www.militaar.net

Vene armee on õppinud nende GPS-il põhinevat laskemoona segama. Nimelt Venemaa on paigutanud rindelähedastele aladele segajaid ja GPS-signaali blokeerijaid, mis suudavad kõvasti mõjutada rakettide trajektoori ning juhtida need sihtmärgist mööda.

Lisaks oli vaikiv kokkulepe: Ukraina armee ei rääkinud avalikult HIMARS-ide ega ATACMS-ide efektiivsusest, et mitte seada ohtu tarnete jätkumist. Ameeriklastele oli tähtis, et need süsteemid näeksid usaldusväärsed välja, et neid õnnestuks müüa rahvusvahelisel relvaturul, näiteks Austraaliale, Norrale ja Eestile.

https://forte.delfi.ee/artikkel/1203724 ... m-probleem

HIMARSi puhul on siiski peamiseks probleemiks Trumpi etteennustamatus, seega igat pidi oleks meil mõistlik omada juures ka alternatiivset süsteemi, näiteks juutide PULS või koreakate K239.

Samuti tõesti mingi hunnik Neptune või analoogseid tiibraketid pole üldse halb mõte, kuna nendega saab tõesti pikka maa võimekuse - kuni nii 1000 km juures on paremad mudelid.

Täiesti ennustatav. USA müüb meile 18 ATACAMS raketti.

LupusII kirjutas: ↑24 Apr, 2025 10:36 Täiesti ennustatav. USA müüb meile 18 ATACAMS raketti.

ja kui Trump on pukis, siis ruzliku pihta neid ei tohi kasutada...?
aga okei. puht huvi pärast küsin. kui reaalne heidutus on päriselt 18 ATACAMS raketti? kas vant mõtleb et... ei "Eestit me ei saa rünnata, neil on 18 raketti" ?

jah. mõistan, et meie heidutus pole ainult ju ainult 18 raketti. midagi on meil veel. aga sõja mastaabis... peab meil iga sõjapäeva kohta olema 18 raketti. ju?

või ei ole selline küsimus üldse kohane? ja ma peaksin vaatama suurt pilti ning pidama põhiliseks heidutuseks kogu NATO jõudu?

Kas meil ei ole enam võimalust taganeda sellest HIMARS-i tehingust?

Tommi kirjutas: ↑24 Apr, 2025 13:26 Kas meil ei ole enam võimalust taganeda sellest HIMARS-i tehingust?

Igasugused relvad on olulised, heal päeval surume Venemaa EW võimekuse maha ja laseme raketid sinna kuhu vaja. Halval päeval lendavad raketid lihtsalt sinna kuhu Venemaa nad kõrvale suunab(elurajoonid).

...seega igat pidi oleks meil mõistlik omada juures ka alternatiivset süsteemi, näiteks juutide PULS või koreakate K239.

Alternatiivsüsteem oleks mõistlik, kui erinevate tootjate moon oleks ristkasutatav. Või kui tellitavate süsteemide arvu mõõdetakse sadades.
Jänkide Himarsite probleem meile on ennekõike ikkagi tootmisvõimekus ja tarnekiirus.

LupusII kirjutas: ↑24 Apr, 2025 10:36 Täiesti ennustatav. USA müüb meile 18 ATACAMS raketti.

ATACMS

HiMARS suudab lasta ka uuemaid rakette kui ATACMS
https://en.wikipedia.org/wiki/Precision_Strike_Missile

tommy kirjutas: ↑24 Apr, 2025 18:42
...seega igat pidi oleks meil mõistlik omada juures ka alternatiivset süsteemi, näiteks juutide PULS või koreakate K239.
Alternatiivsüsteem oleks mõistlik, kui erinevate tootjate moon oleks ristkasutatav. Või kui tellitavate süsteemide arvu mõõdetakse sadades.
Jänkide Himarsite probleem meile on ennekõike ikkagi tootmisvõimekus ja tarnekiirus.

Himars süsteem mida kõige raskem kätte saada. kõige kallim ja suurim poliitiline risk moonaostul (Ukrainale täna ei müüda mingi raha eest).
Lisaks teiste MLRS moona toodavad mitmed tootjad aga USA ei luba moona ristkasutust ega teistel toota.

Mul ei meeldi iseennast korrata, aga analoogne reaktiivsüsteem mõnelt teiselt tootjalt ei ole mingi "alternatiiv".
Vastane tuleb alati panna "negatiivsesse kahvlisse" ja HIMARS ja Iisraeli MRLS koos kasutades seda ei tee, kuna tõrje- ja kaitse meetmed on analoogsed. Ehk kui HIMARS üksus on olemas, siis teine üksus ei saa olla nt Smerts, vaid midagi sootuks teistsugust.

Ehk siis taktikaliselt õigesti talitades peab kauglöökideks olema kaks eri tööpõhimõtte ja erinevat tõrjet eeldavat süsteemi. Droonid hetkel tundub, et sinna väga hästi ei passi nende väikse lennukiiruse pärast, mis muudab kogu ürituse keeruliseks. Et kui ATACMS lendab 3 minutit ja droonid tund aega vms. Eriti tore veel oleks kui sünniks selline sünergia, kus üks süsteem muudab teise kasutuse iseäranis efektiivseks.

Näiteks kaevunud vastast pole eriti mõttekas õhust ja suurtükiväest korraga kildmoonaga pommitada, sest kaitsemeetmed, mida vastane kasutab, on samad. Hoopis mõttekam on on teha nii, et üks relvasüsteem sunnib vastase varjest lahkuma (nt lämmatava gaasiga moon) ja teine moon töötab siis lagedal, kildudega, varjumata vastase vastu.

Seepärast, kuuldes Pevkuri lubadust tiibrakettide teemal, kikitasin kõrvu, ahhaa - ilmutame taktikat

Veel üks asi, mis puudutab kauglööke. Igasugune kaudtule (mille hulka kuuluvad ka HIMARS-id ja tiibraketid) edu eeldus on vastase paigale fikseerimine.
Pihkva ja Lenska oblasti piiriäärsed alad on samasugune sitalepik nagu meil, suhteliselt väheste teedega (kaarti vaadates lausa hüppab silma). Ehk- siis vastane asub peamiselt teedel, peamiselt kolonni kujul. Ehk siis vaja on 2 asja: punktlöökideks täpset moona, tekitamaks pudelikaelu ja paigalseisu (nt purustades sillad) ja sinna juurde kassettmoona, mis suudaks tabada selliseid pikergusi alasid (nt mööda teed lendav tiibrakett, mis puistab oma sisu piki teed alla). Igasugu kontsentrilise hävitusalaga moonad hästi ei sobi, teha saab, aga palju lendab tühja (teeäärses võsas pole kedagi) ja sestap kulub ka moona palju. Näiteks VF motolaskurbrigaadi rännakkolonn (vahed 50 m) on üle 30 km pikkune. PTG kolonn taktikaliste vahedega (100 m) on 12 km pikkune. 18 ATACMS-iga sellist asja rünnata pole enamat vere köhimisest, võibolla see PTG tajub mingeid kaotusi, aga MTLB-le on mõju küll kahtlane.

Ma saan kaasfoorumlastest aru selliselt, et HIMARSiga ei saa arvestada üldse. Ehk seda ei saa kasutada, kuna moona ei anta. Selle pärast tuleb kõrvale/selle asemele mingi teine süsteem soetada.

Antakse ikka. 150km lennukaugusega rakette natuke üle 300 ja lennukaugusega kuni 70km natuke üle 400 raketi.

Täna siis oli natuke täpsustav pressikas kus meelde jäi täiendav pioneeripataljon, Istar pataljon, lisa Iris-T patareid, ballistiline kaitse, palju luure ja jälgimise asju, droonid, preemia Eesti ettevõttele kes tiibraketi loob, üks laev ja uued väekaitse kaatrid ja palju moona - järgneva 4 aastaga 5 miljardi eest.

Kapten Trumm kirjutas: ↑25 Apr, 2025 10:50 Mul ei meeldi iseennast korrata, aga analoogne reaktiivsüsteem mõnelt teiselt tootjalt ei ole mingi "alternatiiv".
Vastane tuleb alati panna "negatiivsesse kahvlisse" ja HIMARS ja Iisraeli MRLS koos kasutades seda ei tee, kuna tõrje- ja kaitse meetmed on analoogsed. Ehk kui HIMARS üksus on olemas, siis teine üksus ei saa olla nt Smerts, vaid midagi sootuks teistsugust.

Ehk siis taktikaliselt õigesti talitades peab kauglöökideks olema kaks eri tööpõhimõtte ja erinevat tõrjet eeldavat süsteemi. Droonid hetkel tundub, et sinna väga hästi ei passi nende väikse lennukiiruse pärast, mis muudab kogu ürituse keeruliseks. Et kui ATACMS lendab 3 minutit ja droonid tund aega vms. Eriti tore veel oleks kui sünniks selline sünergia, kus üks süsteem muudab teise kasutuse iseäranis efektiivseks.

Näiteks kaevunud vastast pole eriti mõttekas õhust ja suurtükiväest korraga kildmoonaga pommitada, sest kaitsemeetmed, mida vastane kasutab, on samad. Hoopis mõttekam on on teha nii, et üks relvasüsteem sunnib vastase varjest lahkuma (nt lämmatava gaasiga moon) ja teine moon töötab siis lagedal, kildudega, varjumata vastase vastu.

Seepärast, kuuldes Pevkuri lubadust tiibrakettide teemal, kikitasin kõrvu, ahhaa - ilmutame taktikat

Veel üks asi, mis puudutab kauglööke. Igasugune kaudtule (mille hulka kuuluvad ka HIMARS-id ja tiibraketid) edu eeldus on vastase paigale fikseerimine.
Pihkva ja Lenska oblasti piiriäärsed alad on samasugune sitalepik nagu meil, suhteliselt väheste teedega (kaarti vaadates lausa hüppab silma). Ehk- siis vastane asub peamiselt teedel, peamiselt kolonni kujul. Ehk siis vaja on 2 asja: punktlöökideks täpset moona, tekitamaks pudelikaelu ja paigalseisu (nt purustades sillad) ja sinna juurde kassettmoona, mis suudaks tabada selliseid pikergusi alasid (nt mööda teed lendav tiibrakett, mis puistab oma sisu piki teed alla). Igasugu kontsentrilise hävitusalaga moonad hästi ei sobi, teha saab, aga palju lendab tühja (teeäärses võsas pole kedagi) ja sestap kulub ka moona palju. Näiteks VF motolaskurbrigaadi rännakkolonn (vahed 50 m) on üle 30 km pikkune. PTG kolonn taktikaliste vahedega (100 m) on 12 km pikkune. 18 ATACMS-iga sellist asja rünnata pole enamat vere köhimisest, võibolla see PTG tajub mingeid kaotusi, aga MTLB-le on mõju küll kahtlane.

Sa sellest saad aru, et ''GPS'' tähendab raadiosignaali kosmosest. Signaali mis on kindla sagedusega nagu näiteks 1.6 gigahertsi.

Sa oma paanilste pursetega tekitad külameestes arusaama, et nüüd pannakse 1.6 miljardit lihtsalt magama, selmet pensionäride hambaid ravida ja Haapaslu peatänavat remontida.

Reaktiivsuurtükiväe raketi sat. navigatsioon võib äkki põhineda näiteks Galileol?

https://et.wikipedia.org/wiki/Galileo_( ... 3%BCsteem)

Galileo üks eesmärke on pakkuda Euroopa riikidele Venemaa GLONASS-ist, Hiina BeiDoust ning Ameerika Ühendriikide GPS-ist eraldi toimivat suure täpsusega ülemaailmset navigatsioonisüsteemi.[5]

Tegelt, kõige ülbem trikk oleks panna 300 km raadiusega ATACMS tiksuma GLONASSI järgi, vot seda ma tahaks näha, kuidas vandid selle nalja ära tinistavad.

GLONASSI signaaliga jebimine tähendab, et ei lenda neil enam ei Sarmat ega Iskander..

arvamus et nad ei suuda teisi signaale maha suruda, pole eriti usutav.

www.militaar.net

Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le