EV energia ja julgeolek

[ArdiS]

Väiksemate biogaasijaamade juures (Saksamaal on neid palju) toodetakse elektrit gaasi(sisepõlemis)mootoritega. Sealt peaks üle jääva soojuse saama ka hea tahtmise korral kokku koguda suures osas. Osa soojust läheb ka biogaasireaktori kütteks, muidu see protsess ei toimi. Eestisse tulev gaasielektrijaam (keegi võitis konkursi) on ka sisepõlemismootoritega ja mitte turbiinidega. Suured diiselmootorid sisuliselt.

Eestisse pidi tulema veel mitu gaasielektrijaama. Kiisa avarijaam on samuti sisepõlemismootoritega. Kõik räägivad biogaasist, aga miks ei võiks puugaasiga olla? Lähim puugaasil töötav elektrijaam pidi olema Valkas.

[parkija]

Mis tähtsus sellel on kui elektrigeneraatorit ajab ringi taastuvaks ja roheliseks kuulutatud kütusel toimiv sisepõlemismootor ?

Mis veel : Elektrijaamades kasutatakse auru temperatuuriga umbes 300 C , seega , tavaline vee keemistemperatuur pole seal asjakohane .

[MK88]

Liiga väikeste jaamadega ei tasu see asi ennast ära, seda teemat on siin ju lõputult kedratud. Koostootmisjaam toodab auru turbiini ringiajamiseks, soojus kütmiseks on sekundaarne nähtus. Kui turbiin mingil põhusel seisab, siis sooja kütteks ei ole. Selline jaam ei ole nt. Türil mõttekas.

Eeee... kuhu see soe siis kaob???

Seisvast süsteemist ei kao see kuskile. Katkise komponendiga ei hakka seda ju keegi käitama.

Ei jää turbiini seismise/rikke pärast mingi soe tegemata...

[Benjy]

Eeee... kuhu see soe siis kaob???

Seisvast süsteemist ei kao see kuskile. Katkise komponendiga ei hakka seda ju keegi käitama.

Ei jää turbiini seismise/rikke pärast mingi soe tegemata...

Varukatel ainult kütteks?

[MK88]

Seisvast süsteemist ei kao see kuskile. Katkise komponendiga ei hakka seda ju keegi käitama.

Ei jää turbiini seismise/rikke pärast mingi soe tegemata...

Varukatel ainult kütteks?

sama katlaga edasi...

[Benjy]

Ei jää turbiini seismise/rikke pärast mingi soe tegemata...

Varukatel ainult kütteks?

sama katlaga edasi...

Ilmselt siis mingi variant katkine turbiin vahelt välja lülitatada ja katelt vähem kütta et vett soojusvahetis mitte üle kuumutada?

[MK88]

Varukatel ainult kütteks?

sama katlaga edasi...

Ilmselt siis mingi variant katkine turbiin vahelt välja lülitatada ja katelt vähem kütta et vett soojusvahetis mitte üle kuumutada?

Turbiin vahelt ära ja katel töötab nii nagu tavaliselt... katla jaoks ei ole turbiin iseenesest üldse oluline.

[Taaniel Tina]

Loen siin viimaseid postitusi ja tahan peast kinni haarada - mõistus tahab plahvatada.

Kas ikkagi poleks arukam biogaasil põhinevat hajutatud soojuse ja elektrienergiat kavandada , tooraine oleks ju kohalik

Mis vahet sellel on, kust see CH4 molekul on pärit. Kallis igat pidi, kuna biogaasi on vaja enne kasutamist puhastada kõiksugu mittepõlevast ballastist (nagu näiteks CO2 ja veeaur). Ja ei ole meil piisavalt seda biogaasi ka.

Liiga väikeste jaamadega ei tasu see asi ennast ära, seda teemat on siin ju lõputult kedratud. Koostootmisjaam toodab auru turbiini ringiajamiseks, soojus kütmiseks on sekundaarne nähtus. Kui turbiin mingil põhusel seisab, siis sooja kütteks ei ole. Selline jaam ei ole nt. Türil mõttekas.

Pooleldi õige. Õige on, et koostootmisjaamu ei ole mõttekas väiksematesse asulatesse teha, kuna sooja pole kuhugi panna. Aga põhjus selleks on rahaline. Koostootmisjaam peab tootma nii elektrit kui soojust, et nii elektri kui kütte hind oleks mõistlik. Kui üks pool kukub ära, lendab teise poole hind üles.

Ei jää turbiini seismise/rikke pärast mingi soe tegemata...

Turbiin on peamine auru tarbija ja kui see otsad annab, siis pannakse põhikatel ikkagi kas ooterežiimile või seisma. Ja sooja küttevett tehakse abikatlaga. Aurukatel on mõeldud ikkagi auru tootmiseks turbiinile.

Turbiin vahelt ära ja katel töötab nii nagu tavaliselt... katla jaoks ei ole turbiin iseenesest üldse oluline.

Aurukatla jaoks, mis on mõeldud turbiini käitamiseks, on oluline!!!

Kõik räägivad biogaasist, aga miks ei võiks puugaasiga olla? Lähim puugaasil töötav elektrijaam pidi olema Valkas.

Valkas on tavaline hakke puidul töötav koostootmisjaam (minu teada).
Ja kui keegi Eestis soovib hakata puugaasiga jändama,siis on sel inimesel kas mingi eriti välja arenenud sadomasohhismi tunnused ja soovib kõvemat piitsutamist või tema askeetlik eluviis ei paku talle enam piisavalt väljakutseid ja ta otsib hulga teravamaid elamusi.

Vabandust kui tuli liiga sarkastiline postitus.

[speedsta]

Ja kui keegi Eestis soovib hakata puugaasiga jändama,siis on sel inimesel kas mingi eriti välja arenenud sadomasohhismi tunnused ja soovib kõvemat piitsutamist või tema askeetlik eluviis ei paku talle enam piisavalt väljakutseid ja ta otsib hulga teravamaid elamusi.

Vabandust kui tuli liiga sarkastiline postitus.

Sakslased on teadagi igasugu veidruste sh sadomasu peale maiad, seepärast nad toodavaki sääraseid seadmeid: https://we-bioenergy.com/en/products/

Veel teine kamp puiduhakke perverte: https://burkhardt-gruppe.de/en/power-en ... generator/

OT: teksti võib võtta sarkasmiga.

[Taaniel Tina]

Ma ju kirjutasin, et Eestis.
Sakslaste hobid mind ei huvita.

[ArdiS]

Jah, see polnud Valkas vaid teistes Läti linnades.
1. Nodus ja Fortes projektidLätis on ettevõte nimega SIA Nodus (koostöös Fortesega) spetsialiseerunud just koksnes gazifikācijas (puidu gaasistamise) tehnoloogiale. Nad on rajanud mitmeid jaamu, kus puiduhakkest tehakse gaasi, mis seejärel põletatakse sisepõlemismootoris elektri ja sooja saamiseks.Asukohad: Nad on realiseerinud jaamad sellistes kohtades nagu Tume, Džūkste, Vienība (kõik 150 $kW_{el}$ võimsusega) ja suurema, 1 MW elektrilise võimsusega jaama Slampes.Tehnoloogia: Puiduhake kuumutatakse gaasistis, tekkinud puugaas puhastatakse tõrvast ja suunatakse mootorisse. See on väga efektiivne lahendus just väikeasulatele.2. EnertecGreen ja "GreenEngine"Läti ettevõte EnertecGreen on välja arendanud omaenda tehnoloogia nimega GreenEngine. See on 1–5 MW elektrilise võimsusega hibridtehnoloogia, mis on loodud lahendama puugaasijaamade suurimat muret – tõrva tekkimist ja tuha sulamist.Nende süsteem saavutab elektrienergia tootmisel kuni 30–40% efektiivsuse, mis on puidu puhul väga kõrge näitaja.

Selles suhtes on biogaas ikka suht vaevaline toota, kuiv puiduhake gaasistada termiliselt on ikka mõistlikum. Mis puutub asjaolusse, et kui sooja on vaja ja elektri hind negatiivne-pole probleemi, tuleb elekter ka soojaks teha kas otse elektriliselt või soojuspumbaga. Suurtesse asulatesse siis auruturbiiniga koostootmisjaamad ja väiksematesse puugaasil
Ja odav elekter on ikka pigem suvine teema.

[Marvin]

Turbiin vahelt ära ja katel töötab nii nagu tavaliselt... katla jaoks ei ole turbiin iseenesest üldse oluline.

Auru tegemise ja vee soojendamise vahel on fundamentaalne erinevus - nimelt vee molekuli faasisiire, mis neelab suures koguses energiat. Ehk siis - kui turbiini pole, siis on auru tegemine energeetiliselt täiesti mõttetu.
Seda ei ole muidugi roheentusiastidele põhjust meenutada, sest neid ei ole füüsika mitte kunagi seganud .

[MK88]

Ei jää turbiini seismise/rikke pärast mingi soe tegemata...

Turbiin on peamine auru tarbija ja kui see otsad annab, siis pannakse põhikatel ikkagi kas ooterežiimile või seisma. Ja sooja küttevett tehakse abikatlaga. Aurukatel on mõeldud ikkagi auru tootmiseks turbiinile.

Eks ma ütlen ülemustele edasi kuidas tegelikult asjad on

[Rebane11]

Hakkest toodetud elektriks vaja võsa täendavalt raadata, niigi Eestil metsandusest CO2 trahvid soolas. Kuidas sellega?

[Jaanus2]

Väiksemate biogaasijaamade juures (Saksamaal on neid palju) toodetakse elektrit gaasi(sisepõlemis)mootoritega. Sealt peaks üle jääva soojuse saama ka hea tahtmise korral kokku koguda suures osas. Osa soojust läheb ka biogaasireaktori kütteks, muidu see protsess ei toimi. Eestisse tulev gaasielektrijaam (keegi võitis konkursi) on ka sisepõlemismootoritega ja mitte turbiinidega. Suured diiselmootorid sisuliselt.

Eestisse pidi tulema veel mitu gaasielektrijaama. Kiisa avarijaam on samuti sisepõlemismootoritega. Kõik räägivad biogaasist, aga miks ei võiks puugaasiga olla? Lähim puugaasil töötav elektrijaam pidi olema Valkas.

Puugaasi puudus sisepõlemismootori kütteks on, et gaas vajab siis lisaseadmeid gaasi eelnevaks puhastamiseks tõrvast ja tuhast, mis teeb seadmed keerukamaks ja kallimaks. Kasulik oleks kaheastmeline protsess - puhastamata gaas kasutada ära katlas (ka aurukatlas turbiini tarbeks) ja järele jäävat lenduvatest ainetest vaba puusütt saab juba mitmeti kasutada. Keemiatööstuses ja tahtmise korral isegi autokütusena - on energiarikkam ("paaki mahub rohkem"), puusöest saadav gaas on tõrvavaba ja mobiilsed seadmed seetõttu lihtsamad ja väiksemad (vajalik ainult tolmueraldi). Võiks sõja ajal isegi ära kuluda, kaitsevägi võiks huvi tunda, tehnoloogia on läbiuuritud ja tuntud. Selle asemel üritatakse 150 000 euro eest eest elustada Bourke mootorit - https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1204 ... -taassundi . Tore, et keegi saab Maaülikoolis mõnda aega palka, aga kui see mootor oleks nii hea, oleks see rikkamates riikides juba ammu valmis ja kasutuses.