www.militaar.net

Eesti hariduse üks põhimure on ikka see et käib pidev jauramine

Õpilased pingutavad tohutult !
Õpetajad on metsikult ülekoormatud !
Vanemad töötavad ennast vigaseks ja ei suuda lapsi kodus aidata !
Miks meil seda (mat, kirjandus, füüsika, vali ise) ainet vaja on, ma ju tulevikus ....

Noh ja sellises enesepettuses me siis elame. Indial ja Lõuna Koreal on täiesti pohhui meist.

Working hard or hardly working ? Mina pakun 99% viimast.

Ja kui on probleem siis käsi haarab kellu või äpihanke järele.

Oleks minu tegemised siis lendaks "lühike matemaatika" peldikusse ning humanitaaraladele tuleks juurde rohkem reaali ning reaalile rohkem humanitaari. Ilma naljata, isegi mäetehnikutele võiks natuke kirjandust ja ajalugu ülikoolis õpetada.

Kui keegi tahab näha milline ohjeldamatu rügamine kõrghariduses toimub siis vaadake nt teisip kell 11 TTÜs ringi. Tühjus, olenemata kuust.

Lisandus:
https://epl.delfi.ee/artikkel/120202572 ... aste-olule

Kasutatakse sõnu "alarahastamine" ja "laste sandistamine". Mina oponeeriks kahe sõnaga "mõisakoolid" ja "hitleriargument"

Kriku kirjutas: ↑14 Juun, 2023 8:45 Tasuta kõrgharidus on meil olnud vene ajast saadik ja las ta olla edasi. Küsimus on IMHO vaid selles, kui palju kohti peab olema igal erialal tasuta.

minu ähmase mälu järgi ju ajas isamaa mõned head aastad tagasi seda tasuta kõrgema teemat. jäi mulje, et ju enne õpiti raha eest.
oli kuis oli, aga tasuline oleks hea. tuleks väljamaalt ka vähem "õpilasi" sisse. meenub kuis anvelti lapselaps ak-s ärples, et üliõpilastena saab kvoodivabalt igal aastal tuhandeid värvilisi sisse vedada.
omad seanaha vedajad ehk ka võtaks jalad kõhu alt välja, kui lebotamise eest peaks maksma hakkama.
vajalikele erialadele võib alati stipendiume pakkuda mingitel tingimustel.

diesel kirjutas: ↑14 Juun, 2023 12:24

Kriku kirjutas: ↑14 Juun, 2023 8:45 Tasuta kõrgharidus on meil olnud vene ajast saadik ja las ta olla edasi. Küsimus on IMHO vaid selles, kui palju kohti peab olema igal erialal tasuta.

minu ähmase mälu järgi ju ajas isamaa mõned head aastad tagasi seda tasuta kõrgema teemat. jäi mulje, et ju enne õpiti raha eest.

Sel juhul saavutas demagoogia eesmärgi

Raha eest õppisid avatud ülikoolis need, kes ei saanud tasuta kohtadele sisse.

Tegelikult on ju see väljend "tasuta haridus" totaalselt vildak, valik on lihtsalt selles, kas hariduse eest maksab selle saaja või plekib kogu ühiskond selle solidaarselt kinni. Ja sellisel juhul- milleks kuradi päralt pean ma kinni maksma kahekümne urdu keele filoloogi koolituse, kui samal ajal tuleb mul dermatoloogi vastuvõtule oodata pool aadtat (lambist näited). Kandiks selle urdu keele õpetuse raha dermatoloogi õpetamiseks.

Mõte, et igaüks peaks saama enda valitud erialal tasuta õppida, on kindlasti vildakas.

diesel kirjutas: ↑14 Juun, 2023 12:24

Kriku kirjutas: ↑14 Juun, 2023 8:45 Tasuta kõrgharidus on meil olnud vene ajast saadik ja las ta olla edasi. Küsimus on IMHO vaid selles, kui palju kohti peab olema igal erialal tasuta.

minu ähmase mälu järgi ju ajas isamaa mõned head aastad tagasi seda tasuta kõrgema teemat. jäi mulje, et ju enne õpiti raha eest.
oli kuis oli, aga tasuline oleks hea. tuleks väljamaalt ka vähem "õpilasi" sisse. meenub kuis anvelti lapselaps ak-s ärples, et üliõpilastena saab kvoodivabalt igal aastal tuhandeid värvilisi sisse vedada.
omad seanaha vedajad ehk ka võtaks jalad kõhu alt välja, kui lebotamise eest peaks maksma hakkama.
vajalikele erialadele võib alati stipendiume pakkuda mingitel tingimustel.

Vanasti oli riiklik tellimus mingile hulgale kohtadele mingitel kindlatel erialadel kuhu pääsenud said siis tasuta õppida, minu meelest igati normaalne süsteem. Siis tuli Isamaa (tollal IRL) oma reformiga mis kuulutas tasuta kõrghariduse inimõiguseks ja seda suppi nüüd süüakse tänaseni.

Aaviksoo & Tsahkna. Kodumaa tundku oma kangelasi.

Tuleb ka uusi kangelastegusid. Nt

https://www.err.ee/1609006919/matemaati ... nd-kaotada

Dustin Hoffmani "Vihmamehes" lahendati kalapulkade vale kogus kah noa abil. Oli 4 pulka aga pidi olema 8 !

Miks mitte anda kõigile kes suudavad peldikut enamvähem kultuurselt kasutada ja tänaval mitte auto alla jääda kohe magistrikraad ? Eesti vajab magistrikraadiga inimesi !

https://clevon.com/et/akadeemia/

Varsti hakkab Qvalitas Lemetile dermatolooge koolitama, sest muud ei jää ju üle

https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/12 ... d-inimesed

nojah

Poti soldat kirjutas: ↑14 Juun, 2023 12:42

diesel kirjutas: ↑14 Juun, 2023 12:24

Kriku kirjutas: ↑14 Juun, 2023 8:45 Tasuta kõrgharidus on meil olnud vene ajast saadik ja las ta olla edasi. Küsimus on IMHO vaid selles, kui palju kohti peab olema igal erialal tasuta.

... jäi mulje, et ju enne õpiti raha eest. ...
... oli kuis oli, aga tasuline oleks hea. tuleks väljamaalt ka vähem "õpilasi" sisse. ...

Vanasti oli riiklik tellimus mingile hulgale kohtadele mingitel kindlatel erialadel kuhu pääsenud said siis tasuta õppida, minu meelest igati normaalne süsteem. Siis tuli Isamaa (tollal IRL) oma reformiga mis kuulutas tasuta kõrghariduse inimõiguseks ja seda suppi nüüd süüakse tänaseni.

Natuke meenutust 2005 aastast, kus sooviti tagasi tasuta hariduse saanutele kohustusliku töötamise aega erialasel tööl oma riigis.
Et kes soovib tasuta saadud kõrgharidusega mitteerialasele tööle või välismaale minna, peab temale kulunud õpperahad ise kinni maksma.

Peale jäid jõukamad ja otsustamisele lähemal olevad lapsevanemad, kes suutsid raha eest oma lastele "lapsepõlve pikendust" osta ning kohustuslikku suunamist teoks ei tehtud.
Põhjenduseks oli, et kohustuslik töötamine riigis, mille maksumaksjad on rahastanud õpinguid, on inimõiguste piiramine.
Sellel teemal käis meedias elav arutelu ja vastuväiteid, et varsti pole omal töötavaid spetsialiste, ei võetud arvesse.
Millisesse parteisse kuulus tookord "jõukam seltskond" ei hakkaks siinkohal nimetama.
https://www.postimees.ee/1489503/opetaj ... aga.%C2%BB

Osa koolijuhte leiab, et pedagoogide põua leevendamiseks tuleks taastada riigi kulul õppijatele Nõukogude ajal kehtinud kohustuslik suunamine. «Riigieelarvelise koha üliõpilasega võiks teha lepingu, mis kohustab teda kolm kuni viis aastat koolis töötama,» pakub Eesti Õpetajate Liidu juht Lehte Jõemaa. «Selle ajaga jõutakse kogeda ka õpetajatöö rõõme, mis aitaksid ehk kooli jäädagi. Uurimused kinnitavad, et meisterõpetajaks kujunetakse viie-kuue aastaga.»

• Riik tellib kõrgkoolidelt aastas keskmiselt 1000 õpetajat. Mullu kulutati selleks 117 miljonit krooni.
Õpetajaks hakkab keskmiselt kolmveerand õpetajakoolituse lõpetanutest. Populaarseim on klassiõpetaja amet, kõige vähem lähevad kooli inglise ja saksa keele lõpetanud.

Tänavu pürgis Tallinna Ülikooli inglise filoloogia päevaõppesse 14 riigieelarvelisele kohale 120 kandidaati.
Poiste töö- ja tehnoloogiaõpetuse eriala 18 riigieelarvelisele kohale laekus 5 avaldust.

Need, kes tollel ajal olnud sündmusi jälgisid näevad nüüd, et mustem stsenaarium ongi teoks saanud.

Omaette teema on, et kuidas hakkavad riigijuhtimist toimetama 15 aasta pärast inimesed, kes tänapäeval ei suuda pikematest lausetest arusaada.
(Matemaatika eksamil olevat olnud suureks probleemiks, et õpilased ei saanud sõnalistest ülesannetest aru ja osad lugesid tekstülesandeid veerides.)

Teine pool ju siiski sai eksamil läbi, ära nüüd nii pessimistlikuks ka mine

Madis Reivik kirjutas: ↑14 Juun, 2023 17:02 https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/12 ... d-inimesed

nojah

Maria Kurisoo: eksamiks treenimine pole tingimata patt
2012
https://arvamus.postimees.ee/962776/mar ... imata-patt

Maria Kurisoo: Üks väga õpetlik lugu Eesti kooli käekäigust
2023

Kes ei ole seda artiklit veel lugenud, palun lugegu: “Pooled Pääsküla kooli üheksandikud kukkusid eksamil läbi. Lapsevanemad süüdistavad kooli, kool lapsi”. Kirjutan, sest ei suuda mitte vaiki olla. Kardan, et see lugu võib olla esimene, aga see ei jää viimaseks....

https://mariakurisoo.com/

*

OLAVI kirjutas: ↑14 Juun, 2023 17:20

Poti soldat kirjutas: ↑14 Juun, 2023 12:42

diesel kirjutas: ↑14 Juun, 2023 12:24
... jäi mulje, et ju enne õpiti raha eest. ...
... oli kuis oli, aga tasuline oleks hea. tuleks väljamaalt ka vähem "õpilasi" sisse. ...

Vanasti oli riiklik tellimus mingile hulgale kohtadele mingitel kindlatel erialadel kuhu pääsenud said siis tasuta õppida, minu meelest igati normaalne süsteem. Siis tuli Isamaa (tollal IRL) oma reformiga mis kuulutas tasuta kõrghariduse inimõiguseks ja seda suppi nüüd süüakse tänaseni.

Natuke meenutust 2005 aastast, kus sooviti tagasi tasuta hariduse saanutele kohustusliku töötamise aega erialasel tööl oma riigis.
Et kes soovib tasuta saadud kõrgharidusega mitteerialasele tööle või välismaale minna, peab temale kulunud õpperahad ise kinni maksma.

Peale jäid jõukamad ja otsustamisele lähemal olevad lapsevanemad, kes suutsid raha eest oma lastele "lapsepõlve pikendust" osta ning kohustuslikku suunamist teoks ei tehtud.
Põhjenduseks oli, et kohustuslik töötamine riigis, mille maksumaksjad on rahastanud õpinguid, on inimõiguste piiramine.
Sellel teemal käis meedias elav arutelu ja vastuväiteid, et varsti pole omal töötavaid spetsialiste, ei võetud arvesse.

Osa koolijuhte leiab, et pedagoogide põua leevendamiseks tuleks taastada riigi kulul õppijatele Nõukogude ajal kehtinud kohustuslik suunamine. «Riigieelarvelise koha üliõpilasega võiks teha lepingu, mis kohustab teda kolm kuni viis aastat koolis töötama,» pakub Eesti Õpetajate Liidu juht Lehte Jõemaa. «Selle ajaga jõutakse kogeda ka õpetajatöö rõõme, mis aitaksid ehk kooli jäädagi. Uurimused kinnitavad, et meisterõpetajaks kujunetakse viie-kuue aastaga.»

• Riik tellib kõrgkoolidelt aastas keskmiselt 1000 õpetajat. Mullu kulutati selleks 117 miljonit krooni.
Õpetajaks hakkab keskmiselt kolmveerand õpetajakoolituse lõpetanutest. Populaarseim on klassiõpetaja amet, kõige vähem lähevad kooli inglise ja saksa keele lõpetanud.

Tänavu pürgis Tallinna Ülikooli inglise filoloogia päevaõppesse 14 riigieelarvelisele kohale 120 kandidaati.
Poiste töö- ja tehnoloogiaõpetuse eriala 18 riigieelarvelisele kohale laekus 5 avaldust.

Need, kes tollel ajal olnud sündmusi jälgisid näevad nüüd, et mustem stsenaarium ongi teoks saanud.

Omaette teema on, et kuidas hakkavad riigijuhtimist toimetama 15 aasta pärast inimesed, kes tänapäeval ei suuda pikematest lausetest arusaada.
(Matemaatika eksamil olevat olnud suureks probleemiks, et õpilased ei saanud sõnalistest ülesannetest aru ja osad lugesid tekstülesandeid veerides.)

Ja eriteema on veel ülikallis arstiõpe.

2014
Eesti on Soomes töötavate arstide koolitamisele kulutanud 40 miljonit eurot

Eesti riik on praegu Soomes töötavate arstide hariduse eest maksnud pea 40 miljonit eurot. Arstiteaduskonna dekaani sõnul on Tartu ülikool Soomele sealse viie meditsiiniõpet pakkuva haridusasutuse kõrval nagu kuues teaduskond....

https://www.err.ee/508884/eesti-on-soom ... onit-eurot

Samal ajal (kuna on nutt ja hala teema siis kõlbab kõik )

„Tundub, et keegi meid ei vaja.“ Taas arstiks hakkajad peavad selleks ise raha ja võimalused leidma.

Meil on arstide puudus. Aga kui arstitööst pikalt eemal olnud inimene tahab oma kutse taastada, siis riik teda ei toeta.

...Oma soovist teada andmise järel algas neil bürokraatlik kadalipp arstiteaduskonna-sotsiaalministeeriumi-terviseameti kolmnurgas. Küll öeldi neile, et süüdi on sotsiaalministeerium, kes õpet ei rahasta, küll viidati, et hoopis arstiteaduskond, kes pole huvitatud uue grupi loomisest. Arstide liidust ei saanud nad aga üldse mingisugust tagasisidet. Terviseametist saadeti nad ringiga tagasi arstiteaduskonna erialase hindamise komisjoni, kes peaks muu hulgas andma taas arstiks tulla soovijatele esmase heakskiidu, enne kui nad praktikale suunab. „Selgus aga, et vahepeal oli see komisjon üleüldse oma töö teadmata ajaks peatanud,“ ütlesid pettunud entusiastid....

...Sotsiaalministeeriumist kinnitati Eesti Päevalehele, et arstide tagasitulekust on kogu aeg huvitutud, kuid selle korraldamine on mitmel põhjusel veninud ja 200 000 eurot pole paraku summa, mis kusagil niisama vedeleb.
https://epl.delfi.ee/artikkel/120117756 ... sed-leidma

Paljude Eesti inimeste õiglustunne sai neljapäeval tõsiselt riivatud. Siis selgus, kui palju läheb maksma kavandatav haigekassa ümbernimetamine tervisekassaks ja töötukassa nimetamine töökassaks. Esimesel juhul oleks umbkaudne summa 200 000 ja teisel juhul 665 000 eurot. Kokku seega 865 000 eurot.
https://lounapostimees.postimees.ee/590 ... t-pole-abi

Kui poleks pilkast ja pimedat ööd
kas tajuks valgust, mis leekima lööb
Kui poleks lollide pöörast armeed
kas tõuseks tarku, kes näitaksid teed
Süsteem on töös, see töötab pimedaski öös

Süsteem ei kao, turbiinil tossu hoiab sees...

Suur on elu saladus
Veel suurem ta järgi me vajadus
Ei saa ilma halvata
Kes mõistuse häält võtaks valvata

Päratrust/Turist/Singer-Vinger/H.Volmer

Fucs kirjutas: ↑14 Juun, 2023 18:30

Kui poleks pilkast ja pimedat ööd
kas tajuks valgust, mis leekima lööb
Kui poleks lollide pöörast armeed
kas tõuseks tarku, kes näitaksid teed
Süsteem on töös, see töötab pimedaski öös

Süsteem ei kao, turbiinil tossu hoiab sees...

Suur on elu saladus
Veel suurem ta järgi me vajadus
Ei saa ilma halvata
Kes mõistuse häält võtaks valvata

Päratrust/Turist/Singer-Vinger/H.Volmer

Video autor ?

https://www.youtube.com/watch?v=1jmHADwWoxA

Ei tea kas kõigil erialadel, aga osad Sisekaitseakadeemia kadetid peavad vähemalt 3 aastat pärast kooli lõpetamist teenima avalikus sektoris.