www.militaar.net

Castellum kirjutas:

aurik kirjutas:1941.a. juunis üritasid punased Haaslava alla tekitada veetõket. Uputasid sinna kividnga täidetuna mitu lotja ja „Eha“ ka takkapihta.

See siis võiks olla sama asi?:
"Luunjas proovisid punaarmeelased paisutada Haaslava lähedal Emajõge, et vesi üle kallaste tõuseks ja luha üle ujutaks. Veevool nurjas kõik katsed".
Siit, leht 18: https://ilias.mil.ee/goto.php?target=fi ... d=uusilias

jep
Digarist otsi välja Postimees 07.06.1943. Artikli pealkiri : "Uputatud lodjad tõstetakse Emajõest"

Soobel kirjutas:Suurtest süvistest oli eespool juttu, sellega tuleb meelde vanemate jutt Ülikoolile kuulunud laevast "Prometheus." Sellel olnud samuti 2m+ süvis ja sellega seoses häda, et ei saa igal pool ja igal aastaajal sõita jne. Mis sellest laevast saanud oli, mis tüüpi laev see oli üldse. Pole ihusilmaga vist näinudki.

Tüübi kirjeldus siin http://fleetphoto.ru/projects/74/
Kahemeetrine süvis on naistesaunajutt
Mõni aasta tagasi ta veel Kvissentalist pisut ülesvoolu kalda ääres vedeles. Ei oska tõesti öelda, kas keegi on ta ära vedanud või senimaani seal.
Toksi meie otsingusse märksõna "Prometheus". Saad mõnele fotole ka jaole.[/quote]
---
Viska Nostalgilisse Tartusse pilk peale. Seal hakati just selle laevaga tegelema. Näis, kas tüürib asi kiirelt metsa poole või jäädakse õigele rajale.
---------------------------------
Ja Retti- kiirustasid Rügaja info Nost Tartusse ülespanekuga. See ei ole "Leevaku/Karl Gustaw" . Viimase korsten hoopis võimsam.
Mina teeksin panuse "Lembitule". Kokkulangevus tema reisilaevasõitudega on ajaliselt olemas. Alus väljus muidu tollasest "Ahti" sadamast ehk Botaanikaaia müüri alt.

Suur tänu ksv aurikule selle infolisa eest M-klassi laevade kohta. Hakkame 4-labalist kruvi otsima.

aurik kirjutas: Kahemeetrine süvis on naistesaunajutt

Võisin ka eksida. Mingi laevaga ei tohtinud mingist süvendatud kohast kõrvale kalduda suure süvise pärast, aga ei mäleta numbrit.

Kui mälu teritada, siis meenub veel see probleem, et süvise pärast ei saanud Prometheusega igale poole jõhvikale sõita, see pärast eelistas mingi ülikooli kamp Kruuvi Tempoga rabas käia.

Julge kolmandik sajandit on sellest ajast möödas...

Ehk kedagi huvitab - NSVL aegsed materjalid laevade kohta, sõiduplaanid, sadamad jne.

Kokku 450 lk

https://www.cia.gov/library/readingroom ... 00700001-8

Prometheus on endiselt Kvissentalis. Istub täiesti kuival (kõrgveega nii läinud) ja on kohutavalt räämas.

smr kirjutas:Ehk kedagi huvitab - NSVL aegsed materjalid laevade kohta, sõiduplaanid, sadamad jne.

Kokku 450 lk

https://www.cia.gov/library/readingroom ... 00700001-8

[/quote]
Päris huvitav viide, rohkem küll mereasjade kohta, aga hästi ülevaatlik ja faktitihe
-----

Soobel kirjutas: Võisin ka eksida. Mingi laevaga ei tohtinud mingist süvendatud kohast kõrvale kalduda suure süvise pärast, aga ei mäleta numbrit.
Kui mälu teritada, siis meenub veel see probleem, et süvise pärast ei saanud Prometheusega igale poole jõhvikale sõita, see pärast eelistas mingi ülikooli kamp Kruuvi Tempoga rabas käia.
Julge kolmandik sajandit on sellest ajast möödas...

Kui sihiks oli Koosa haru, siis „Prometheusega” sinna minna ei saanud küll. „Tempo aga oli ideaalne.
Seal olid vist head marjakohad, 80-te lõpus tegi „Koidula” marja-ajal sinna erireise.
------

aurik kirjutas:

paadikapten kirjutas:Huvitav oleks teada saada, kui palju siinmail liikunud aurulaevad kütust pardale võtsid ja ära põletasid. Missugune neil kütus oli - kivisüsi, puuhalg, mingi vedel kraam?

Aurulaevade kütusekulust ei tea ma midagi. EW aegses ajakirjanduses on olnud sellest väga vähe juttu ja põhiliselt selles võtmes, miks laevad nii aeglaselt sõidavad, nii 15- 17 km/h. Laevamehed vastasid, et muidugi võiks üle 20 ajada, aga siis läheb kütet kole palju.
Aga mida katlasse topiti? Osa oli halu, osa kivisöe peal. Nt „Imperator“Wanemuisel“ ja „Tsesarevitš Aleksei/Taaral“ oli tehaseandmete järgi kütteks süsi. "Pavel/Joala" vanemal paarilisel "Ust-Narovskil" aga halg.

Juhtusin lugema üht 1937.a.sügisest nutulaulu, kui osasid liine pidav Linnavaltsus & Co jäi ränka kahjumisse ning tõi ühe suure põhjendusena välja, et kevadel ei suudetud hankida odavat kütust ja seepärast pidi laevadel tarvitama kallist kivisütt.
Leidsin ühest vene sõjaloo foorumist, et katelde nö passide järgi pidi Peipsi sõjalaevastik 1941.a. olema söe peal, aga vaatamata sellele töötasid kõik laevad puuküttel.
Selle kohta, mida pärast viimast sõda sõidusolevad aurulaevad sisse ajasid, puudub mul igasugune inf. Arvatavasti puudest päris ei loobutud, ühes 1950. a klipis paistavad korraks reisisadama kõrval olevad halguderiidad.

Nost.Tartust tuli vahepeal midagi asjalikku. Antratsiidiladu asus kusagil praeguse Sõpruse silla taga. Kütte kvaliteet nõukalikult ebaühtlane. „Joala” kohta leidsin 1954 a. pärit infi, et üheks Pihkva reisiks (ilmselt mõeldud edasi-tagasi sõitu, kokku üle 400 km) kulus 8 tonni sütt.
„Joala” kohta veel niipalju, et kohvikuna alustas ta tegevust 1960.a. juuli lõpus. Täpset kuupäeva ei õnnestunud välja peilida. Projekti autoriks jõesadama vaneminsener-konstruktor R.Tam(m)järv. Sellest ma polegi aru saanud, miks aluse puhul ei tekkinud mõtet panna talle mootor peale, erinevalt mitmest teisest aurulaevast, mis ümber sätiti. Vajadus järvelaevade järele oli väga suur, „Lermontovi” koormus 1960.a. kolossaalne. „Turist/Uku” tulek järgmisel aastal andis siiski pisut manööverdamisruumi.
Tartu jõesadama reisijateveo number ületas 200 000 piiri juba 1961.a., olles siis 211 000. Neist 174 000 sõitsid linna- ja linnalähiliine ehk siis lähemate puhkekohtadega ühendus.
---
1958.a pärit foto. Ühe pika ajalooga eesti veterani lõppaastad möödusid Arhangelskis. Võetud siit. http://fleetphoto.ru/ship/42541/
Ja siin veel infot. Lõpus kaks pilti ka „Pavel/Joalast” http://russrivership.ru/public/files/doc1594.pdf
Veel foto, kus nad kahekesi peal.

Servast teemat puudutav.

CIA Info Tartu kohta, dokument koostatud 04.10 1954

Punktis 5 kirjeldatakse sildade olukorda



Allikas - https://www.cia.gov/library/readingroom ... 0002-8.pdf

Nostalgiline Tartu FB foorumisse illmus Võidu sillalt võetud pilt.Aasta siis 1957 või veidi hiljem.

Kunagi sai põgusalt mainitud, et Moskva Raketad on juba mitu aastat kaldal ja kasutust ei leia, nüüd võib viimastele Moskva Raketadele selle suvega joone alla tõmmata. Mais lasti mõlemad vette, eesmärgiga Saratovi kandis tööle panna, Juuli keskel uppusid mõlemad, 191 pea täielikult, 185 osaliselt. 185 saadi uuesti ujuma ja 191 lohistati pontoonidel kaldasse. Augusti alguseks olid mõlemad juba kaldale veetud, 185 jäi ilma esimese tiivata vedelema ja 191 lõigati täielikult metalliks.

Õige 191, 102 ja 246 on juba varasemalt likvideeritud. Alates 2015 hooaja lõpust olid 191 (endine 244) ja 185 moskvas seisnud.





Raketa-191 (244) ja Raketa-185

Ei hakka pead vaevama lp. ksf aurik paneb asja täpselt paika.Aeg on vist enne Võidu silla ehituse algust

retti kirjutas:Ei hakka pead vaevama lp. ksf aurik paneb asja täpselt paika.Aeg on vist enne Võidu silla ehituse algust

Retti, tänud usalduse eest.
See polegi raske ülesanne. Lk 57 ülaosas on pea sama vaade vähe kõrgemalt.
Lisan veel ühe rakursi Nii et 1951.a.
Uut pilti on võimalik hästi suurendada ja ma ei kahtle üldse, et kai ääres olevast valgest aurikust aretati "Tasuja" Aga tema varasem elulugu on endiselt suur küsimärk
-----
ksf Zoigile täienduseks.
Ainsad sõitvad päris-Raketad (ma ei pea siinkohal silmas "Rosetta" nimelist asjandust), on nüüd need
http://fleetphoto.ru/ship/19353/
http://fleetphoto.ru/ship/18584/

aurik kirjutas:
Uut pilti on võimalik hästi suurendada ja ma ei kahtle üldse, et kai ääres olevast valgest aurikust aretati "Tasuja" Aga tema varasem elulugu on endiselt suur küsimärk
-----

Mina kahtlen et sellest tuli "Tasuja".Liiga erinevad on laevade vöörid.Ja tekk veeliinist

Veidi uuema aja uudiseid ehk puksiirlaevast "Omedu".
Seisis teine aastast 2009 Ropka sadamas ja kasutust kuidagi ei leidnud. Ka müük ei edenenud. 06.08.2018 aga oli ajalehes Tartu Postimees artikkel https://tartu.postimees.ee/6029169/aast ... ab-peopaik. Selle alusel võetakse mootor maha ja laev muutub peokohaks Võrtsjärvel. Juhtusin pühapäeval mõõda Emajõe kallast kõndima ja ennnäe imet - midagi isegi on toimunud. Laeval oli pealisehitus eemaldatud ja võibolla tõesti veetakse teine Võrtsjärvele.

02. oktoober 1965 USA luuresatelliidi pilt Tartumaast. Pildil Emajõgi Tartust lõunas. Puksiir vedamas kolme parve. Kas on võimalik järeldada puksiiri nimi?

Kokku lugesin Emajõel 8 alust

Kogu Emajõgi pildilt https://drive.google.com/open?id=1H-tC1 ... VX2hYFP7i- (u 350 mb)

Muud USA luuresati fotod Eestist https://drive.google.com/open?id=0B3opZ ... UlIYzJucU0