www.militaar.net

Suurtükiväe taktikast
https://threadreaderapp.com/thread/1523 ... 33088.html

Enesetapja? Mõtteaineks igal juhul...

UAF drone with a RGD-5 grenade attached to it
https://www.youtube.com/watch?v=EDXxOXm ... raineLeaks

terv
o

oleeg kirjutas:Enesetapja? Mõtteaineks igal juhul...

UAF drone with a RGD-5 grenade attached to it
https://www.youtube.com/watch?v=EDXxOXm ... raineLeaks

terv
o

Äkki on mõistlik vaatlusdroon ka niiviisi varustada? Kui saab tule peale, siis on tagatud drooni häving + võimalus vastasele kahju teha. Kui tuld peale ei saa, tuleb koju tagasi ja uuele ringile.

maskeerimisvork kirjutas:

oleeg kirjutas:Enesetapja? Mõtteaineks igal juhul...

UAF drone with a RGD-5 grenade attached to it
https://www.youtube.com/watch?v=EDXxOXm ... raineLeaks

terv
o

Äkki on mõistlik vaatlusdroon ka niiviisi varustada? Kui saab tule peale, siis on tagatud drooni häving + võimalus vastasele kahju teha. Kui tuld peale ei saa, tuleb koju tagasi ja uuele ringile.

Need pisikesed mavicud ja autelid kannatavad hästi lennata umbes kuni 300grammise lastiga.
RGD-5 last pani video lõpus drooni väga vänderdama ehk näidaku videos lõpuni kuidas selle lastiga lendamine välja tuleb.
Kindlasti töötab VOG lastina nende mikro UAS-idega.

"Drone hook" näide

Viskan ka sortsu bensiini telgiahjule.
UKR sõja suurim õpikoht on IMHO "eduraportöörlus on eluohtlik nali".
Eriti VF armee võitlusvõime suure ülehindamise teemal nii VF sõjalise kui poliitilise juhtkonna poolt.

Kapten Trumm kirjutas:Viskan ka sortsu bensiini telgiahjule.
UKR sõja suurim õpikoht on IMHO "eduraportöörlus on eluohtlik nali".
Eriti VF armee võitlusvõime suure ülehindamise teemal nii VF sõjalise kui poliitilise juhtkonna poolt.

Kui siin juba bensiini nuusutamiseks läks siis võin samas vaimus eelnevale süvanalüüsile veel kanistritäie lisada:

- Vene üks suurimaid probleeme on korruptsioon. Ei piisa sellest kui on suur kaitse-eelarve. Peab olema ka piisavalt "ametnikutibinaid" tsiviilkontrolli poolel, kes peavad järge, et ette nähtud rahad tegelikult sihtotstarbelist kasutust leiaks.

- Isikkoosseisu osas tundub olevat puudujääke nii kvaliteedis kui ametkohtade mehitamises üldisemalt. Armeesse suudetakse meelitada ainult kõige vaesemate provintside mehed ning sealtki mitte kõige kirkam kaader. Oluline osa probleemist on siin armee mainel ning see algab ajateenistusest. Venelastel on sovjeetlik arvamus, et ajateenijat võib kasutada nagu orja kõikvõimalike suvaliste ülesannete täitmiseks, eriti kui see võimaldab mõne palgalise ametkoha arvelt natuke kopikaid kokku hoida. Samal ajal kannatab tegelikult ajateenijate sõjaline väljaõpe ning hävitatakse ajateenijate huvi hilisema tegevteenistuse vastu.

- Juhtivkoosseis tundub olevat kunagise tsitaadi "kvantiteet loob omaette kvaliteeti" lummuses ja arvab, et piisava massiga saab igalt poolt läbi pressida. Paistab, et ega ikka ei saa kui vastaspoolel laskemoona ja tahet jätkub.

- Arvamus, et oma keskmise suurusega majandusruumis üksi põlve otsas nikerdades saab tänapäeval teha odavama hinnaga tipptasemel asju, on neil ekslik. Paberile joonistatult või parimal juhul prototüübina võib reklaamida igast kraami aga "liinilt" tuleb ikka mingi kallis tati ja teibiga kokku pandud piinlik nikerdis.

- Usk nõukogude aegse raua lihtsusesse ja lollikindlusse ei ole ennast õigustanud. Nupud võivad ju lihtsad olla aga kui loll paneb masina alla "kõige alumise poeriiuli" rehvid siis jääb see masin ikka tee äärde.

- Kui asju näha kõverpeeglist, siis võib endale tegevus paista äge ja asümmeetriline aga võib juhtuda, et selline peegeldus on kõigest illusioon. Parema pildi saamiseks tasub kuulata ka teisi, liigne enesekindlus on hukatuslik.

Paluks eelnevat mitte liiga tõsiselt võtta!

Õppimise oluline komponent on enda eksimuste tunnistamine.
Tore on jälgida, kus üks eespool olev akf nüüd kirjutab venelaste nõrkusest, kuigi veel pool aastat tagasi hoiatas meid selle eest, kuidas tegelikult on seal "hüper-super-relvad" ja meie teised oleme selles osas liiga umbusklikud ...

Tark õpib nii enda, kui teiste vigadest!

Õppimise oluline komponent on enda eksimuste tunnistamine.
Tore on jälgida, kus üks eespool olev akf nüüd kirjutab venelaste nõrkusest, kuigi veel pool aastat tagasi hoiatas meid selle eest, kuidas tegelikult on seal "hüper-super-relvad" ja meie teised oleme selles osas liiga umbusklikud ...

Meie (vähemalt iseseisva kaitsevõime) oludes oleks VF erilise küsimuseta suutnud paljud oma uuema relvastuse eelised maksma panna, mida ka UKR-s suutis kehvasti. Samad Kalibr jne tiibraketid, millest UKR ÕT iga teise-kolmanda hävitab, oleks meil raskusteta kümpi lennanud. Kindlasti ei saa ka unustada seda tankitõrjerakettide massi, mida liitlased saatsid, kas sõita Javelinide või Kustide turmtules on päris suur vahe. Põhilise vahena aga ilmselt see, et kui UKR suutis saavutada õhupariteedi, siis meil lendaks venelased sisuliselt polügooniharjutust.

Kui UKR territooriumi sügavus on ca 1000 km ja Iskander üle 500 ei lenda, siis meil suudaks nad tabada suvalist punkti.

Viskan ka sortsu bensiini ....

Ukrainas mootorikütuste saadavus tsiviilide tarbeks on väga piiratud. Akudega jalgrattad, rollerid ja teised võimalikud elektri abil töötavad sõidukid on väga hinnatud liikumise vahendid.
Sõjavägi kasutab ka elektri abil liikuvaid "asju", aga peamiselt teistel eesmärkidel või umbes nii.

Siit hargneb järgmine õpikoht - sõjas maksavad vedelkütuse varud, mis on kindlustatud (pean silmas pioneeri-, mitte finantsterminit). Stiilis Miiduranna.

Maapinnal olevate mahutitega "kütusevarud" on venelased enamasti hävitanud tiibrakettide abil. See kätkeb peale varude hävimise ka suurt ohtu ümbritsevale.

Sõitsin eile Paldiskis mööda neist Alexela tünnidest (mis asuvad ca 500 m praeguse Tagalapataljoni taristust). Peale kerge hävitamise (kobarmoonaga Iskander või tiibrakett) hävib seal ka ka KV väeosa, sest mahutite üheaegsel tabamisel tekkiv plahvatus on sarnane tuumaplahvatusega. Lähialal tekkiv termiline koormus pinnaühikule on selline, et inimesed aurustuvad hetkega.

Minuarust ühe sõja õpikohana peaks Eesti Miiduranna maa-aluse terminaali välja ostma praeguselt omanikult (selle ärastamine oli üldse rumalus) ja ladustama sinna oma kütusevaru. Ja kui vaja, siis rajama taolisi juurde.

UKR õpikohtade juurde - UKR puhul paistab paljuski päeva see, et riik on väga suur ja suure sügavusega, isegi venelased ei oma täiuslikku luureinfot, kus midagi on ja see tagas selle, et enamik UKR vägedest ja varudest tegelikult elas esimeste sõjapäevade strateegilise löögi üle. Samasuguse massi rakettide ja lennuväe kasutamine meie vastu tähendaks palju suuremat hävingut. Sest 1. meie ulatus on väike ja meie infra on raskusteta kaetav tulega VF alalt väljumata 2. meil pole endiselt õhutõrjet 3. meie sõjaliste objektide arv on tunduvalt väiksem, mis lubab koondada ühele objektile palju suurema tulejõu.

Eesti vahetus läheduses on idanaabril vähemalt 4 toimivat sõjalennuvälja, tõsi neist ühelgi ei asu täna taktikalise lennuväe üksusi (ainus sinnapoole on Ostrovi kopteribrigaad), need tuleks siia lennuväljadele alles saata.

Kapten Trumm kirjutas:Sõitsin eile Paldiskis mööda neist Alexela tünnidest (mis asuvad ca 500 m praeguse Tagalapataljoni taristust).

Paldiskis on Tagalapataljon?
Ju siis on....

Loodetavasti ikka niipalju on õpitud, et seeaeg kui juba pommitatakse ei ole seal Logistikapataljoni territooriumil enam hingelistki.

Sõitsin mingi aeg tagasi autoga ja Siili poisid kenasti tee ääres puntrasse kogunenud. Ma ei tea kas see oli õppuse osa või mitte. Aga kas ikka on meil kaitseväes mingi reegel, et kui üle 2 mehe on kogunenud kokku on nad potentsiaalne sihtmärk? Alles levis video kuidas ühe löögiga hävitati 9 ukraina sõdurit kes samamoodi gruppi oli kogunenud ( https://twitter.com/i/status/1529670488620175360 ). Tänapäeva sõjapidamise juures peaks mehi hajutama nii palju kui võimalik. Covidi aegne 2+2 reegel oleks täiuslik ja boonusena haigused ka ei leviks. Aga mulle tundub selliseid videosid vaadates, et ega kõik UA sõdurid isegi pole selle 3 kuu jooksul veel ellujäämiskunsti õppinud.

Sa ikka pidasid auto kinni ja tegid neile märkuse?