www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas: ↑12 Okt, 2025 9:47 Seisusoojendustest

-220V Defad ja Calixid on magalarajoonis mittekasutatavad (pole kohta kust voolu võtta pluss juhtme varastamise võimalus)-eramaja lõbu
-kütusega töötavad autonoomsed firmakad on kallid kui just koos autoga kaasa ei saa
-kütusega töötavad Hiina koopiad on palju kõrgema tulekahju võimalusega kui firmakad

Meil on tööl kõikidele autodele pandud 220V Defad, mis soojendavad salongi, mootorit ja laevad akut.

Kui on kindel parkimine firmas (politsei-kiirabi jms) miks mitte 220V Defa.. Mu Doblo on endine politseiauto ja viskasin Defa välja (aku laadimine+muud lisad) Selles osas vastati juba (autonoomsus).. Aga millega on seos näiteks Vevor palju kõrgema tulekahju võimalusega kui firmakad proovin aru saada. Ca 20+ Vevor (hiina) toimetavad mu tuttavate-sõprade autodes ja garagedes üle 10 aasta ja ühtegi tulekahju ma ei ole kuulnud..

Walter2 kirjutas: ↑12 Okt, 2025 9:58

avrnbr kirjutas: ↑11 Okt, 2025 17:06 Katusealusel autol jätad ukseklaasid veidi praokile, et niiskus välja tuuldub ja temperatuurid mõlemal klaasipoolel enam-vähem samad oleks. Testitud.

Väline jääkiht esiklaasile tekib sellest, et auto pannakse sooja kabiiniga lukku. Soojale esiklaasile kondenseerub välisõhu niiskus mis sinna ära jäätub. Kõige lollikindlam on sõidust tulles salong maha jahutada et välis- ja sisetemp.-id oleksid võrdsed (uksed-klaasid mingi aeg lahti hoida, mis võimalused kellelgi on). Hommikul istud puhta jäävaba esiklaasiga autosse. Sisemine jääkiht esiklaasil on puhtalt jah salongi niiskuse teema, selle vastu aitab kliima/konditsioneer.

Kabriolett klaasid talvel ei jäätu..

krossipart kirjutas: ↑12 Okt, 2025 15:45 Kabriolett klaasid talvel ei jäätu..

Igatahes. Vähemalt katuse all.
Selle peale võib vist isegi lahjemat sorti mürki võtta, arvan. CH3CH2OH lahus sobivas kontsentratsioonis võiks täitsa sobida.

Walter2 kirjutas: ↑12 Okt, 2025 9:58 ... Kõige lollikindlam on sõidust tulles salong maha jahutada et välis- ja sisetemp.-id oleksid võrdsed (uksed-klaasid mingi aeg lahti hoida, mis võimalused kellelgi on).
Hommikul istud puhta jäävaba esiklaasiga autosse. ...

Loen ja imestan, et kas sellist elementaarset asja peab tänapäeval "põhjamaisele" autojuhile selgitama, et jää akna sisepinnale tekkib soojas siseõhus oleva vee kondenseerumisest ja kõige efektiivsem viis salongiõhu kuivatamiseks on parkimise alustamisel niiske salongiõhu, läbi avatud uste väljavahetamine kuivema välisõhu vastu.

Ma arvan, et siin on 2 asja sassis.
Ühed räägivad klaasi jäätumisest väljast teised seest.
Ja keegi täpselt aru ei saa millest räägiti ja millega vaieldakse.

parkija kirjutas: ↑09 Okt, 2025 8:46 Hea küll , piduritrumli saate kätte moel või teisel , kuumutades , lõigates või vasaraga pekstes , mul on veidi "labasem" mure : Kuidas saada auto esi/ tuuleklaas seestpoolt kirkalt puhtaks ? Olen proovinud erinevaid spestsiaalseid auto klaasipuhastuslappe , spetsiaalseid vahtusi , spreisi ja nühi palju nühid , ikka jääb klaas seestpoolt hall .

Siit sai alguse ja parim " ravi " pidi olema äädikas. Sealt nagu tavaliselt jõudsime kabriolettini.

MeelisV kirjutas: ↑13 Okt, 2025 6:12 Ma arvan, et siin on 2 asja sassis.
Ühed räägivad klaasi jäätumisest väljast teised seest.
Ja keegi täpselt aru ei saa millest räägiti ja millega vaieldakse.

Et siis panustad sellele, et osadel on eneseväljendusoskus puudulik ja teistel on puudulik funktsionaalne lugemisoskus?

Minu auto on pargitud puukuuri/autovarjualuse alla, mis on üsna avatud eest ja külgedelt. Katus on tihe ja otseselt peale ei saja aga tuisuse ilmaga on esiklaas ja kapott lumised. Jäin mõtlema, et miks minu autol sellisel viisil klaasid ei seest ega väljas ära ei külmu aga teistel siiski külmuvad. Jõudsin järeldusele, et asi on vist konditsioneeri kasutamises. Mina nimelt kasutan konditsioneeri ainult väga palava ilmaga auto jahutamiseks, muul ajal mitte. Paar korda kuus küll muljun nuppu, et "tihendid ära ei kuivaks ja pump kinni ei roostetaks" aga üldiselt mitte. Ma arvan, et kuigi konditsioneer kuivatab õhku töö ajal, siis peale välja lülitamist hoopis tõstab õhuniiskust salongis.

AMvA kirjutas: ↑12 Okt, 2025 15:05 Õige seisusoojendus on ikka autonoomne. Ei sõltu auto parkimiskoht ja ka kohe sõitu minnes kiirendab mootori soojenemist.

Kui sa pead seda ise järelpaigaldama, siis hinnasilt on ka kaunis krõbe, millest muidu see hiina koopiate menu.

davidsoniharald kirjutas: ↑13 Okt, 2025 9:10 Minu auto on pargitud puukuuri/autovarjualuse alla, mis on üsna avatud eest ja külgedelt. Katus on tihe ja otseselt peale ei saja aga tuisuse ilmaga on esiklaas ja kapott lumised. Jäin mõtlema, et miks minu autol sellisel viisil klaasid ei seest ega väljas ära ei külmu aga teistel siiski külmuvad. Jõudsin järeldusele, et asi on vist konditsioneeri kasutamises. Mina nimelt kasutan konditsioneeri ainult väga palava ilmaga auto jahutamiseks, muul ajal mitte. Paar korda kuus küll muljun nuppu, et "tihendid ära ei kuivaks ja pump kinni ei roostetaks" aga üldiselt mitte. Ma arvan, et kuigi konditsioneer kuivatab õhku töö ajal, siis peale välja lülitamist hoopis tõstab õhuniiskust salongis.

Kui maja lähedal ei jäätu (eriti majapoolsed klaasid) on põhjus maja (kehvas) soojapidamises.
Mul parkis aastaid auto küljega punasest tellisest nõukaajal rajatud kortermaja seina suunas, antud küljel ei jäätunud klaasid iialgi, küll aga vastaspooled. Ja esi/tagaklaas jäätus ühelt (majast kaugemalt) poolt jne. Mõni aasta hiljem tehti fassaadi soojustamine, siis hakkas igalt poolt jäätuma.

Konditsioneeri kasutus mõjutab ainult seespoolt, regulaarsel kasutamisel on salong kuivem ja seespoolt jäätub raskemalt. Konditsioneeril on ühtlasi õhu kuivatamise omadus.

Olen kasutanud klaasikatteid jäätumise vastu väljaspoolt, väga effektiivsed, soovitavalt kaubiku omad, on laiemad ja lähevad täienisti üle klaasi. Sõiduki omad on lühema ja aonult tiivakestega uksevahe kate ise tuulte meelevallas ja võib rebeneda.

Samuti olen maadelnud esiklaasiga seespoolt. pimedas vastutulevad tuled toovad eriti välja. Viimane kord katsetasin mayeri klaasipuhastusvahend(lihtsalt oli käepärast) ja fiiberlapiga kogu klaas 2x. pärast teise kuiva fiiberlapiga veel üle.. Hetkel tundub, et toimib.

Ice puhul webasto/eber/autoterm+jms on raske mugavamat asja leida... lisaks diislitel soojendab ka sõiduaeg kui vaja. Kiirem töötempini jõudmine oli minu puhul kompujärgi ca 1l/sajale vahet enne ja pärast Eberi(eel+lisa) kasutusele võttu.
Töökindlamaks sain oma Eberi (2004 aasta mudel)kui tavaküünla vahetasin keraamilise vastu. Originaalküünalt enam ei saanud ja analoog pidas ainult 2-3 aastat max, viimasel ajal ainult 3 kuud. Pärast kasutatud keraamilise paigaldamist ei ole aasta jooksul probleeme olnud.

Kapten Trumm kirjutas: ↑13 Okt, 2025 9:20 Konditsioneeri kasutus mõjutab ainult seespoolt, regulaarsel kasutamisel on salong kuivem ja seespoolt jäätub raskemalt. Konditsioneeril on ühtlasi õhu kuivatamise omadus.

Praktika on risti vastupidine. Miks küll, ei tea.

ahto42 kirjutas: ↑13 Okt, 2025 9:21 . Kiirem töötempini jõudmine oli minu puhul kompujärgi ca 1l/sajale vahet enne ja pärast Eberi(eel+lisa) kasutusele võttu.
Töökindlamaks sain oma Eberi (2004 aasta mudel)kui tavaküünla vahetasin keraamilise vastu. Originaalküünalt enam ei saanud ja analoog pidas ainult 2-3 aastat max, viimasel ajal ainult 3 kuud. Pärast kasutatud keraamilise paigaldamist ei ole aasta jooksul probleeme olnud.

Eberi 5kW D5S ahju kütusekulu on max võimsusel passi järgi 0,6 l/h. Töötsükkel sõidu alustamisel on kümmekond minutit, olematu kulu.
Ning kõige suurem nuhtlus on Eberil ebakvaliteetne aju. Komponentide ja trükkplaadi vead, ning kuna kogu krempel on eposse valatud, remont ka paras nikastus. Ning kuna komponendid on kehvad, sageli ka tulemusteta, lihtsalt läheb mujalt katki. Ja uus asi ei ole teps mitte odav lõbu.
Teine tüüpviga on kinni paakunud ventilaator. Selle vältimiseks tuleks kero pikema seisu ajal korra kuu-paari jooksul käima lasta.

Olen kasutanud kõikidel autodel milledel on olnud kliimat ja seda siis ka talvel alati.
Klaasi sisepinna härmatise teke null.
On olnud juhus kus klaasid läksid uduseks kui sai talvel ennast liikumisega kuumaks aetud ja ka lund natike autosse toodud jopedega. Ja järgmine päev oli klaas ka härmas aga edasi kuivatas kliima õhu ära ja sinna see lõppes.
Ja ühel korral peale koristamist lapiga kogemata kliima välja lülitatud ja siis hakkas sõidu pealt klaasi servadesse härmatis tulema. Kliima sisse ja asi taandus.

Välise pinna külmumise vastu pole kunagi tegelenud avatud akendega jahutamisega jms. See pole lihtsalt mõistlik tegevus minu arvates. Korraks õhu jahutamine salongis tunde järgi et äkki on piisavalt jahe ei taga et akende sulgemise järel ikkagi ei ole pluss kraade salongis.

Külmatootmise kasutamine, kui salongi jahutada pole vaja, toob kaasa sellise jama, et kogu õhutorustik ventikast klaasini on seda peent veeudu täis ja nagu sa kompressori välja lülitad (eriti kui küte on ka sees) lööb aknad pauhti uduseks - ehk kui kasutad, pead seda enamvähem koguaeg tegema.