www.militaar.net

vott siis, minu järgmine vihje olnuks, et tänapäeval on sarnases valdkonnas tegemist hüüdnimega AK-47 (teadupärast korvpallur Andrei Kirilenko)
Aga jah, Jakušev on loomulikult õige. Spordiküsimus küll, aga sport oli siiski külma sõja oluline koostisosa. Kanadalased pidasid sellest mehest eriliselt lugu, märkides, et ta pole tüüpiline vene hokimees, vaid mängib nagu meie oma.
Koondises oli ta numbri all 15, sealt ka hüüdnimi .(oma klubis Moskva Spartakis oli 11) Vaatasin veel huvi pärast statistikat, millega ta 70-tel kanadalaste vastu hakkama sai. Kõige kõrgelmal tasemel mängudes (superseeriad ja MM-id) 19 mängu ja 19 väravat. Tõeline hirmutis
Litter Shole

Venemaal on huvitavad ajad (Hiina rahvatarkuse mõistes). Antakse välja huvitavaid seadusi, mille üle julgemad ajaloolased irvitavad.
Näiteks seesama suur rahvuskangelane Kutuzov, kelle postamente juba mõnel pool maha võetakse.
Sõjakuritegude eest Venemaal ei karistata (Kutuzov lasi teadupärast elusalt põletada paarkümmend tuhat omaenda haavatud sõdurit) aga juba oma 15 aastat on Kutuzov kaasaegsete Vene seaduste järgi tavaline kriminaalkurjategija.

Millist moodsat seadust Kutuzov pidevalt ja suurtes kogustes rikkus. Piisab märksõnast.

Ma ei pea silmas riigivargust ja korruptsiooni, see kuulub lahutamatult idanaabri ellu juba sajandeid.

Ma pakun suht huupi, ehkki see pole eriti põnev- mingi naiste teema. Ja alaealised mängus

Ennemini lehvitas vikerkaarevärvidega lippu

Aurik pani kohe täppi.
Tõepoolest, moodsate seaduste valguses on Kutuzov pedofiil.
Küsi..

kui kannatab, siis nädalavahetuseks puhkus ja uus küsimus esmaspäeval

Nii, küsimus.
tsiteerin lõiku pea vist meile kõigile tuntud klassikast - Dumas "Kakskümmend aastat hiljem"
Härra de Conti sai endale Damvilliers´ja kuna ta oli näidanud oma võimeid kindralina, nõustus ta jääma sõjaväkke ning loobuma kardinalikübarast.
Lisaks levis veel kuuldus tema abielust ühe Mazarini nõbuga.
Prints ise suhtus neisse kuulujuttudesse pooldavalt, sest temal oli ükskõik, kellega teda naideti, peaasi ainult, et ta võiks abielluda

Dumas paigutas oma romaanis tegelikkuse mõne aasta ettepoole ja tegi kaks ebatäpsust, mis vajaksid äraõiendamist.
Esiteks- Conti ei saanud Damvilliers´kuberneriks, see läks teisele mehele
Ja küsimus- milline oli Dumas teine ebatäpsus, mis tahaks täiendamist?

Eeldatavalt on teine ebatäpsus tsiteeritud tekstis ära toodud.
Seega on meil valik, et vale on üks järgmistest väidetest..

1. Härra de Conti oli näidanud oma võimeid kindralina.
2. Härra de Conti nõustus jääma sõjaväkke.
3. Härra de Conti loobus kardinalikübarast.
4. Levis kuuldus härra de Conti abielust ühe Mazarini nõbuga.
5. Prints ise suhtus neisse kuulujuttudesse pooldavalt.
6. Printsil oli ükskõik, kellega teda naideti, peaasi ainult, et ta võiks abielluda.

Nüüd peab uurima, et kes kurat oli härra de Conti..

Ta ei olnud kardinal.

Aga abiellus 1654 Mazarini õetütrega...

Prints Conti oli kuulsa Conde printsi vend.

Üks neist Sho loetud kuuest punktist vääriks ettevõtmist. Missugune neist tundub kõige ebaloogilisem?

Perekonnas vanuselt teised pojad tegid tavaliselt karjääri kiriku liinis, eks Contilgi olnud see algul plaanis. Dumas ei väidagi, et ta oli kardinal, vaid seda, et ta tahtis kardinaliks saada.

Krrt, Enkus on veel ühele Dumas apsakale pihta saanud, nõbu pole tõesti õe- või vennatütar vaid onu-või täditütar
. Tegelikult võiks Enkus pärast küsida, aga ma mõtlesin ikkagi midagi muud...
Rõhutan oma väljendit- mis tahaks täiendamist?

aurik kirjutas: Rõhutan oma väljendit- mis tahaks täiendamist?

Ta ei jäänud sõjaväkke vaid istus aastakese türmis.

Ei, ma mõtli ikka seda, mis toimus siis, kui ta õukonnaga rahu sõlmis. Romaanis on 1653.a. leppimine viidud neli aastat varasemaks, see segab

Tegeles teatriga?

Loominguline sell oli ta küll.
Ja paras killumeister...