, et lastakse alla, võimalik et jõuab kohale, kui jõuab siis lendab sillale või radarimasti -> pidu läbi)...

...või ujub rannalt välja mingi uimedega solgitoru 1 m sügavusel, selja taga fiibrit lahti kerides. Vesi neelab raadiosignaali, aga fiiber on ideaalne asi vees kerimiseks. Kui teised meres suure mootoriga lärmi löövad, siis vaikselt saabuva solgitoru elektrimootorit ei kuule. Lihtsalt ta on professionaalsest torpeedost palju aeglasem.

No ja siis on ju Eestil varsti need Iisraeli-Singapuri või maiteamis raketid (Blue Spear a.k.a. Sea Serpent a.k.a. Gabriel V). Ilmselt üsna kallid võrreldes fiiberjuhitud solgitoruga. Ehk siis tekib jälle see moment, kus vana sõjandus saab probleemi lahendada 5 minuti ja 5 000 000 euroga, aga uus sõjandus saab sama probleemi lahendada 60 minuti ja 6000 euroga. Viimasel juhul päästab laeva, kui ta pole solgitorudest ümber piiratud ja annab masinale valu, et distantsi võtta.

Lisamärkusena: igasugu fiiberjuhitud ja isemõtlevad vargsed asjad on tulevikus ilmselt mõjuv põhjus, miks suur laev (eriti lennukikandja) ei tule kontrollimata punktile lähemale kui 50 km (COTS transsiiverid lükkavad signaali umbes nii kaugele - umbes sellisele kaugusele ulatub nii huthide kui Harjumaa eraisikute käsi). Ja hirmus plass oleks suurel laeval mõnetuhande euroga komposteeritud saada.

[Kapten Trumm]

Küsimus on jätkuvalt selles, et kuidas suhteliselt tiheda laevaliiklusega merealal mere merepiiri taga teha kindlaks, mis laev on mis ja kas ta ikka on see, kellena ta end etendab.

Selleks tuleb kuidagi talle ligidale minna, niiet laev paistma hakkaks. Detailide tuvastamiseks (mis lipp, mis last jne), tuleb päris kõrvale minna.

Blue Speari isejuhtimispeal on täitsa kama 2, kas ta lendab VF kalalaeva või väljalülitatud radaritega sõjalaeva pihta (välja lülitatud seepärast, et spetsiifiliste emissioonidega mitte enda asukohta reeta. Tagajärjed meile võivad olla vägagi erinevad, eriti kui liitlased pole veel kohal ja on võimalus see tegevus peatada. Sestap päris suvaliselt me paugutada ei saa. Seepärast UKR olukord pole see, mis meil kriisi õhtul.

Soome puhul on näiteks üks selline varjatud võimalus nende veealune hüdrofonide süsteem, mille abil on kruvi- ja masinamüra järgi võimalik alust tuvastada (seda meetodit kasutavad ka allveelaevad). Ameeriklastel olla see tehnika sellisel tasemel, et üks üks kuuest Typhoon-allveelaevast läks merele, suutsid nad kindlaks teha, milline, kuna venemaal oli sõukruvide tootmine kaunis ebatäpne ja igal alusel olid müras omad nüansid.

Sündmuste areng merel ei alga out of blue aktiivse merelahinguga, kus kõik kõike lasevad. Meie oludes, kus Blue Spear lendab 100++ km, on kindlasti probleem ka selles, et MeV kaldaradarid näevad kaunis vähe võrreldes raketi ulatusega. Vaja on mingeid täiendavaid sensoreid, kas siis laeval või lennuvahendil.

[Longbowman]

Baltic Workboats alustas Mereväe uute patrullkaatrite ehitamist: https://www.toostusuudised.ee/uudised/2 ... GL5Vp900ow

[Kriku]

RKIK-i uue juhi Elmar Vaheri sõnul on nende üheks fookuseks mereväele uute laevade hankimine. "Ambitsioon on ehitada mereväele kuni neli uut laeva, kaks avamerel opereerimiseks ja kaks rannikuplatvormil. Praegu hindame, mida nii kohalik kui ka meie rahvusvaheline turg meile võimaldab," ütles Vaher. Lisaks uuendatakse miinijahtijaid Sakalat, Ugandit ja Admiral Cowanit.

https://www.err.ee/1609934135/merilo-uk ... t-ei-naase

[Longbowman]

Eesti masinatööstuse Liidu FB:

Tööstusuudised kajastab Eesti laevaehituse ambitsioonikat tulevikuplaani: Baltic Workboats ja BLRT Grupp sihivad juhtrolli Eesti mereväele uute laevade ehitamisel. See on teema, mis puudutab otseselt kogu meie sektori tulevikku ja näitab, millise tasemeni on kohalik insenertehniline võimekus arenenud.
Kaitseministeerium viib hetkel läbi turuanalüüsi kuni nelja uue mereväelaeva ehitamiseks. Konkurents on tihe, laual on nii Rootsi Saabi kui ka Korea suurtootjate pakkumised. Kuid BWB tegevjuht Margus Vanaselja rõhutab õigesti: Eesti laevaehitajad tunnevad siinseid mereolusid, jäätingimusi ja vajadusi kõige paremini.
Mastaapsete, kuni 100-meetriste ja sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuvate laevade ehitamine on ühe ettevõtte jaoks liiga suur suutäis. Seetõttu on ainsaks loogiliseks lahenduseks laiapõhjalise konsortsiumi loomine. BWB ja BLRT koostöös ning välispartnerite kaasamisel soovitakse juhtida võrgustikku, kuhu kuuluks kümmekond Eesti ettevõtet - alates meretööstusest kuni droonilahenduste ja tarkvaraarendajateni.
See lähenemine on Eesti masina- ja metallitööstuse jaoks strateegiliselt kriitilise tähtsusega mitmel põhjusel:
-> Intellektuaalne omand jääb Eestisse: Kui projekti juhib kohalik ettevõte, ei jää me pelgalt "korstnavärvijateks", vaid kogu arendustöö, spetsiifiline know-how ja insenertehniline väärtus talletub Eestis.
-> Uued referentsid: Keerukate militaar- ja patrull-laevade ehitamine (nagu ka koostöös BLRT-ga Belgiale ehitatav lootsilaev) annab Eesti ettevõtetele maailmatasemel referentsid, mis on hädavajalikud tugevalt protektsionistlikel eksportturgudel läbilöömiseks.
-> Sektoriülene tehnoloogiahüpe: Sellise mastaabiga kaitsetööstuse hange nõuab absoluutset tippkvaliteeti ja koostöövõimet, sundides kogu tarneahelat, sealhulgas allhankijaid, viima oma tootmise ja digitaliseerituse uuele tasemele.
Lääne-Euroopas, sealhulgas Prantsusmaal, Saksamaal ja Skandinaavias, on riiklike hangete suunamine kodumaistesse konsortsiumitesse tavapärane praktika riikliku julgeoleku ja tööstusvõimekuse tagamiseks. On aeg, et ka Eestis usaldataks ja eelistataks strateegilistes kaitsehangetes kohalikku tippkompetentsi.
Tugev kodumaine laevaehitus on kogu masinatööstuse mootor. Hoiame BWB ja BLRT konsortsiumile mereväe hankel pöialt!

[Tommi]

Reaalse kaitsevõime seisukohalt on need laevad täiesti mahavisatud raha, mille sõjaline väärtus on olematu ja mis neelaks vaid ressursse. Ainsaks lohutuseks olekski see, kui mahavisatud raha kukuks vähemalt Eestisse ja arendaks kohalikku tööstust.

[affa]

Reaalse kaitsevõime seisukohalt on need laevad täiesti mahavisatud raha, mille sõjaline väärtus on olematu ja mis neelaks vaid ressursse. Ainsaks lohutuseks olekski see, kui mahavisatud raha kukuks vähemalt Eestisse ja arendaks kohalikku tööstust.

Muidugi, selle asemel, et merealuse vooluvõrgu turvamiseks sobivat laevastikku arendada//ehitada, oleks ju palju mõistlikum leiutada piisava võimsusega elektri- ja gaasimolekulide juhtmevaba ülekandesüsteem. Patenteeriks veel ära ja. Selle jaoks vist VKG ässad siin hiljuti paekive mägede kaupa kokku ostsidki, küll püssirohutehas ka varsi valmib ja siis, kas tead!

[Kilo Tango]

Reaalse kaitsevõime seisukohalt on need laevad täiesti mahavisatud raha, mille sõjaline väärtus on olematu ja mis neelaks vaid ressursse. Ainsaks lohutuseks olekski see, kui mahavisatud raha kukuks vähemalt Eestisse ja arendaks kohalikku tööstust.

Muidugi, selle asemel, et merealuse vooluvõrgu turvamiseks sobivat laevastikku arendada//ehitada, oleks ju palju mõistlikum leiutada piisava võimsusega elektri- ja gaasimolekulide juhtmevaba ülekandesüsteem. Patenteeriks veel ära ja. Selle jaoks vist VKG ässad siin hiljuti paekive mägede kaupa kokku ostsidki, küll püssirohutehas ka varsi valmib ja siis, kas tead!

Kuidas sa seda merealuse taristu kaitsmist pealveelaevadega praktiliselt ette kujutad?

Erkki Koort: "Merealust taristut sada protsenti kaitsta pole võimalik"

https://www.err.ee/1609526275/merealust ... e-voimalik

[affa]

KT ise loeb ka mida lingib?

Ta märkis, et enne taristu ründamist kogub vastane piirkonna kohta infot. Seda tehakse nii sõjalaevade kui ka tsiviiluurimislaevadega. Ning kui on näha, et kusagil tuntakse taristu vastu elavamat huvi, saab sinna ka vajalikke heidutusmeetmeid suunata.

EVA-316 eriline heidutusmeede pole, muarust.

Vaatamata võimatuna näivale ülesandele, on üht-teist tehtud ka selleks, et merealust taristut füüsiliselt kaitsta. Tänavu mais kõlas teade, et NATO moodustas veealuste kaablite ja torujuhtmete kaitsmiseks eraldi üksuse.

Ühendkuningriigi juhitud ühendekspeditsioonivägi alustas sõjaliste tegevustega Läänemerel juba läinud aasta detsembris. Toona saadeti piirkonda patrullima 20 liitlaste sõjalaeva koos lennukite ja helikopteritega.

Tänavu juunis tõstis ühendekspeditsioonivägi oma võimed taas üles. Operatsiooni Nordic Warden ehk Põhjamaade Valvuri raames patrullisid liitlaste õhu- ja mereväed Läänemerel ligi kuu aega.

Või viitad Sa sellele, et ise pole tarvis midagi teha, lihtsalt käsi pitkas paluda ja naato tapab toas ja aias?

[URR]

Kapten Trummile püssirohtu valgete elevantidega võitlemiseks: https://www.sshs.fi/content/uploads/202 ... 21_net.pdf lk 8-32.