www.militaar.net

Väikseim jäätõrjega kopter on lennusalga 139. Kiirabikopter tahab tulle turule veel väiksemaga, seal võib hakata piirama tööraadius(saaremaale ja tagasi kehva ilmaga ühe paagiga ei lenda). Pluss kui Lennusalk ei lenda, ei lenda nad ammugi. Muu maailm kasutab väga palju ka 139 hemsiks, meditsiiniks. Rootslastel üks haigla minu teda ostis endale 139 hiljuti. Kui delfi artiklit lugeda siis lende vähe. Lennusalka tuleb nagunii üleval pidada. Optimaalne.
Pigwm on algusest peale olnud õhuke riik. Ostame aga püsikulud hoidke samad ja saage hakkama. Ehk siis ongi saadud hakkama. See kuidas see välja lõpuks kukkunud on näha.

Erakopterid, mis end meedias promoda üritasid, paistsid mulle küll selgelt odavamad/amatöörsemad/lahjemad pillid kui PPA omad.
Igasugu riigihangetel on kahjuks levinud praktika, et üritatakse etendada vihmaussi asemel anakondat ja kui läheb reaalseks töö tegemiseks, siis on möö ja mää, et me ei arvestanud ja seda me teha ei saa.

Kapten Trumm kirjutas: ↑15 Jaan, 2025 13:52 Erakopterid, mis end meedias promoda üritasid, paistsid mulle küll selgelt odavamad/amatöörsemad/lahjemad pillid kui PPA omad.

Meditsiinikopteriks polegi rohkem vaja

Kui delfi artiklit lugeda siis lende vähe. Lennusalka tuleb nagunii üleval pidada.

On tõsi, meie 139-d kimbutab juba moraalne vananemine, kuna kopterite vanus on juba soliidne, kuid lennutunde on pigem napilt.
Tulemuseks on nt see, osad varuosad muutuvad eksootikaks, mida müüakse enampakkumise vormis.
Ilmselt see propi soojenduse probleem on samast liigast, vaevalt ülejäänud põhjamaad ja Kanada maadlevad propi jäätumisega?

AMvA kirjutas: ↑15 Jaan, 2025 13:56

Kapten Trumm kirjutas: ↑15 Jaan, 2025 13:52 Erakopterid, mis end meedias promoda üritasid, paistsid mulle küll selgelt odavamad/amatöörsemad/lahjemad pillid kui PPA omad.

Meditsiinikopteriks polegi rohkem vaja

Eespool keegi kirjutas juba, mis probleem vihmaussidel on, mille poolest anakondale alla jäävad.
Ühesõnaga, kui PPA ei lenda, ei lenda need erapakkujad ammugi. Väiksem/kergem kopter tähendab lahjemaid omadusi ühtlasi.
Kui juba pikemal lennul vahetankida tuleb, siis on asi ikkagi küllalt lahja.

Kirs kirjutas: ↑15 Jaan, 2025 13:29 Kui meil oleks ka olnud eraldi era/kiirabikopter, siis kas see oleks jäätumise tingimustes lennanud?

Seal kus ma Austrias töötasin, suhtlesime ka kohalike päästeteenistuse töötajatega.
Lennumasinad olid tüüpiliselt EC135, ja ainuke piirang lendamiseks oli nähtavus/udu. Nullilähedased temperatuurid ei olnud takistus

Probleemiks on madal pilv talvel, pilves jäätub. Kui jäätõrje oleks, siis saaks lennata. Mitte ükski kopter ei lenda jäävihmaga. Ja keegiennist mainis, et lennukid lastake üle vedelikuga siis koptereid mitte. Ehitus teistsugune.
Austrias samad reeglid mis Eestis, aga kliimaolud võivad erineda. Meie mere ääres jne. Ei lenda ka nemad jäätumistingimustes. See niisama lahmimine puudalt ei vii kuhugi. Et näed nemad saavad, miks meie ei saa. Faktid.

AMvA kirjutas: ↑15 Jaan, 2025 14:01

Kirs kirjutas: ↑15 Jaan, 2025 13:29 Kui meil oleks ka olnud eraldi era/kiirabikopter, siis kas see oleks jäätumise tingimustes lennanud?

Seal kus ma Austrias töötasin, suhtlesime ka kohalike päästeteenistuse töötajatega.
Lennumasinad olid tüüpiliselt EC135, ja ainuke piirang lendamiseks oli nähtavus/udu. Nullilähedased temperatuurid ei olnud takistus

Kas sa jäätumisvastase süsteemi olemasolu ja kopterite tootmisaastat küsisid?
Meie esimene Augusta saabus oktoober 2007.

Tiirlevate propellerite labade kütmine elektrivooluga pole niisama lihtne tegevus, võimalik, et 2000ndate keskel polnud see veel eriti iseenesest mõistetav varustus.

AMvA kirjutas: ↑15 Jaan, 2025 14:01

Kirs kirjutas: ↑15 Jaan, 2025 13:29 Kui meil oleks ka olnud eraldi era/kiirabikopter, siis kas see oleks jäätumise tingimustes lennanud?

Seal kus ma Austrias töötasin, suhtlesime ka kohalike päästeteenistuse töötajatega.
Lennumasinad olid tüüpiliselt EC135, ja ainuke piirang lendamiseks oli nähtavus/udu. Nullilähedased temperatuurid ei olnud takistus

Imelik. Kas lisana RIPS/FIPS saadaval, sest internet annab sellele mudelile juurde lause: "Flight in known icing conditions and aerobatic manoeuvres are not permitted".

Soomlaste uuring nende HEMS lendude tühistamiste/katkestamiste põhjuste kohta. Jäätumine on teema ka seal. https://sjtrem.biomedcentral.com/articl ... 019-0592-8 Kasutavad H135 ja H145 mudelit ja kummalgil ei ole jäätumisvastast süsteemi.

Probleem ikkagi selles, et SAR on puudulik eesti oludes. Vaja on töökorras jäätõrjet. Hemsi kopteribaasid arvestavad lühikese raadiusega. Koos kopteriga läheb väljakutsele ka maapealne brigaad. Duubeldatud. Kui kopteri jaoks pole lennuilma läheb maapealne nagunii. Kui väga vaja pannakse Soomes ka puma haigeid vedama, saared jne. Lennusalk hemsi ei tee. Saartelt toob haigeid ära, ehk pikk vahemaa, kehv hilm talvel, (jäätõrje). Siin läheb teema natuke käest ära selles suhtes, et riigil peaks olema üksus mis suudab lennata iga ilmaga. SAR, politsei, eriüksus jne. Sealt siis meditsiinisüsteem ise peab aru saama kas Eestil on vaja hemsi või ei. Mitte ei tule seda ütlema mingid piloodid, või suvaline riigikogu liige.
Mingi mty üritab riigi rahadega lendama hakata, ja siis pasundavad kuidas salk hakkama ei saa, aga riigil rahakott üks.

Meie esimene Augusta saabus oktoober 2007.

Tiirlevate propellerite labade kütmine elektrivooluga pole niisama lihtne tegevus, võimalik, et 2000ndate keskel polnud see veel eriti iseenesest mõistetav varustus.

Lennusalga ülem ütles täna intekas, et süsteem on peal ainult ühel ja seda pole siiani korralikult tööle saadud. Ega saadagi, miska oleks mõistlik see ülepea demonteerida, selmet sellesse raha sisse taguda.

Kõikide nende küsimuste vastused, mida siin viimasel leheküljel küsitakse, on vastatud minu poolt viidatud ERR-i artiklis. Kui nüüd keegi viitsiks ikka lugeda ka.

davidsoniharald kirjutas: ↑15 Jaan, 2025 11:02 Siin artiklis on asjast põhjalikult räägitud: https://www.err.ee/1609576394/varuosade ... vahetamist

davidsoniharald kirjutas: ↑15 Jaan, 2025 11:02 Siin artiklis on asjast põhjalikult räägitud: https://www.err.ee/1609576394/varuosade ... vahetamist

Tänud. Mina sain oma küsimustele vastused.

Lemet kirjutas: ↑15 Jaan, 2025 16:27

Meie esimene Augusta saabus oktoober 2007.

Tiirlevate propellerite labade kütmine elektrivooluga pole niisama lihtne tegevus, võimalik, et 2000ndate keskel polnud see veel eriti iseenesest mõistetav varustus.

Lennusalga ülem ütles täna intekas, et süsteem on peal ainult ühel ja seda pole siiani korralikult tööle saadud. Ega saadagi, miska oleks mõistlik see ülepea demonteerida, selmet sellesse raha sisse taguda.

Tundub, et seal 2000ndate keskel polnud see siis antud tootja jaoks teab mis rutiinne varustus, et seda pole siiani töösse saadud. Kui tegemist on elektrilise soojendusega, siis jah, elektrivool tuleb kuidagi sinna kahele pöörlevale propile saada.

Kere ja akende jäätustamine pole teab mis kosmos, ikka soojendamine ja/või piiritusega üle kastmine (nõuka lennuväes kasutati nt hävitajate esiklaasidel piirituse pihustamist, kui see kippus härma minema).

Neid nulli ringis lendavaid koptereid on ju maailmas küllalt, alates vene siberist Norra naftaplatvormideni välja.

Kui ma õigesti aru saan, siis nende helikopterite, mille mahakandmist nüüd arutatakse, SAR võimekuse tõstmiseks on 10.12.2024 riigihange välja kuulutatud.
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/p ... neral-info

Veidral viisil aetakse meil vahest asju.