OLAVI kirjutas:1963 aastal läks Tartu Leivakombinaadis, saia põue pistnud pagar, reaalselt kaheks aastaks Vasalemma laagrisse.
Elu on palju paremaks läinud.
1949. aastal anti kahe pudeli õlle varguse eest 12 aastat + kogu vara konfiskeerimine.
Sotsiaalmeedias levib üks jutuke, mis kirjeldab väga täpselt liberaalses Läänes levinud mõtteviisi (B, C ja D versus A).
A: Kaks pluss kaks on neli.
B: Tõesta! Millistele uuringutele su väide tugineb?
C: Kui meile on eluaeg midagi õpetatud, siis see ei tähenda veel, et see õige on, eks ole.
A: Aga see on neli.
B: Palun siis seda uurimust, aitähh!
C: Miks see viis ei või olla? Minu lapselaps näiteks ütles, et tegelikult on kümme.
A: Näed, võtan kaks õuna ja lisan veel kaks õuna – ongi neli. Palun, loe üle.
C: Kas teiste arvamus ei loe üldse midagi? Ja miks sa ainult õuntega arvutad, puuvilju on palju rohkem maailmas.
A: Palun väga, võtan kaks õuna ja kaks pirni. Kokku neli puuvilja, loe üle.
B: Kuule, see uurimus on lamemaalastele. Elu ei ole nii lihtne. Näiteks ühe õuna peal on mädaplekk, ploomid ja kirsid on täiesti välja jäetud. Sellise katsega loodad meid lollitada? Sa hari ennast!
D: Nii jäigad seisukohad ainult lõhestavad ühiskonda.
A: Kuidas see lõhestab? Et kaks pluss kaks on neli, see on tõestatud kogu ajaloo vältel.
C: Aga praegu on 21. sajand. Sina surud siin mingit ammu iganenud arusaama kõigile peale.
D: Ta tahab lihtsalt lõhkuda ja tüli norida.
C: Täpselt! Me ei pea teda kuulama.
A: Kaks pluss kaks on neli ja kõik.
B: Aga kui võtad kaks koera ja kaks kassi, saab kokku 16 jalga näiteks. Kas sa selle külje pealt ei oska asja näha?
A: Mis need jalad siia puutuvad? Kokku on neli looma.
B: Harimatus, muud midagi, üritad siin lihtsustada, sest su oma pea keerulisemaid asju ei võta.
D: Ei ole ta nii harimatu midagi, teab täpselt, mida teeb. Lihtsalt vihkab teistsugust matemaatikat, talle on tüli ja riidu vaja.
C: Kas me tõesti peame seda vihakõnet taluma? Ta ju naudib seda.
D: Sellised tuleks välistada avalikust diskussioonist.
A: Aga kuidas sa masinaid ehitada saad, kui aritmeetilisi tõdesid ei tunnusta?
B: Masinad on keerulised asjad, seal labase aritmeetikaga ei tee midagi. Iga poetaguse arvutused pole veel tõde. Üldse: mis on tõde?
A: Tõde on, et kaks pluss kaks on neli.
C: Näete, kuidas ta tõrjub teistsuguseid arvamusi? Tahab, et kõik mõtleksid ühtemoodi. Diktaator!
B: Loll lihtsalt. Mõtleb “oma peaga”.
D: See asi ei ole nii lihtne, sihukesed tüübid on ohuks meile kõigile. Kelle ülesandel ta siin oma nn tõdesid levitab õieti, ah?
C: Putini muidugi!
B: Loomulikult. Kasulik idioot.
A: Kui palju siis on kaks pluss kaks?
C: Aga milleks sul on vaja seda teada, kas see pole ükskõik? Mis sinu elus muutub, kui teised soovivad teisiti mõelda?
A: Paljugi muutub. Näiteks saad poes vähem raha tagasi.
D: Haah! No selge. Raha on mängus.
A: Ei, see oli ainult näide.
B: Teadus on konkreetne asi. Ühe näitega sa teadust ei tee.
A: Ma võin veel näiteid tuua.
C: Pole sul mingeid näiteid siin tuua, sul on vaja ainult lõhkuda. Sa ei usalda B-d, kes on teadlane. Sa ei usalda inimesi, sest sa oled ise salakaval ja ahne vaenlaste käsilane.
A: No olgu. Mitmeks aastaks ma pean vangi minema?
C: Vähemalt neljaks!
A: Miks?
B: Kaks aastat valetamise eest ja kaks aastat vihakõne eest.
A: Kas kaks pluss kaks on siis neli?
B, C, D: Jää vait ja kao vangi!
