www.militaar.net

Leidsin ka sarnase täägi.Suht korralik.Aga kahjuks ei näe ma teie postitusel pilti.Äkki oleks võimalik uuesti pilt panna.

Ma ka ei näe seda pilti

Seda pilti pole siin/seal praktiliselt olnudki. Pealegi tegu ju kole ohtliku ja inimsusevastase relvaga, umbes nagu keemiarelv, tuumapomm jms kurjad relvad. Mehed, Teid pannakse vangi selliste asjade eest!!!

ppp kirjutas:Kui Mosini vint ja selle tääk 1891 tulid, siis muidugi päeva pealt berdane ära ei visatud, ilmselt säilitati neid kusagil NZ-varudes ja mingite reserv/tagalaüksuste jms relvadena. Ja kas neid kasutati veel hilisemates vene - Jaapani ning I MS-s, ka ei tea, kuigi venelastel see "püssipuudus" pidevalt oli.

1. Maailmasõjas kasutasid neid teisejärgulised (s.t. mitte vahetult eesliini) üksused küll. Oktoobrirevolutsiooni päevil läksid ka käiku. Mulle teadaolevalt viimane konflikt, kus ühelasulisi"berdankasid" kasutati, oli Soome Talvesõda. Ja Soome poole peal nimelt. Soomlastel olnud samuti üsna terav püssipuudus ja läksid käiku kõik vähegi pauku tegevad torud. Eks "kolmeliinise" sai hiljem mahanotitud vastaselt. Muuseas, väikese kõrvalmärkusena, Talvesõjas kasutati teadaolevalt viimast korda ka ka Feodorovi automaate. Sest soomlastel olid juba olemas legendaarsed Suomi püstolkuulipildujad, aga venelastel polnud neile eriti midagi võrdväärset vastu panna. Põhimõtteliselt PPD küll oli, aga ka seda ei olnud tolleks ajaks veel väga suurtes hulkades toodetud. AVS-36 aga osutus talvistes oludes kaunis kapriisseks relvaks ja ega neidki massiliselt polnud.

Eilaõhtane jalutuskäik seenemetsas siis:

eralda VÕIMALIKULT RUTTU tääk tupest! -hiljem jääb lootusetult kinni juba....

Feeliks_Jalgraud kirjutas:eralda VÕIMALIKULT RUTTU tääk tupest! -hiljem jääb lootusetult kinni juba....

Suure pusimisega aga tehtud! Nüid liguneb oblika vannis. Kaeb mis tulemuse saab.

Tere! Oskab keegi arvata, mis teraga tegu? Võitlemiseks või võistlemiseks ettenähtud asi? Tera pikkus kuskil 76 cm.
http://album.ee/node/25644545/50285201

Tundub vehklemistrenni relva tera olema, florett või rapiir. Otsa on keegi teravaks nüsinud, muidu on seal selline tömp ca 5-6mm silindrikujuline jupstükk otsas. Väga-väga ammu sai sellega tegeletud, mälu võib juba vimkasid visata, aga Tallinnas Kännu-Kuke juures olevast vehklemistrennist oskab mõni vanem tegija täpselt öelda.

ehh...täpselt sama asja otsa hüppasin tartus emajõe sõudebaasi paadisillal ujudes. millalgi 1994 vast. õnneks polnud toda veel keegi teritada jõudnud. reie peal oli igatahes pikk ja kole kriim. sikutasin sita põhjast välja ja viisin mälestuseks koju kaasa.

Puhta eppee tera. Nagu öeldi, siis see kuulub vehklemise juurde.

Tänud!
Kahtlustasin ise ka et spordiriist...tera läbipainduvus tundus relva tera jaoks liiga suur.
Millaski rohkem aega on, teen ilusa käepideme külge ja panen seinale kaunistuseks, ehk petab mõne asjatundmatuma inimese ära.

On ikka epee? Minu meelest florett, kuna tra näib olevat neljakandiline. Epee on ju kolmekandilise teraga.

ekacariya kirjutas:tera läbipainduvus tundus relva tera jaoks liiga suur.

äää...ega sel praktilisest küljest suurt vahet poleks. ka "ehtsad" rapiirid olid suht suure läbipaindega - sellest hoolimata kannatas neid hästi vastastest läbi torgata kui kõva mees olid.

ühel küljel markeering S/177G
ja teisel küljel 8926
a