Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
Postitatud: 12 Dets, 2018 17:09
Euroopa Liidu ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk: „Kantsler Merkel ja president Macron räägivad (neljapäeval ja reedel toimuval tippkohtumisel) Minski lepete täitmisest, et otsustada, kas pikendada Venemaa-vastaseid sanktsioone. Me (Euroopa ülemkogu) arutame rahvusvahelisi suhteid ja teeme järeldusi välispoliitikas, sh pingete kruvimise kohta Aasovi merel ja EL-Araabia Liiga tippkohtumise küsimuses.“
https://www.interfax.ru/world/641968
Kolumnist Andrei Kuzitškin: „Mõneti üllatuslikult on Venemaalgi vaeste osakaal 13–14 protsenti. Selge see, et Venemaa ametlik statistika suudab meisterlikult tegelikkust lakeerida. Aga siiski on nii Eesti kui ka Venemaa elatusmiinimum ühtmoodi 150 eurot. See loob illusiooni, et Venemaa vaesed on jõukamad kui Eesti vaesed. Et kärpida pisut Venemaa patriootide innukust, tuleb öelda, et Venemaal hõlmab elatusmiinimum ka eluasemekulusid (50 protsenti toidukorvist), Eestis aga määratakse toimetulekupiir kindlaks eluasemekulude mahaarvamise järel. Vaesuse sotsiaalne struktuur on samuti Eestis ja Venemaal sarnane: rohkem leiab madala sissetulekuga inimesi paljulapseliste perede, noorte ja mittetöötavate pensionäride seast. Kuid Venemaal on väga suur ka töötavate vaeste osakaal – see tähendab nende inimeste osakaal, kes küll töötavad, aga kelle sissetulekud on ikkagi väga väikesed. Venemaa pensionärid on samuti Eesti omadest vaesemad: Venemaal on keskmine vanaduspension 173 eurot (1,15 elatusmiinimumi), Eestis 405 eurot (2,7 elatusmiinimumi). Ent kõige häbistavam riigile on vaeste laste olemasolu. Nii Venemaal kui ka Eestis elab praegu üle 20 protsendi lastest vaesuses. Toon ühe uudise kodukandist Tomskist: «Vähekindlustatud perede lastele jagatakse uusaastaks peaaegu 40 000 maiustusepakki. Jagamine algab esmaspäevast, 10. detsembrist. Maiustusepakke ühe- kuni kümneaastastele lastele jagatakse Tomski oblasti sotsiaalkeskuses.» Kui nüüd arvestada, et Tomski oblastis elab ligikaudu 100 000 last vanuses üks kuni kümme eluaastat, siis võiksid ligemale pooled lapsed jääda sootuks kingita, kui riik neile appi ei tuleks. Venemaal on vaesus süvenenud ja kasvanud viimase kahe aastaga kolm protsenti. Paljud eksperdid arvavad, et vaeste tegelik arv on Venemaal oma poolteist korda suurem, ning neid, kes on suutelised tasuma ainult eluaseme ja toidu eest, on oma 40 protsenti. Näiteks kirjutasid Tomski elanikud ühismeedias juhtumist, kus poest lati vorsti varastanud mees jooksis üle tee ja jäi auto alla: «Jah, nii see tõepoolest on – Tomski elanikud vaesuvad kiiresti. Tean paljusid peresid, kes töötavad ega tarvita alkoholi, aga ikka tulevad vaevu ots otsaga kokku. Üks näide: perekond – mees, naine, kaks last –, mees saab 22 000 rubla [293 eurot], naine on juba pool aastat haige ega saa töötada, hoiavad toidu pealt kokku, hangivad kõige odavamaid toiduaineid … Hirmuga ootavad uusaastat ega tea, millega suudaksid lastele rõõmu valmistada. Ja kõik see juhtub meie võimsas riigis? Aga muide, mis siin ikka imestada: praegune olukord meenutab väga Venemaa impeeriumit 1917. aastal. Nagu nüüd, nii ka toona «eliit» läks hea elu peal suisa rasva, rahvas aga ägas, et kuidagigi toime tulla, sõda ainult kiirendas kõike. No ja ega meilgi pole sõda enam mägede taga. Fakt.» Miks siis leidub vaesust nii naftarikkal Venemaal kui ka Eestis, kus on edukalt ellu viidud e-riigi projekt? Vastust ei tule kaugelt otsida: igas ühiskonnas leidub alati inimesi, kelle sissetulekud ei ole kuigi suured, sest nad on liiga noored (lapsed) või liiga vanad (pensionärid), terviseprobleemiga, kehva haridusega või lihtsalt laisad. Iseasi on aga see, kuidas riik seda probleemi lahendama asub. Ja siin valitseb juba Venemaa ja Eesti vahel tohutu erinevus. Venemaal vaesus süveneb, sest kasvavad majandusraskused, eelarve varastatakse paljaks, ärimaailmale on kehtestatud kõrged maksud, loodusvaradest saadavat tulu ei jaotata võrdselt piirkondade vahel, vaid see koondub Moskvasse ja Peterburi. Venemaa kõige jõukamates ja kõige viletsamates piirkondades erineb töötasu koguni kuus korda.“
https://arvamus.postimees.ee/6474889/to ... a-venemaal
https://www.interfax.ru/world/641968
Kolumnist Andrei Kuzitškin: „Mõneti üllatuslikult on Venemaalgi vaeste osakaal 13–14 protsenti. Selge see, et Venemaa ametlik statistika suudab meisterlikult tegelikkust lakeerida. Aga siiski on nii Eesti kui ka Venemaa elatusmiinimum ühtmoodi 150 eurot. See loob illusiooni, et Venemaa vaesed on jõukamad kui Eesti vaesed. Et kärpida pisut Venemaa patriootide innukust, tuleb öelda, et Venemaal hõlmab elatusmiinimum ka eluasemekulusid (50 protsenti toidukorvist), Eestis aga määratakse toimetulekupiir kindlaks eluasemekulude mahaarvamise järel. Vaesuse sotsiaalne struktuur on samuti Eestis ja Venemaal sarnane: rohkem leiab madala sissetulekuga inimesi paljulapseliste perede, noorte ja mittetöötavate pensionäride seast. Kuid Venemaal on väga suur ka töötavate vaeste osakaal – see tähendab nende inimeste osakaal, kes küll töötavad, aga kelle sissetulekud on ikkagi väga väikesed. Venemaa pensionärid on samuti Eesti omadest vaesemad: Venemaal on keskmine vanaduspension 173 eurot (1,15 elatusmiinimumi), Eestis 405 eurot (2,7 elatusmiinimumi). Ent kõige häbistavam riigile on vaeste laste olemasolu. Nii Venemaal kui ka Eestis elab praegu üle 20 protsendi lastest vaesuses. Toon ühe uudise kodukandist Tomskist: «Vähekindlustatud perede lastele jagatakse uusaastaks peaaegu 40 000 maiustusepakki. Jagamine algab esmaspäevast, 10. detsembrist. Maiustusepakke ühe- kuni kümneaastastele lastele jagatakse Tomski oblasti sotsiaalkeskuses.» Kui nüüd arvestada, et Tomski oblastis elab ligikaudu 100 000 last vanuses üks kuni kümme eluaastat, siis võiksid ligemale pooled lapsed jääda sootuks kingita, kui riik neile appi ei tuleks. Venemaal on vaesus süvenenud ja kasvanud viimase kahe aastaga kolm protsenti. Paljud eksperdid arvavad, et vaeste tegelik arv on Venemaal oma poolteist korda suurem, ning neid, kes on suutelised tasuma ainult eluaseme ja toidu eest, on oma 40 protsenti. Näiteks kirjutasid Tomski elanikud ühismeedias juhtumist, kus poest lati vorsti varastanud mees jooksis üle tee ja jäi auto alla: «Jah, nii see tõepoolest on – Tomski elanikud vaesuvad kiiresti. Tean paljusid peresid, kes töötavad ega tarvita alkoholi, aga ikka tulevad vaevu ots otsaga kokku. Üks näide: perekond – mees, naine, kaks last –, mees saab 22 000 rubla [293 eurot], naine on juba pool aastat haige ega saa töötada, hoiavad toidu pealt kokku, hangivad kõige odavamaid toiduaineid … Hirmuga ootavad uusaastat ega tea, millega suudaksid lastele rõõmu valmistada. Ja kõik see juhtub meie võimsas riigis? Aga muide, mis siin ikka imestada: praegune olukord meenutab väga Venemaa impeeriumit 1917. aastal. Nagu nüüd, nii ka toona «eliit» läks hea elu peal suisa rasva, rahvas aga ägas, et kuidagigi toime tulla, sõda ainult kiirendas kõike. No ja ega meilgi pole sõda enam mägede taga. Fakt.» Miks siis leidub vaesust nii naftarikkal Venemaal kui ka Eestis, kus on edukalt ellu viidud e-riigi projekt? Vastust ei tule kaugelt otsida: igas ühiskonnas leidub alati inimesi, kelle sissetulekud ei ole kuigi suured, sest nad on liiga noored (lapsed) või liiga vanad (pensionärid), terviseprobleemiga, kehva haridusega või lihtsalt laisad. Iseasi on aga see, kuidas riik seda probleemi lahendama asub. Ja siin valitseb juba Venemaa ja Eesti vahel tohutu erinevus. Venemaal vaesus süveneb, sest kasvavad majandusraskused, eelarve varastatakse paljaks, ärimaailmale on kehtestatud kõrged maksud, loodusvaradest saadavat tulu ei jaotata võrdselt piirkondade vahel, vaid see koondub Moskvasse ja Peterburi. Venemaa kõige jõukamates ja kõige viletsamates piirkondades erineb töötasu koguni kuus korda.“
https://arvamus.postimees.ee/6474889/to ... a-venemaal