Wagner Grupp anti sõjakuritegude eest kohtusse
Prantsuse, Süüria ja Vene õigusühendused pöördusid kohtusse Venemaa palgasõdurite erafirma Wagner Grupp vastu Süürias toime pandud sõjakuritegude tõttu.
Kolm valitsusvälist organisatsiooni teatasid täna, et on alustanud Moskvas kohtuteed ühe Süürias hukatud kinnipeetava perekonna nimel.
«Tegemist on esimese katsega, kus süürlasest ohvri perekond üritab saavutada kohtus venelastest kahtlusaluste vastutusele võtmist Süürias toime pandud ränkade kuritegude eest,» teatasid Rahvusvaheline Inimõigusorganisatsioon (FIDH), Vene inimõigusühendus Memorial ning Süüria Meedia- ja Sõnavabaduse Keskus ühisavalduses.
Võigas kuritegu
Kolme ühenduse sõnul algatasid nad kohtuasja ühe Süüria piinamisohvri perekonna nimel. Ohvrit piinati, tapeti ja tema laipa rüvetati kuue isiku poolt 2017. aastal, teatasid ühendused.
Kuus isikut raiusid pea maha mehel, kes arvatavasti deserteerus Süüria armeest. Ühenduste sõnul on nad esitanud tõendeid selle kohta, et vähemalt üks süüdistatav omas selgeid sidemeid Wagner Grupiga.
Ühendused süüdistavad Kremlit Wagneri palgasõdurite kasutamises, et vältida süüdistusi Süürias toime pandud inimõiguste rikkumises.
«Vene valitsus peab võtma seadusliku ja moraalse vastutuse oma sõjaväe poolt toime pandud rikkumiste osas, nende seas ka selle käsku täitvate eravõitlejate osas nagu Wagner Grupp, keda kasutatakse sõjalistes operatsioonides,» lausus Süüria Meedia- ja Sõnavabaduse Keskuse juhataja Mazen Darwish avalduses.
Üks Süüria perekonna advokaate Ilja Novikov märkis, et Venemaa on kohustatud põhiseaduse kohaselt uurima Vene kodanike kuritegusid välismaal. Ta lisas, et juurdluskomitee ei ole seni kõnealuse kuriteo osas mingit uurimist algatanud.
«See kaebus on oluline, sest me ei tegele ainult ühe kuriteoga. Tegu on terve suure karistamatuse lainega,» märkis Memoriali ühenduse vanemliige Aleksander Tšerkasov AFP-le.
«Inimesed, kes pääsevad karistuseta selliste kuritegude eest, saavad võimaluse korrata neid kohtades nagu Tšetšeenia, Ida-Ukraina ja Süüria. Nad tulevad viimaks tagasi Venemaale ja kõnnivad meie kõrval tänavatel,» lisas Tšerkasov.
Kuigi eraomandis palgasõdurite firmad on Venemaal ebaseaduslikud, märgivad vaatlejad, et Wagner on mänginud viimastel aastatel üha tähtsamat rolli Kremli ambitsioonide realiseerimises välismaal.
Karistamatu tegevus
Väidetavalt paigutati Wagner Grupp Süüriasse koos Venemaa sekkumisega kodusõtta 2015. aasta septembris, kus see hakkas võitlema president Bashar al-Assadi poolel.
Grupi tegevus Süürias jõudis terava tähelepanu alla seoses 2018. aastal väljaandes Novaja Gazeta ilmunud raportiga, et mitu vene keelt kõnelevat meest, kes hukkasid ja moonutasid kinnipeetava surnukeha Homsi provintsis, kuulusid Wagner Gruppi.
Kohtuasja algatanud ühenduste sõnul on Wagneri vastu kohtusse pöördumine esmakordne juhtum, kus Kreml on olnud sunnitud palgasõdurite firma vastu kriminaalmenetlust alustama.
Tšerkasovi sõnul menutab Wagner Grupi tegevus teist tumedat perioodi Venemaa ajaloos, nimelt sõda Tšetšeenias. «See kordab 20 aasta taguseid sündmusi, mil kadumised, piinamine ja õiguseväline hukkamine Põhja-Kaukaasia konfliktis ei jõudnud kunagi uurimiseni,» lausus Tšerkasov. «Täna näeme järjekordset lüli sellest karistamatuse ketist.»
Wagner Grupp on seotud Vladimir Putini mõjuka liitlase Jevgeni Prigožiniga, mistõttu kohtuasi võimalike sõjakuritegude osas ei pruugi kuigi kaugele jõuda.
2016. aastal USA presidendivalimistesse sekkumise eest USA sanktsioonide all olev Prigožin eitab igasugust seotust Wagneriga.
Euroopa ametnikud on toonud välja ka Wagneri rolli mujal maailmas, näiteks eelmisel aastal kehtestati Prigožinile sanktsioonid Liibüa destabiliseerimise eest. Samuti on teada Wagneri kohalolu mitmes Kesk-Aafrika riigis.
