www.militaar.net

ahto42 kirjutas: ↑13 Sept, 2024 9:41 Saan siit nüüd pahameelt, aga igasugused eralõbutotatsioonid tuleks ära kaotada.

Lõuna-Korea võib saada esimeseks riigiks, kes arendab ja võtab kasutusele täielikult vesinikkütuseelementidel töötava lahingutanki. Hyundai tütarettevõte Rotem avalikustas oma visiooni K3-seeria tankidest, mis varustatakse tulevikus vesinikul töötava jõuallikaga. Vesinikutehnoloogia parandab tanki liikuvust, kiirendust ja kütuseökonoomiat ning vähendab oluliselt selle kuumuse ja müra jälgi, muutes tanki vaenlase jaoks raskemini avastatavaks.

Vesinikkütuseelemendid hakkavad järk-järgult asendama K-seeria tankide diiselmootoreid, alustades hübriidmootoritest, mis liiguvad vesiniku ja diislikütuse abil. Hyundai Rotemi veebisaidil kirjeldatakse, et järgmise põlvkonna lahingutankid ületavad tänapäevaste tankide võimeid ning võimaldavad efektiivsemat missioonide täitmist ja kõrgtehnoloogiat, mis on kohandatud tulevikulahingute vajadustele.

Kriku kirjutas: ↑29 Okt, 2024 11:57

Lõuna-Korea võib saada esimeseks riigiks, kes arendab ja võtab kasutusele täielikult vesinikkütuseelementidel töötava lahingutanki. Hyundai tütarettevõte Rotem avalikustas oma visiooni K3-seeria tankidest, mis varustatakse tulevikus vesinikul töötava jõuallikaga. Vesinikutehnoloogia parandab tanki liikuvust, kiirendust ja kütuseökonoomiat ning vähendab oluliselt selle kuumuse ja müra jälgi, muutes tanki vaenlase jaoks raskemini avastatavaks.

Vesinikkütuseelemendid hakkavad järk-järgult asendama K-seeria tankide diiselmootoreid, alustades hübriidmootoritest, mis liiguvad vesiniku ja diislikütuse abil. Hyundai Rotemi veebisaidil kirjeldatakse, et järgmise põlvkonna lahingutankid ületavad tänapäevaste tankide võimeid ning võimaldavad efektiivsemat missioonide täitmist ja kõrgtehnoloogiat, mis on kohandatud tulevikulahingute vajadustele.

https://teadus.postimees.ee/8123912/lou ... -vargtanki

https://www.hyundai-rotem.co.kr/en/busi ... tle%20Tank

Some kirjutas: ↑29 Okt, 2024 13:37 Mind rohkem huvitab kuidas hakkaks toimima vesiniku juurdevedu lahinguväljale, seda et kütuseelementidel tank võimalik on, seda usun küll.

Mitte mingeid vesinikutanke meie eluajal ei tule. Selle võib rahulikult ära unustada. Alustagem juba sellest, et vesiniku süttimispiir on 4% kuni 75%, mis tähendab seda, et tegemist on gaasiga, millel on peaaegu, et kõige suurem vahe minimaalse ja maksimaalse kontsentratsiooni vahel, millal käib pauk.
Lisaks kogu tankimise keerukus. Lisaks tõsiasi, et suure surve all suurt kogust vesinikku sisaldav tünn tankis on sama tark idee, kui meeskonna istutamine laskemoona karuselli otsa.

Välja on töötatud mitmeid kütuseelemendi tüüpe, kuid mis on esialgseid investeeringuid arvestades osutunud energiaallikatena kalliks.

Teadlased on pikalt otsinud uusi ja paremaid viise vesiniku taltsutamiseks. Üks lootustandev suund on olnud sügav eutektiline lahus (Deep Eutectic Solvent ehk DES). Kujuta ette kahte ainet, mis eraldi olles sulavad alles kõrgel temperatuuril, kuid kokku segatuna muutuvad vedelaks palju madalamal temperatuuril. See ongi DES-ide võlu. Need lahused on vesiniku hoiustamisel eriti olulised, sest suudavad muuta tahked vesinikurikkad materjalid hõlpsasti kasutatavateks vedelikeks juba toatemperatuuril.

Kuid siiani pole ükski DES kasutanud hüdriide – aineid, mis on eriti rikkad vesiniku poolest ja võiksid avada uusi uksi vedela vesiniku hoiustamiseks. Siin aga tulebki mängu hiljutine läbimurre. Šveitsi föderaalse tehnoloogiainstituudi (EPFL) ja Jaapani Kyoto Ülikooli teadlased eesotsas professorite Andreas Zütteli ja Satoshi Horikega on loonud esimese hüdriidipõhise DES-i.

See on tõeline imelugu – läbipaistev, stabiilne ja vesinikurikas vedelik, mis püsib toatemperatuuril vedelana. Uus DES suudab hoida endas kuni 6,9% vesinikku oma massist, ületades isegi Ameerika Ühendriikide Energeetikaministeeriumi seatud 2025. aasta tehnilised eesmärgid. Uurimus on avaldatud mainekas ajakirjas Advanced Materials ja raputab vesinikutehnoloogia maailma nagu pikselöök selgest taevast.

See on tõeline imelugu – läbipaistev, stabiilne ja vesinikurikas vedelik, mis püsib toatemperatuuril vedelana. Uus DES suudab hoida endas kuni 6,9% vesinikku oma massist, ületades isegi Ameerika Ühendriikide Energeetikaministeeriumi seatud 2025. aasta tehnilised eesmärgid. Uurimus on avaldatud mainekas ajakirjas Advanced Materials ja raputab vesinikutehnoloogia maailma nagu pikselöök selgest taevast....

Decomposition of the 1–2 DES occurs in two stages, with mass losses of 7% and 70% at 80 and 165 °C, respectively. A similar trend is observed for the 1–3 mixture, though it exhibits a 14% mass loss in the first step. The difference in mass loss comes from the difference in the AB ratio. The gases that evolved during the first step are primarily hydrogen, with trace amounts of ammonia and borazine (B3N3H6). H2 release begins at ≈60 °C, followed by NH3 at ≈90 °C, and borazine at ≈100 °C.

At temperatures above 150 °C, TBABH decomposes, releasing H2, NH3, and CO2 (Figure 4). After heat treatment at 300 °C, a red residue was obtained and identified as boron nitride (BN) based on FT-IR data (Figure 4C and Figure S16, Supporting Information).[51, 56, 60] BN formation at temperatures below 500 °C is unusual; the interaction of PB with TBABH may create new reaction paths for the formation of BN at 300 °C, thanks to H-bonding.[53, 61] The isothermal H2 release kinetics were followed by TG-MS at temperatures of 85, 90, 95, and 100 °C (Figures S25 and S26, Supporting Information). At temperatures below 95 °C, only H2 gas was observed by MS, suggesting that isothermal decomposition can suppress the release of impurities (Figure S27, Supporting Information). In addition, the release rate observed is almost 10 times faster than comparable systems where AB is dissolved in an IL or DES (Table S3, Supporting Information). The 1–2 mixture has a dehydrogenation rate close to that ofcatalytic AB methanolysis.[62] As only AB decomposes in the first stage, recycling TBABH by separating it from AB by-products is envisageable. Another method to release pure H2 would be the hydrolysis reaction, as we noticed H2 evolution upon exposure to moisture. Further research on re-cyclability and other applications must be done to find the best applications for these new hydrogen-rich liquids.

potentate kirjutas: ↑19 Veebr, 2007 21:54 20 aasta pärast ei ole enam võtta nii palju vedelkütust, et sõjamasinat töös hoida!
Mis saab rasketehnikast!
Laevad, ok, liiguvad tuumaenergial. Muud asjad ?

Tarmo Männard kirjutas: ↑27 Juul, 2025 7:45 Venelased ajavad rindele kohati poole sajandi vanuseid kütuseõgardeid. Tõsi, nende arv on langenud. Aga mite kütuse defitsiidi tõttu.
Allpool on populaarteaduslikult näidatud erinevate lennukite kütusetarvet.