www.militaar.net

Mul vähemalt jäänud kõigist enam levinud SPG süsteemidest mulje, et nende mitmeaasta toodang on juba ette ära müüdud. Kuna pole otseselt rahakotiga saanud ukse taga käia ... siis muidugi täpselt ei tea

taara kirjutas: ↑05 Veebr, 2024 22:37 No kui nüüd aus olla, siis julgelt üle poole aastast saab maanteel 100 km/h ja isegi 200 km/h uhada ilma suurema ohuta. Julgelt märts kuni november on väga hästi sõidetavad teeolud. Noh, märts ja november on sellised riskibusines kuud. Ja selliseid hullult läbimatuid talveilmasid on ka pigem kahe käe peal kokku loetavad. Kui varbad appi võtta, siis ei tohiks üldse probleemi tekkida. Nii, et pigem täiesti pastakast välja imetud probleem. Pigem on probleemiks ikkagi ära lastud sillad ja teedelt maha keeramine.

Hoiame veidi hobuseid, räägime me siin ikka 30 tonni + kaaluvast veoautost, mitte sõiduautost. Archeri max kiiruseks antakse üldse 70 km tunnis, Zuzana II 90 km tunnis ning CAESARil 100 km. K9 max kiiruseks antakse 65 km tunnis.

Seega max kiiruse vahe vastavalt 5, 15 ja 25 km.

Olukord, millest me varem rääkisime, näiteks 100 km rännak, sisaldab ehk heal juhul 50 km osas head teed, kus saad teoreetiliselt neid kiiruseid enam vähem ohutult kasutada. Mingil käänulisel lõuna eesti asfalteel lõppeb see üsna ruttu sul kohtumisel puuga. Lisaks võib juhtuda, et peab kasutama maa - metsateid või lausa maastiku.

Sõja ajal võib olla tee kahjustunud, suurem vedelev asfalditükk - või sügavam auk lõpetab selliste kiiruste juures sõidu kraavis. Sealjuures kahtlustades venelaste õhuülekaalu, pakun, et üsna palju liikumist tuleb öösel.

Olen elus piisavalt palju veoauto roolitaga olnud (ning mitte ainult kunagi ammu, vaid keeran ka KLis rooli), et teada - 30+ tonni 3 sillalise masina juhtimine, pole sama mis sõiduauto. Tankiga olen ka sõitnud kümneid tuhandeid km.

Ühesõnaga, ma ei lase puusalt, kui arvan, et roomik ja ratasveoki operatiivne kiiruste vahe, üldjuhul jääb üsna marginaalseks. Sõja aja tingimustes, maastiku, olematu teehoolduse ning muude asjaolude puhul, võib isegi väiksem tulla.

Ega me neid SPGsid ei osta selleks, et Tallinn - Tartu mnt kahe linna vahel tiirusid teha ...

Issandjeebus.

Et, teeme mööda maanteed 100km+ STV ''efektorite'' ''paiskeid'' ja venelased magavad ekraanide taga??

Palun, Caeser kaotused, ORYX kanali info alusel:

1) Täielik tsirkus, proovis sõita VA pihtamisalal kuhugi; https://twitter.com/UAWeapons/status/16 ... 8775052289

2) Sisuliselt lahtiselt põllul ''just tuli 100km+kauguselt''; https://twitter.com/UAWeapons/status/16 ... 0570707969

3) Täielik klounikool, sõidame lagedal ringi, auto meil kiire nigu välk; https://twitter.com/WarVehicle/status/1 ... 1524504873

4) Puid-põõsaid taamal sutsu vähevõitu ja kunagi pole midagi sellist juhtunud ja nüüd siis jälle; https://postlmg.cc/3yt7PSCn

5) Mingi mobiliseeritud taksisti nägemus STV possast; https://twitter.com/UAWeapons/status/15 ... 9452247040

6) Saaks äkki veel lagedama koha peale üles sättida? Mingi kartulipõllu tsentrisse näiteks?: https://postlmg.cc/mzBxdPzh

7) Vot see on tase, 8x8 annab ikka korralikult lagedale välja sõita; https://postlmg.cc/1gV7mVPx


Mis selle posti point on?

Roomikud, ronid puude vahele, võrade alla. Kui vaja lükkad ennast toore jõuga sisse, mingi 20 aastane puu ei tähenda mitte midagi.
Ratastega seda ei tee.
Caesarit sa okste vahel ei lae, vaadake mis tsirkus selle laadimine on. https://youtu.be/RFG9OrMlQms?si=enSxgq5P-hUwli-C&t=69
Need hulkurdroonid läbi okste ei saa tulla. Pmts. ei ole võimalik, nende kande-juhtpinnad ei luba.

Roomikute kasutamine; https://youtu.be/X0Un__ss_ag?si=Mgtf6wfBJj0MhXZX

Unustage see ratasega robinsonaad rinde vahetus tagalas ära. Jeebus.

Xender kirjutas: ↑05 Veebr, 2024 23:55 Hoiame veidi hobuseid, räägime me siin ikka 30 tonni + kaaluvast veoautost, mitte sõiduautost. Archeri max kiiruseks antakse üldse 70 km tunnis, Zuzana II 90 km tunnis ning CAESARil 100 km. K9 max kiiruseks antakse 65 km tunnis.

Hobused või tagasi lahti lasta. Kui ise räägid 100 km/h sõitmisest, siis ei tasu pärast solvuda ja numbreid endale sobivamaks muuta.

Issandjeebus.
Et, teeme mööda maanteed 100km+ STV ''efektorite'' ''paiskeid'' ja venelased magavad ekraanide taga??

Ukrainas nad Himarse mõjutada suutnud ei ole, kuigi need liiguvad analoogsel kaugusel rindest. Ju on siis liiga liikuvad. Spetsnazi saatmist aga segaks toimiv territoriaalkaitse. Omalt poolt ma soovitaks mõelda taktikaliselt. Kui näiteks loobuda seksikast soomustatud veoautost (mis vanade Unimogide ja 1017te vahel torkab hästi silma) ja istutada see kama nt 6x6 Mani raamile ja laskeseadet katab tavapärane tent, siis drooni pealt vaadatuna tundub see tavalisel tendiveokina, mis pole eriti ahvatlev ja mille ründamiseks oma kohalolu reetma ei hakata.

Kui aga asi 500 m kõrguselt vaadates näeb välja nagu 155 või Himars, siis küllal võimaluse korral pikemalt ei mõelda ja pannakse litakas ära.

Sama jutt käib muide ka meie juhtimise ja side "kongide" kohta, mis on päris kaugelt ära tuntavad. Kui nad näeks välja nagu tendiveokad, siis tõmbaks vähem tähelepanu.

Roomikud, ronid puude vahele, võrade alla. Kui vaja lükkad ennast toore jõuga sisse, mingi 20 aastane puu ei tähenda mitte midagi.Ratastega seda ei tee.

Me ju ei tea kaugel see oli FEBAst.
Nendes videotes näidatud olukordades poleks küll mingit vahet olnud, kas roomikud või rattad.

Tavaliselt on tegemist seal taktika reegleid eirava, ilma maskeeringuta, avatud maastikul ringi tuterdamisega, mis lausa kutsub karistust kaela.
ERR reportaazid Ukrainast koos selle vene rahvusest reporteriga näitavad pea iga päev suurtükke, 105-seid, Grade, metsas maskeerimisvõrkude all. Ja kummalisel kombel on nad terved, tulistavad ja esimese paugu järel ei alga paaniline positsioonide vahetus peale (meil siin foorumis on korduvalt väidetud, et need 15-20 km laskekaugusega kerged haubitsad hävivad vene patareivastases tules vaat et esimestel sekunditel

No 155 laseb igal juhul FEBA-st kaugemal kui kerge 105ne. Või 122. Staatilise lahingutegevuse üks probleem on selles, et vastased õpivad üksteise positsioone tundma ja teavad, kust mida otsida. See seletabki taolise näilise droonide megaefektiivsuse. Kaameratel on selline asi nagu zoomimine - zoomitud kaameras paistab iga pisiasi. Aga suurema territooriumi läbi otsimiseks kasutada ei saa - sealt ei näe suurt midagi. Ja mitte-zoomitud kaamera jällegi igat hästi maskeeritud sihtmärki ei pruugi näha. Seega, liikuvas lahingutegevuses kahaneb ka dramaatiliselt see näiliselt kõikjalejõudvate droonide efekt.

Olen jälginud neid lääne tankide kaotuste videoid - no tundub, et alustada tuleb mitte tankidest, vaid koolitamisest, kui üksik tank liigub mööda metsavahelist lagedat ilma jalaväe ja maskeeringuta (kasvõi suits), siis ei ole eriline küsimus see katki lasta. Ukrainlased pole ka igal pool superefektiivsed sõjamehed, kuigi propagandast võib nii tunduda. Lollust on ka seal piisavalt.

Tea, kas diviisi Briti brigaad tuleb Archeritel

Kapten Trumm kirjutas: ↑06 Veebr, 2024 16:32 ...
No 155 laseb igal juhul FEBA-st kaugemal kui kerge 105ne. Või 122. ...

Ära ole nii kindel. Deneli G7 laseb väidetavalt üle 30km BB moonaga.

Tavamoonaga K9 laseb 40 ja erimoonaga 80 km, mis see Denel meid targemaks teeb? Ehk kui Ukrainas suudavad need 105 ja 122 maskeerituna ellu jääda, suudetakse seda ka meil, kuna 155 laseb üldjuhul tunduvalt kaugemale.

Kapten Trumm kirjutas: ↑07 Veebr, 2024 9:53 Tavamoonaga K9 laseb 40 ja erimoonaga 80 km, mis see Denel meid targemaks teeb? Ehk kui Ukrainas suudavad need 105 ja 122 maskeerituna ellu jääda, suudetakse seda ka meil, kuna 155 laseb üldjuhul tunduvalt kaugemale.

See oli lihtsalt väike tähenärimine. Ära võta südamesse. See G7 laseb kaugemale kui FH70 või M109. Nii, et see väide (155 laseb igal juhul kaugemale) sõna-sõnalt tõele ei vasta.

Iseenesest on tegu huvitava toruga, mida kahjuks enam ei toodeta. Vajadust 105mm suurema laskeulatuse järele on mitmed toonitanud.

Üks sihuke küsimus, et miks me neid järelveetavaid suurtükke ei hanging?
Neid 155mm peaks ju kergem ja odavam olema hankida .M777 ja tema kloonid.

nukkel kirjutas: ↑07 Veebr, 2024 11:39 Üks sihuke küsimus, et miks me neid järelveetavaid suurtükke ei hanging?
Neid 155mm peaks ju kergem ja odavam olema hankida .M777 ja tema kloonid.

Asjatundmatuna ütlen vahele, et:
- järelveetaval on väga vähe eeliseid iseliikuva ees. Nii vähe, et neid peaaegu polegi;
- konkreetselt M777 on kallim või siis vähemalt samakallis, kui enamus ratastel iseliikureid;
- ega neid järelveetavaid enam (turul) olegi saada.

Tänud korraliku vastuse eest.

Kilo Tango kirjutas: ↑07 Veebr, 2024 10:49

Kapten Trumm kirjutas: ↑07 Veebr, 2024 9:53 Tavamoonaga K9 laseb 40 ja erimoonaga 80 km, mis see Denel meid targemaks teeb? Ehk kui Ukrainas suudavad need 105 ja 122 maskeerituna ellu jääda, suudetakse seda ka meil, kuna 155 laseb üldjuhul tunduvalt kaugemale.

See oli lihtsalt väike tähenärimine. Ära võta südamesse. See G7 laseb kaugemale kui FH70 või M109. Nii, et see väide (155 laseb igal juhul kaugemale) sõna-sõnalt tõele ei vasta.

Iseenesest on tegu huvitava toruga, mida kahjuks enam ei toodeta. Vajadust 105mm suurema laskeulatuse järele on mitmed toonitanud.

Erimoonaga (mida ka see G7 kasutatud base-bleed on) lasevad ka FH70 või M109 kaugemale kui 30km.

Veiko Palm kirjutas: ↑07 Veebr, 2024 14:15

nukkel kirjutas: ↑07 Veebr, 2024 11:39 Üks sihuke küsimus, et miks me neid järelveetavaid suurtükke ei hanging?
Neid 155mm peaks ju kergem ja odavam olema hankida .M777 ja tema kloonid.

Asjatundmatuna ütlen vahele, et:
- järelveetaval on väga vähe eeliseid iseliikuva ees. Nii vähe, et neid peaaegu polegi;
- konkreetselt M777 on kallim või siis vähemalt samakallis, kui enamus ratastel iseliikureid;
- ega neid järelveetavaid enam (turul) olegi saada.

UKR kogemuse varal on tuvastatud kaks veetavate plussi:
1. relva olematu või suisa puuduv soojusjälg - näiteks relvad viidi õhtul positsioonidele, kus nad vaikisid. Relvad jahtusid maha ja muutusid termoga droonidele nähtamatuks. Antud kohast tule avamine tuli vatnikutele üllatusena. See muidugi kehtib tingimusel, et veokid ei seisa seal lähedal ning meeskonnad ei keeda katelokis teed kohe kõrval.
2. vastupidavus patareivastasele tulele - konkreetselt puudutab D-30, positsioonivahetus käib sedasi, et peale tuleülesannet sõidab seltskond autodega minema, jättes relva maha. Relva panoraam kaetakse vanast killuvestist tehtud kotiga. Rohkem seal vigastatavaid osi pole. Käib vastase patareivastane tuli üle, tullakse tagasi. Ja vatnikute üllatuseks, "hävitatud" patarei avab uuesti tule. Samasugust nalja FH-70 või M777 näiteks ei kannata (liiga palju õrnasid osi, mis kardavad kilde).

Kallite ja ülimalt automatiseeritud liikurite puhul on selgunud (eriti puudutab PzH-2000), et katse üritada ühe relvaga kümne relva tööd (suur koormus) viib kiirete riketeni, mis eeldab tootjatehase sekkumist, mis tähendab, et relvad on nädalaid rivist väljas.