www.militaar.net

Kusjuures seda kohustuslikku töötamist oma riigi tarbeks peale tasuta kõrghariduse omandamist on siinsel foorumil vähemalt korra juba põhjalikult lahatud...

See arstide sundtöötamine on lihtsalt ebapopulaarne teema, mille jõustamisel kaasneb meeletu arstide/õdede ringkäenduse hädakisa Eesti meditsiini lõpust. Tegelt võiks lihtsalt teha arstiõppe tasuliseks (riigi krediidi peale) ja kui töötad nt 5a Eestis, siis õppemaksu maksmise kohustus kustub. Ja kelle äriplaan oli algusest peale Soome minna, see maksku siis ise või tehku mõnele Soome haiglale vastav ettepanek - vaatame, kas maksavad. Ja teatud mõttes on see välistöötamine õige, vähemalt tipparstide kontekstis. Aga kas ka suvalise hambaarsti või õe kontekstis - siin ma kahtlen (mis seal Soomes siis niiväga teisiti on).

Eesti majanduse (kui meil ei teki mingit kirkamat ideed) saatus ongi olla elatustaseme võrdsustumiseni Skandinaavia (odava) oskustööjõu doonoriks. Nagu ütles Napoleon, et Jumal on suurema pataljoni poolel, kui väiksemal pole paremat ideed.

Ja eelarvepoliitikas exceli nullsumma mäng, peamine, et kriteeriumid oleks täidetud, ei ole kuskilt pidi kirgas idee, mis Eesti "väiksele pataljonile" eeliseid annaks. Lihtsalt suuremal ja jõukamal majandusel on maksmise võimalused tunduvalt suuremad ja 100 tuhade töötaja äravoolust jääb meie töötajate arv 15% väiksemaks, millega kaasneb järgmine vint probleeme.

Mina enda õppelaenu pole ise eriti maksma pidanudki. Mingi osa sellest läks kustutamisele riigiteenistuses olles ja ülejäänu läks kustu laste sündides. Igati asjalik lahendus ja olen takkajärgi tänulik.

Me koolitame humanitaare ja nad tahavad ka kõik ennast tõestada. Seepärast ongi meil võimatu rajada tehast, karjääri või mida iganes. Ka üldisel kirjaoskusel on omad miinused, sama siis üldisel kõrgharidusel.

NIMBY-liikumine nüüd küll mingi humanitaaride spetsialiteet ei ole.

Kriku kirjutas: ↑15 Juun, 2023 10:27 NIMBY-liikumine nüüd küll mingi humanitaaride spetsialiteet ei ole.

No nad moodustavad alati kõige valjuhäälsema grupi.

AMvA kirjutas: ↑15 Juun, 2023 13:57

Kriku kirjutas: ↑15 Juun, 2023 10:27 NIMBY-liikumine nüüd küll mingi humanitaaride spetsialiteet ei ole.

No nad moodustavad alati kõige valjuhäälsema grupi.

Ei saa nii öelda. Tselluloosi tehase puhul üürgasid kõvahäälselt küll tüübid, keda kuidagi ei saa humanitaarideks pidada.

Ega see kes humanitaarkallakuga kõrghariduse paberi saab ei ole veel humanitaar.
Või see kes saab elektroonikudiplomi, ei ole veel elektroonik.

Näide:

Kaplinski oli humanitaar ja Lippmaa oli reaal. Kumbki ei olnud valjuhäälne lõugaja vaid ikka laia silmaringi ja ühiskonnatunnetusega tegelased.

Madis Reivik kirjutas: ↑15 Juun, 2023 14:29 ... ja Lippmaa oli reaal. Kumbki ei olnud valjuhäälne lõugaja vaid ikka laia silmaringi ja ühiskonnatunnetusega tegelased.

Siinkohal on paslik meenutada, kuidas Lippmaa rääkis telestuudios, et tuuleenergi aeglustab maakera pöörlemist.

Pole meist keegi eksimatu ja eksperdi sündroom lööb kergesti pähe. Vaata kasvõi Elon Muski. Muidu tark mees, aga vahest on kohutavalt piinlik kohe.

Ja Kaplinski kirjutas, kuidas tema arust oli Eestis kõige parem tsaariaeg, sest tema vanaisal oli siis poekene ja punnis kõhukene.

Tahtsin kunagi lapsena näitlejaks saada. Kaheksakümnendad, vanaema - "Mõtled hakata näitlejana 140 rublaga elama?". No ei teadnud tol ajal parimate tegijate haltuuradest, võibolla... Raamatukogu tundus lahe töökoht aga palgad. Oli kõva entusiasm arvutite vallas. Lihtsalt mingit perspektiivi polnud, teades kui palju kohustusi on üksikema pooleli jäänud majaehituse jms. taustal. Üheksakümnendate keskel sai tegeldud arvutitega. Hobikorras sai kõvasti tegutsetud, programmeeritud jne... Kui see sai tööks, selgus, et mulle ei sobi pikad rutiinsed tööd. Kunst, kirjandus ja muusika e. ka "humanitaaria" elavad hästi siis, kui on põlvkond, kellel ei ole majanduslikku survet. Me ei saa valida aega ja kohta, mil sünnime ja pole ka kindel kas oleksin oma valikuid realiseerides õnnelik olnud. Kõrvalt näinud neid inimesi, kes majanduslikult hästi hakkamasaavaest peredest valinud oma madalapalgalise unistuse. Mõni lepib sellega, teine on suures ahastuses. Naiste puhul kipuvad perekonnad lagunema, kuna kolmekümnendates koitma, et kui mees üle keskmise ei teeni, siis on oma eluaseme, unistatud reiside ja "elamisega nagu kõik teised" suht tagasihoidlik. Eks päritolupere elatusstandart ka. Huvitav tõmmata ajaloolist paralleeli läänest, millega teglesid noored igal kümnendil. Kuuekümnendad, läänes hedonistlik ja keskkonnateadlik hipiliikumine. Meil ka teatav majanduslik vundament tekkinud rihmad lõdvemad - buum kirjanduses ja kunstis. Seitsmekümenendad. Kriis läänes, pettumus väljavaadetes, punk. Kaheksakümnendad. Peale 82 aastat hakkas majanduses jälle paremini minema korrelatsioon optimismis, muusikas, pehmete alade õide puhkemine. Üheksakümnendad, eeskätt meil kriis, juuraharidus ühe suurima sisseastumiskonkurentsiga ala, muusikas omalaadne dekadents (olin noor ja kuulasin ikka rõõmuga, mis tuli). Kahetuhanded. Uus algus muusikas ja kirjanduses. Vahepealne kriis ja selle järel milline õitseng muusikas, kuna inimestel olid võimalused. Mida parem elu, seda vähem "tõsiste aladega" tegelemist, kuna pigem realiseeritakse oma olemaolevaid või mitteolemasolevaid võimeid. Sellest tuleb ka omajagu head aga enamus ei pääse oma valikuga nii või teisiti haljale oksale. Samas, kas on vaja ka kehvasid insenere ja programmeerijaid? G. Michael Hopf — 'Hard times create strong men. Strong men create good times. Good times create weak men. And, weak men create hard times.'

"Kui neile anda ikka neli sellist tuumakamat teemat, natuke huvitavamat teemad, sellist teemat, mis võimaldavad intelligentsel inimesel tuua väga häid ja huvitavaid näiteid, siis nad ei oska seda teha, sest nad ei loe ja nad ei huvitu sellest, mis maailmas toimub. Nende huvide ring piirdubki selle sotsiaalmeediamaailmaga ja sealt ei ole midagi huvitavat näiteks võimalik tuua," lausus Kell.

https://www.err.ee/1609011668/opetaja-e ... utlusoskus

Nojah, vabanduseks võib tuua nt et raamatud on kallid jne.

Aga tegelikult, kui võtta 20 euri ja minna Uuskasutuskeskusesse siis sealt saab arvestata hunniku kirjandusklassikat (50 senti või 1 eur tk).
Mul on tunne et inimesed on hakanud raamatuid vihkama, igal pool on hunnikutena tasuta ja pooltasuta kraami.

Inimesed ei suhtle enam vaid istuvad nina telefonis. Nende maailm, elu ja tõed pesitsevad seal. Suhtlemise alla (ühepoolse sellise) võiks liigitada ka raamatute lugemise. Kuskil alles keegi tööandja halas et pole enam noori inimesi kes suudaksid paarist sõnast pikemaid lauseid moodustada.

Seepärast ühelgi mu lapsel veel nutiseadet ei olegi, et nad loeksid raamatuid selle asemel. Kodus on ca 300 raamatuga raamatukogu ja igal lapsel omas toas raamaturiiul ca 30 raamatuga. Üheksaaastane loeb igal õhtul ja Harri Potteri sari on ammu läbi. Neljasele ja kuuesele loeme igal õhtul ette midagi. Täitsa nutivaba elu.

davidsoniharald kirjutas: ↑19 Juun, 2023 19:16 Seepärast ühelgi mu lapsel veel nutiseadet ei olegi, et nad loeksid raamatuid selle asemel. Kodus on ca 300 raamatuga raamatukogu ja igal lapsel omas toas raamaturiiul ca 30 raamatuga. Üheksaaastane loeb igal õhtul ja Harri Potteri sari on ammu läbi. Neljasele ja kuuesele loeme igal õhtul ette midagi. Täitsa nutivaba elu.

Tagantjärele targa nõuanne: kui teismeliseks saavad ega siis nutiseadmetest pääse, aga kohe tuleb panna Screentime vms rakendus peale mis annab vanemale võimaluse piirata telo kasutamise aega.