www.militaar.net

lennumudelist kirjutas: ↑15 Mai, 2024 0:25valmistumine sügiseks algab kevadel (mis ei taga, et nädal enne sündmust pole unetuid öid ja seletamatuid vigu).

Kõik õige, aga sõda Ukrainas kestab mitu aastat ja selle aja jooksul jõuab arendada ka.

Värske lahinguvideo Kevadtormilt. Soovitan kõigil vaadata ja mõelda UKR õpikohtade kontekstis.
https://www.youtube.com/watch?v=pdDLFMN1WGo

Mina ei näe, et siin midagi õpitut näha on. Vastane, kasutades oma eelist termo- ja võimalik, et droonivaatluses, tegi kiiresti kindlaks kaitse asukoha (rühma kaitsekeskus) ning sõitis sellest lihtsalt kõrvalt mööda ning ründas selja tagant (kus puudus ettevalmistatud tulesüsteem).

Loomulikult sellised robustselt kaevatud positsioonid, mis olid täiesti maskeerimata (rääkimata termomaskeeringust) on leida üsna lihtne, isegi palja silmaga.

See oli nagu klipp kuskilt Tujurikkujast, selline asi ei saa ju olla päris.

Taolist porri kahjuks on näha tihti, mingid kiiruga kaevatud kaevikud keset lagedat, mida pole maskeeritud-paistavad kilomeetri taha.
Kui vastasel on droon üleval (sa ei pruugi seda ise kuulda ega näha), siis taoline läbu paistab kaugele ja kõrgele.
Tehakse kiiresti kindlaks, kus positsioonid on (ja kus ei ole), ja sedasti ümberpiiratav seltskond saab pahatihti hukka.

Nii vaadates on see muidugi viga. Detaile ei tea, kuid õppuste tingimused tihti ka kujundavad sellise olukorra.
Vaatlusdrooni leian ma aga õhust binokliga kaugemalt kui kilomeeter. Orlani aga 3km kindlasti.
Siiski tunnistan, et maskeerimisega laiemalt, pettetegevusega ja õhuvaatlusega on meil kehvasti.

Ei õigusta ega tahagi ...
Kõik algab pihta enesedistsipliinist ja õpetatu teadvustamisest. Või ka vastupidi.
Tark õpib teiste vigadest, kuid loll isegi mitte omadest!
Samad vead on näha nii ukrainlaste kui ka venelaste positsioonidel, kuigi peaks juba üle kahe aasta olema õppinud...

Aga nagu kombeks mõelda (kõikidel elualadel!) - Minuga seda ei juhtu, ikka teistega!
Loodan, et "hukkunutega" peetakse maha tõsine analüüs ja siiski õpivad.

Kiiresti positsioonide rajamiseks on väga mugav ekskavaator. Ka need kaevikud paistavad vähemalt osalt kopaga tehtud olevat. Miinuseks on aga see pinnaseläbu, mis kaevamisel tekib, eelkõige muust maastikust silmatorkavalt eri värvi vallid. Kollane liiv rohelisel aasal jne.

Ehk (õpikoht?) - et selline silmatorkav pinnas vajaks mingit süsteemset lahendust maskeerimiseks. Näiteks lisa kamovõrke hädapärast.
Sest sellisel (kiir)kaevamisel keegi mättaid telkmantlile ei lao nagu üksikmehe laskepesa käsitsi kaevates. Ei ole realistlik sellises tempos käsitsi mättaid sorteerida ja nendega maskeerida. Eriti kui VA annab tempot ega võimalda nikerdada. Ja loomulikult ka midagi, mis termo eest kaevikus olijaid varjaks.

Ühe asja märgin veel ära, kuivõrd akf Herem aktiivselt teemas on. Kas meie kallihinnalised CV90d ja K9-d saaks peagi ka sellise masinal pidevalt asuva termomaskeeringu kamo nagu nt Soome BMP-2del praegu on? Hetkel sõidetakse ringi vanadest vormidest, voodilinadest jne isetehtud kaltsumaskeeringuga, mis visuaalses mõttes võib isegi hea olla, kuid termos kindlasti mitte. Kahjuks pole selliseid asju ka näha liitlastel. Muidu kulutasine 2.5 milli masinale ja jätame 50 tuhat kamole kulutamata. Lancet droonile lihtne sihtmärk.

Selline:


vs


Arvestades, et seal on mootorivõimsuse vahe ka üle kahe korra, siis kindlasti on CV90 järel hõljuv soojapilv ka tunduvalt suurem kui BMP oma. Roomikujäljed püsivad kauem termos nähtavad jne.

Kas meie kallihinnalised CV90d ja K9-d saaks peagi ka sellise masinal pidevalt asuva termomaskeeringu kamo nagu nt Soome BMP-2del praegu on?

Kusjuures Ukraina CV90-tel vist isegi on see maskeering olemas. Meie omadel pole peale tavalise võrgu midagi näinud.

Mina olen seda soomlaste tuunitud BMP-d saanud oma käega katsuda, ütleks, et see kate varjab küll - kui kuuma õhkava soomuse peale on midagi "umbset" pandud, mis termole otse kuuma rauda ei näita ja samas on seal ventilatsiooniaugud ka, mis jahutab seda katte alust tasapisi.

Midagi kõrgtehnoloogilist seal ei paistnud olevat, selline rekkatendi taoline materjal tundus. Seejuures tundus, et ka soomlastel oli vähemalt toona (veel) CV9030 "paljas" ehk siis BMP vaegvõimekus moodsamate asjadega võrreldes on sundinud ajusid liigutama - et kui ei kannata avamaastikul võidu tulistama asuda, siis tuleb tulistada varitsusest, selleks aga tuleb enda olemasolu viimase hetkeni varjata.

Teiseks, Soome KV propafilmides olen hakanud täheldama, et sõduritel on mõnikord seal telkmantli taoline asi sedasi liikudes seljas nagu nõuka sõjafilmides "sõdur-vabastaja" seda kandis. Huvitav, kas see on ka seotud katsega varjata soojust (stiilis viskad positsioonile pikali, tõmbad selle hõlsti endale üle?

Äkki midagi sellist, hind on muidugi täitsa kosmiline meie riidevarustuse hinnaga võrreldes
https://www.varusteleka.com/en/product/ ... loak/57470

nimetu kirjutas: ↑16 Mai, 2024 8:34

Kas meie kallihinnalised CV90d ja K9-d saaks peagi ka sellise masinal pidevalt asuva termomaskeeringu kamo nagu nt Soome BMP-2del praegu on?

Kusjuures Ukraina CV90-tel vist isegi on see maskeering olemas. Meie omadel pole peale tavalise võrgu midagi näinud.

Barracuda MCS on selle asja nimi. Venelastel on Prorõvi peal ka miski Nakidka nimeline analoog. Veidi kummaline jah, et kuhu need sajad miljonid eurod investeeringuraha igaaastaselt läheb kui juba nii elementaarseid asju ei suudeta ära teha või siis näiteks ei suudeta KSB-58 ja MG-3 tüüpi kuulipildujatele aastakümnete vältel väikest Picatinny liistu juppi ja optikat peale panna.

Kohati võiks oma probleemidega ülikoolides käija ja neile kui probleeme esitada. Asjad mille lahendamise eest keegi on valmis raha maksma. Või näiteks võistlusi. Paar tuhat eurot tudengile on motiveeriv auhind. Nii see kaitsetööstus ka areneks. IT tudengite juurde, et näe kaudtule arvestus tarkvara on nii ja naa. Materjaliteaduse tudengi juurde, et näe termo sedamete vastu pole väga midagi. Moedisaini tudengite juures, et näe kusti granaatide balloonide jaoks võiks parem lahendus olla.

Kohati võiks oma probleemidega ülikoolides käija ja neile kui probleeme esitada. Asjad mille lahendamise eest keegi on valmis raha maksma. Või näiteks võistlusi.

Kolmekordselt nõus, aga võistluste lisaks soovitan üht asja veel: luua mingi lihtsustatud võimalus tsiviilidel ja erafirmadel legaalselt droonidega katseid korraldada, kuskil ohutuks muudetud või ohutuks loetaval harjutus-alal.

Taustalugu: meil on Transpordiametil kirjas säärane lause: "autonoomsed droonid ei ole avatud kategoorias lubatud" ning "loa hankimiseks peab
drooni käitaja viima läbi ohutusriskide hindamise, millega määrab kindlaks drooni(de) ohutuks käitamiseks vajalikud nõuded".

Aus ülestunnistus: ehitan, katsetan ja lennutan asju enam-vähem aastast 2004. Käin vahest robotivõistlustel. Seni alati ohutult, kellelegi viga pole teinud, kellegi vara pole kahjustanud. Lennutasin enne, kui riik seadused välja mõtles. Tänapäeval kahjuks ei suuda mina enam Transpordiameti nõudeid järgida - pean kas piirama oma tegevust või vahest astuma üle regulatsioonidest, sest huvitab masinnägemine, autonoomsus, robotivõistlustel osalemine, alternatiivsed sideviisid, side töökindlus ja säärased teemad.

Ei ole reaalne viia ühekordne katsedroon kellelegi hinnata, tõenäoliselt on ta eluiga paar lendu. Nende jooksul tulevad välja puudused, juhtub tahtmatu allakukkumine või tuleb vajutada punast nuppu, mis tähendab "langevari" või ilma varjuta indiviidil "kuku alla". Järgmine katsedroon on valmis nädal hiljem. Ei ole mõeldav joosta Transpordiameti vahet. Ebajõukohane bürokraatia tase kas välistab arengu või sunnib arendaja väljapoole õiguslikke piire.

See on küll täiesti ajuvaba.

Ma nii karmilt ei ütleks, aga piirav on see küll.

Samas on võimalus reegleid loominguliselt tõlgendada, ning lugeda autonoomne droon mitteautonoomseks, kuna tal on siiski kaugjuhitav hädamaandamise süsteem (mõiste, mida Transpordiamet minu nähtud materjalides ei käsitle).

Kujutleda võib, et kui Transpordiamet sõnastaks erandi ja nõuded hädamaandumise süsteemile ja selle kasutamisele (kui kaugelt peab töötama, mis olukorras tuleb nuppu vajutada) siis suuremad mured olekski sellega lahendatud.

Oletus, et kui kusagil oleks droonide katsetamiseks ettenähtud ala, siis see kiirendaks arengut, on muidugi ikka.