Taani ajateenistuse artiklist:
Ajateenistuse kui reservil põhineva sõjaväe ühe mehitusviisiga võiks edasi liikuda nii, et osal pikendatakse teenistusaega. Norras tehakse katseid 18 kuu pikkuse teenistusega. Peamiseks põhjenduseks see, et senine süsteem ei võimalda ajateenijaid pärast väljaõppeperioodi lõppemist rakendada.
Olen ka pikema ajateenistuse pooldaja ja antud lausega on suuresti väljendatud seda, mida ka ise arvan. Minu surematud mõtted selles osas oleksid järgnevad.
Ajateenistus koos väljaõppeprotsessiga on üsna ressursimahukas süsteem ja pole päris kindel, kas me oleme nii rikkad ja muretud, et pidada pm poolt kaitseväge lihtsalt internaat-kutsekoolina? Number 6000 (täpselt kv suurust ei tea, aga vaevalt, et rohkem on) võib ju ilus olla ja paraadidel on tore näha sadu marssivaid ja autodega sõitvaid sõdureid lugematute lipukestega, aga kui reaalne RA riigikaitse alaline valmidus täna allüksustena on vaid kuni 500 hinge, siis seda on isegi pisut piinlik tunnistada. Reservvägi on vajalik ja hea, kuid üsna kohmakas. Nagu ka juba ajakirjanduses on mainitud, siis rahvusvaheline sõjalis-poliitiline olukord võib muutuda päevadega ja isegi tundidega - nii halvemuse, kui paremuse poole. Reservüksuse formeerimine ja normaalne valmis saamine ülesande täitmiseks aga võtab nädalakese. Lisaks on vaja teha ootamatus olukorras mitmeid otsuseid poliitilisel tasandil ja sealt võib tulla samamoodi alguses tagasi igasuguseid ootamatusi. Ajateenijad oleks aga võimalik rakendada kohe, kui nad oleks selleks mõeldud.
Kopeerin ja kohandan siia näite FB-st: Kui naabrimees ähvardaks ülehomme üle piiri "abi" tooma tulla, pole (juunist jaanuarini) saata ühtegi õppinud pioneeritehnika rühma liiklussõlmesid tõkestama. Kui formeerimegi kiiruga reservist nädalaga 1 pioneerikompanii, selgub - naaber tegi nalja. Aga meie raiskasime asjata hulga niigi nappe ressursse ja jäime lolliks nii naabri, kui enda kodanike ees! Ajateenijatega oleks 5x operatiivsem, paindlikum ja isegi odavam, sest neid saaks rakendada 1 päevaga, olulisi lisakulusid ning furoori tekitamata.
Praegune olukord on selline, et ajateenistus tegelikult ei ole selle sõna mõistes "ajateenistus", vaid "õppeteenistus". Häda on veel selles, et juunist veebruarini meil praktiliselt puudub märkimisväärne võime suurtükiväe (ka miinipildujate), õhutõrje, tankitõrje ja lahinguluure alal. Pioneeriasjanduse ja lahinguteenindustoetuse osas võiks lugeda võimet minimaalseks. Aga võib ka tulla rahuaegseid "ootamatusi".
Näiteks kui aasta tagasi oli äkki vaja kellelgi kangesti korraldada 5-10 eri ministeeriumi kantslerile privaatseid demolaskmisi haubitsatest, tuli väeosas tegevused pooleli jätta ja saata ohvitserid-allohvitserid metsa paari haubitsat vedama ja laadima, sest suvel ega sügisel kaitseväes kedagi lihtsalt rohkem pole, kes midagigi haubitsatega teha oskaks. Ja keegi ei hakka korraldama mobilisatsiooni, et teha ametnikele pokasuha. Aga selline on seis.
Minu nägemus on, et meie ajateenistus peab kaasaja vajaduste rahuldamiseks olema mitte ainult õppeteenistus, vaid osaliselt ka osa alalisest valmidusest. Samuti näen, et enesest lugu pidava riigi regulaararmee võimekus peaks olema koos oma erialadega ikka vähemalt enam-vähem aastaringne, mitte hõlmama vaid 1/3 aastast.
Ühtlasi ei poolda absoluutselt ajateenistuse pikkuse diferentseerimist. Sellesse on minuteada pisut negatiivselt suhtunud ka paljud ajateenijad ise. Tekitab palju segadust ja paneb paljusid kutsealuseid mõtlema sellele, kuidas viilida, mitte sellele, kuidas ajateenistusest maksimumi võtta. Puuduvad võrdsed võimalused. Lisaks on üsna meelevaldne see thomase meetodiga seonduv KRA-s ehk jaotus 11 ja 8 kuu peale. Näen, et kõigile peaks ajateenistuse pikkus olema stabiilselt 11 kuud. 12 kuud poleks ka päris hea, sest see 1 kuu, mis jääb praegu kahe tsükli vahele, on efektiivne kokkuvõteteks, ettevalmistusteks ja puhkusteks. Kokkuvõttes plussid oleksid:
- Kõigil kutsealustel ja ajateenijatel on teenistust alustades võrdsed võimalused.
- Efektiivsem allohvitseride valik. Praegu valitakse nende seast, kes juba KRA poolt on ära valitud (ja kes ei kõlba autojuhiks), 2:1. Siis saaks aga valida 4:1, mis tõstaks kindlasti allohvitseride ja üldise allüksuste juhtimise kvaliteeti nii teenistuses, kui väljaõppel. Samuti jääks ära see totakas thomase test, mis muuhulgas sööb raha (iga testi eest tuleb maksta) ja aega (keegi peab tegelema).
- Efektiivsem sõidukijuhtide valik. Praegu tuleb kõigil sõidukijuhtidel läbida autokooli kursus ja seda ka siis, kui neil juba on tsiviilist miski kangem juhiluba. Osa C-kat omajaid ja tehniliselt taibukaid aga jõuab teenima alles põhivõtmisega. Laiem autojuhtide valik aitaks leida sobivamaid roolikeerajaid ja säästa nii kaitseväe arvukat ja kallist tehnikat. Ehk oleks säästu ka autokooliõppest.
- Puudub vajadus teha 2x SBK järjestikku, vaid saab toime ühe korraga, mis võib säästa planeerimise ja läbiviimise ressursse.
- Kui põhivõtmisele pole vaja teha eraldi SBK-d, saaks alustada sügisel kohe erialaõppega ja nii jääks hiljem rohkem aega koostööõppeks. Samal ajal käiks paralleelselt NAK, aga AJK saaks ehk osaliselt ühildada sõdurite EK-ga ja nii oleks autojuhtidel rohkem kasulikku tegevust.
Teiseks tuleks tasandada suur väevõimeline auk juunist jaanuarini. Selleks on vaja teha aastas 2 võrdväärset kutsumist - juulis (nagu praegu enamus) ja jaanuaris. Teenistuse esimesed 6 kuud oleks erialane õpe ja viimased 5 kuud koostööõpe + alaline valmidus. Kuna õppetsüklid üksteist katavad, jääks valmiduse ja väevõime auguke vaid detsembrisse ja juunisse, mis poleks hull. Erinevalt eelmisest ideest nõuaks see viimatikirjeldatu siiski märgatavaid investeeringuid. Vaja oleks ehitada mitu lisakasarmut, ülal pidada 1500-2000 täiendavat ajateenijat ja tekitada juurde ka u 150-200 ametikohta uutesse tegevkompaniidesse. Viimast ei pea probleemiks - kui lisandub ajateenijaid ja tingimused on mõistlikud (näiteks saad tegeleda oma tööga), lisandub mõne aasta pärast ka tegevväelasi ja osades üksustes on nö fiktiivsed õppekompaniid juba nagunii varemgi struktuurides olnud. Lihtsalt esimesed 2 a on keerukam.
Positiivne oleks aga näiteks lisaks paremale riigikaitsevalmidusele, et juba üle 50% (siiski ilmselt mitte üle 2/3) kutsealustest läbiks ajateenistuse. Samuti muutuks igapäevane teenistus sujuvamaks-kestvamaks ja tase ühtlasemaks. Praegu on olukord selline, et igal suvel tuleb piltlikult alustada oma väeosa ülesehitamist pm 0-ist. Kahe lennu puhul saaks aga kasutada eelmise lennu ajateenijaid erialaste ja üldiste oskuste ning üksuse vaimu edasiandmiseks uuetele.
Ka praegu võetakse paljudesse üksustesse jaanuaris rühmakesi, kellest koolitatakse hädapäraseid autojuhte ja drillseerusid juunis algavaks õppetsükliks kuid see on tegelikult natuke poolik lahendus.