Kas ei annaks pakutavat vanarauda NATO kaliibri peale ümber teha nt.152 mm-155 mm peale.Kuskilt lugesin,et 2.maailmasõja ajal Saksamaal puuriti Vene 85 mm õhutõrjekahurid ümber 88 mm peale.Ei tea kas see küll tõele vastab.Iseasi muidugi palju selline ümbertegemine maksma läheb ja kas keegi on seda Eestis võimeline tegema.Usun,et meie naabrid Soome ja Rootsi suudaksid oma relvatööstustes selle ära teha.See on lihtsalt üks idee mis pähe turgatas,et mismoodi vähendada erineva kasutusel oleva laskemoona hulka.Kui selline asi võimalik pole siis ärge mind päris maa sisse ka tampige.kõike vanarauda (mis ka NATO standardile ei vasta) ei tasu vastu võtta, kuid kõike ei maksaks ka vanarauaks pidada, mida algul pakutakse, kuid aasta pärast suure raha eest mõnele teisele riigile maha müüakse.
Suurtükivägi Tallinna kaitsel
Dvigatelis ilmselt võis olla selliseid tööpinke kuhu sellised torud vahele mahtusid, aga kogu sealne seadmepark on ammu odava raha eest müüdud soome, rootsi ja vanarauda. Omal ajal NSVL naftarahade eest ostetud ülikallite tööpinkide ülalpidamine polnud nii lihtne, kui kinnisvaraäri...
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
Kahuritorude ümberpuurimine on suurem teadus kui auto silindrite suuremaks puurimine. Toru tehakse sellise arvestusega (paksusest johtuv mehaaniline tugevus), et ka temperatuurikõikumistes ja kulumises ei saaks laskmistäpsus olulistes piirides kõigutatud. Kaks milli puurida on selles arvestuses juba suht palju. Aga eks kahurväelased tea paremini.
Selliseks puurimiseks on vaja spetsiaalseid pinke, mida kindlasti Dvigatelis ei olnud. Ja kindlasti polnud seal ka midagi nii väärtuslikku, mida poleks tasunud vanarauaks vedada. Kõrgema täpsusklassi töid tehti nõukogude sõjatööstuses niikuinii Lääne pinkidega.
Selliseks puurimiseks on vaja spetsiaalseid pinke, mida kindlasti Dvigatelis ei olnud. Ja kindlasti polnud seal ka midagi nii väärtuslikku, mida poleks tasunud vanarauaks vedada. Kõrgema täpsusklassi töid tehti nõukogude sõjatööstuses niikuinii Lääne pinkidega.
http://www.youtube.com/watch?v=leYCwU7B8jI&NR=1
See aparaat mulle meeldib või mis spetsialistid sellest arvavad?
See aparaat mulle meeldib või mis spetsialistid sellest arvavad?
-
Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2336
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
Loomulikult see on etem kui tasuta koos laskemoonaga saada olevad "pruukitud" suurtükid.ixc kirjutas: http://www.youtube.com/watch?v=leYCwU7B8jI&NR=1
See aparaat mulle meeldib või mis spetsialistid sellest arvavad?
Lausa suurepärane asi, et sellega saa kiiresti "putku panna" pärast laskmist. Aga ilma korralikku õhutõrjeta ka nendega on häda käes.
Rootslaste sünnitis võib küll karm välja näha, kuid tundub, et tal on mitmeid ebaeeliseid. Kuskil siin foorumis vist oli kunagi juttu asja hinnast, mis küündis nii suureks, et selle eest sai tutikaid veetavaid suurtükke hulga. Siis tundub, et see relv koos veokiga on võrdlemisi keerukad eksklusiivsed riistad, mis teeb hoolduse ja remondi mahu suuremaks. Samuti tundub puuduvat võimalus ülemises tõstenurgagrupis laskmiseks.
Seepärast ma pigem pooldaks universaalsemat lähenemist KMW tehase AGM 155 mm suurtükimooduli näol. Sellega peaks saama lasta ringiratast ja nii alumises, kui ülemises nurgas ja monteerida erinevatele suurematele veokitele. Lased sisse DATA ja 24V ning tuld. Pole vaja spetsiifilist lafetti ega midagi. Palju tal salv on, ei tea peast.
Lisaks pidi see AGM kuulu järgi nagu odavusele rõhuma.
Seepärast ma pigem pooldaks universaalsemat lähenemist KMW tehase AGM 155 mm suurtükimooduli näol. Sellega peaks saama lasta ringiratast ja nii alumises, kui ülemises nurgas ja monteerida erinevatele suurematele veokitele. Lased sisse DATA ja 24V ning tuld. Pole vaja spetsiifilist lafetti ega midagi. Palju tal salv on, ei tea peast.
Lisaks pidi see AGM kuulu järgi nagu odavusele rõhuma.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Kogu asja võti mahubki ju 30 sekundisse, millega see aparaat laskekohalt järelveetavatest suurtükkidest kiiremini kadunud on. Parem üks terve kallim kilomeeter eemal kui suur hulk järelveetava patarei jäänuseid. Sellel ajal kui teie patareid kokku pakite, on liikurimehed juba kilomeeter eemal ja vastulöögi eest kadunud.hummel kirjutas:Rootslaste sünnitis võib küll karm välja näha, kuid tundub, et tal on mitmeid ebaeeliseid. Kuskil siin foorumis vist oli kunagi juttu asja hinnast, mis küündis nii suureks, et selle eest sai tutikaid veetavaid suurtükke hulga. Siis tundub, et see relv koos veokiga on võrdlemisi keerukad eksklusiivsed riistad, mis teeb hoolduse ja remondi mahu suuremaks. Samuti tundub puuduvat võimalus ülemises tõstenurgagrupis laskmiseks.
Ärme unustame seda, et idanaabril on tehnilised vahendid teie patarei asukoha tuvastamiseks olemas, teil aga neid ei ole. Selle aja jooksul, mil teie mürsud trajektoori apogeele lähenevad, lendavad teile teiselt poolt juba mürsud vastu. Seda eriti olukorras, kus ühe järelveetava vastu paneb vastane välja 10 liikurit koos normaalse tulejuhtimisega. Eesti ainuke eelis on teatud vene suurtükkide ees natuke suurem laskekaugus (kuid selle realiseerimiseks pead sa vastase asukohta teadma - st omama vastavaid tehnilisi vahendeid, mida meil pole) ja paremad mehed kahurite taga. Edasi tulevad vastaste eelised.
Selleks, et lüüa vastast counter battery duellis, selleks on vaja liikureid ja korralikku radariga tulejuhtimist. Praegused relvad on hetke faasis väga head, kuid see pole lõplik arengufaas, järgmise asjana on vaja korralikke liikureid - nt see põlvkond, mida sakslased PzH 2000ga asendamas on. Ega ilmaasjata sakslased liikureid suutükiväe põhirelvana ei kasuta, kui järelveetav nii head hinna/tulemuse suhet pakuks. Hind võib olla hea, kuid kui tulemuseks on esimese paugu järel kuumaastikuks muudetud patarei positsioon (tulemus=null või nulli ligidal), siis on ka kogu jagatise tulemuseks ikkagi ümmargune null.
See on umbes sama teema, mis Milaniga tankilahingut üritada. Kaotusi tekitab ja võib-olla mõni lahjem väeüksus viskab varvast, aga lahingut sellega ei võida.
Minusuguse võhiku arvates on 155 mm nt jalaväe toetamiseks ikka väga räige teema, hurraaga peale jooksva aheliku vastu on nt Grad-tüüpi reaktiivmiinipildujad, mis katavad suure pindala väga lühikese ajaga. Miks meie targad sellist relva pole soetanud (see ei maksa suurt midagi ju), on täiesti arusaamatu. Ju vist ei vasta NATO standardile ja valmistajatehas ei tee ametnikele välja tutvumisreise tehasesse? Ida-Saksa armees oli neid ikka paras kogus ja Bundeswehr ajas neist enamiku vist vanametalli.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2336
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
Soomes on ka need vene "Katjushad" kasutusel - ning muretsetud ka moodsamad kasutatud lääne omad Madalmaadest.
Ma arvatavasti tüütan ära, aga ma veelgi tähendan, et mitte midagi selliseid suuremaid kolakaid pole Eestile vaja enne kui on hankitud korralik õhutõrje. Alles siis on mõtet olla tanke, suurtükke, "Grade", jne.
Kui pole raha selle korraliku õhutõrje jaoks, nii ikka peab olema raha nende külgmiinide, suundkildmiinide, distantslõhkeseadmete ja Stingeri taoliste õhutõrjerakettide jaoks.
Ma arvatavasti tüütan ära, aga ma veelgi tähendan, et mitte midagi selliseid suuremaid kolakaid pole Eestile vaja enne kui on hankitud korralik õhutõrje. Alles siis on mõtet olla tanke, suurtükke, "Grade", jne.
Kui pole raha selle korraliku õhutõrje jaoks, nii ikka peab olema raha nende külgmiinide, suundkildmiinide, distantslõhkeseadmete ja Stingeri taoliste õhutõrjerakettide jaoks.
Pulli pärast lugesin sekundeid
0 - masin peatub
35 - esimene pauk
+10
45 - teine pauk
+10
55 - kolmas pauk
+40 (paugust kuni minemahakkamiseni)
95 - minema start
Kusjuures võttenurka vahetatakse mitu korda ja ajaline pidevus pole jälgitav.
OK norin aga siis ei ole ilus ekraanipeale kirjutada deploib inn söörti sekönds.
0 - masin peatub
35 - esimene pauk
+10
45 - teine pauk
+10
55 - kolmas pauk
+40 (paugust kuni minemahakkamiseni)
95 - minema start
Kusjuures võttenurka vahetatakse mitu korda ja ajaline pidevus pole jälgitav.
OK norin aga siis ei ole ilus ekraanipeale kirjutada deploib inn söörti sekönds.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Et vahest aru saada, peaks nüüd tegema sama sekundite lugemise järelveetama haubitsa kohta - nt FH-70. Soome oma kohta on kuulda olnud, et sellega läheb veel rohkem aega.
Jääb vaid loota sellele, et põlisvaenlase kahurväelased satuvad olema dolbajoobikud, kes ei suuda improviseerida ja oma tehnikat lõpuni kasutada.
Kui vastane oleks nt Bundeswehr sama hästi kätte õpitud PzH-2000-tetega ja teisel poole meie oma olemasoleva tehnikaga, siis esimene kontakt saab meile olema hävitav. Mitte ilmaasjata pole selle 2000 peal see süsteem, millega kukutada mürsud samasse kohta ja sel ajal kui need lendavad, juba plagada kättemaksu eest.
Laias laastus arvestage välja mürsu lennuaeg nt 10 km kaugusele ja arvestage selle järgi aeg jalga laskmiseks. Kogu võti ongi peidetud mingisse 30 sekundisse, mis mitmekordistab kahuri hinna, kuid ka mitmekordistab shansid ellu jääda.
Jääb vaid loota sellele, et põlisvaenlase kahurväelased satuvad olema dolbajoobikud, kes ei suuda improviseerida ja oma tehnikat lõpuni kasutada.
Kui vastane oleks nt Bundeswehr sama hästi kätte õpitud PzH-2000-tetega ja teisel poole meie oma olemasoleva tehnikaga, siis esimene kontakt saab meile olema hävitav. Mitte ilmaasjata pole selle 2000 peal see süsteem, millega kukutada mürsud samasse kohta ja sel ajal kui need lendavad, juba plagada kättemaksu eest.
Laias laastus arvestage välja mürsu lennuaeg nt 10 km kaugusele ja arvestage selle järgi aeg jalga laskmiseks. Kogu võti ongi peidetud mingisse 30 sekundisse, mis mitmekordistab kahuri hinna, kuid ka mitmekordistab shansid ellu jääda.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Üldiselt ei ole väga oluline see valmissaamise kiirus, kui see just väga pikaks ei veni ja tulepositsioonilt minema ei saa reeglina eriti alla 1 minuti ükski suurtükk. Ka liikur mitte, see, et ta oma kohalt liikuma hakkab, ei tähenda, et ta ka rühma positsioonilt läinud on. Vastu laskmiseks kulub ka natuke aega. Minutiga on seda väga keeruline teha. Tarvis on esiteks saada arvutiekraanile selge pilt vaenlase suurtükiväerelvade asukohast, teiseks valida ja otsustada, millisesse kohta tulistada ja millise üksusega, kolmandaks edastada tulekäsk tuleüksusele, neljandaks peab tuleüksus arvestama ja paigaldama laskekandmed ning laadima ja sihtima. Siis saab paugu ära teha. Lennuaja jään võlgu, kuid mingisugune 20-30 sek ikka 10 km peale tuli ära. Raketid peaks aeglasemalt kulgema. Isegi kui kõik sujub õlitatult, läheb paar-kolm minutit, enne, kui mürsud kukkuma hakkavad. Kiiremini teeks vaid täisautomaatika, mida inimene vaid jälgib. Naabrimeestel vaevalt sellist keerukat kallist toimivat asja on.
Meie saame täna määrata vastase suurtükkide asukohti teatud täpsusega ja teatud sügavuseni. Vastava allüksuse koosseisu ja tehnikat osales viimasel Kevadtormil. On masinaid otsapidi Kevadtormi pildialbumilegi jäänud.
Veetavad kaovad positsioonilt ka üsna kiiresti, kuid eks ta vaeva ja kogemust võtab. Pidev kiire positsioonivahetus ja laskevalmiduse saavutamine on üleüldse üks suurtükiväe põhidrille ja ajateenijad saavutavad selles osas lõpuks päris häid tulemusi. Praktika on näidanud, et veetavate suurtükkide (ja nende vedukite) avastamine maastikul on siiski üsna keeruline, kui need maskeerimisvõrguga üle laotada.
Liikuritel on aga kindlasti operatiivsuse eelis, kuid see rootslaste kolakas ei ole minu arvates ka eriline teema, millest unistada. Prantslastel on tehtud taoline asi palju kompaktsem ja saksalste AGM torn-moodul on omakorda universaalsem ja ilmselt odavam.
Ja nagu Juhani Putkinen on mitu korda maininud, on suurtükiväe edukaks tegevuseks vajalik ka õhutõrje.
Meie saame täna määrata vastase suurtükkide asukohti teatud täpsusega ja teatud sügavuseni. Vastava allüksuse koosseisu ja tehnikat osales viimasel Kevadtormil. On masinaid otsapidi Kevadtormi pildialbumilegi jäänud.
Veetavad kaovad positsioonilt ka üsna kiiresti, kuid eks ta vaeva ja kogemust võtab. Pidev kiire positsioonivahetus ja laskevalmiduse saavutamine on üleüldse üks suurtükiväe põhidrille ja ajateenijad saavutavad selles osas lõpuks päris häid tulemusi. Praktika on näidanud, et veetavate suurtükkide (ja nende vedukite) avastamine maastikul on siiski üsna keeruline, kui need maskeerimisvõrguga üle laotada.
Liikuritel on aga kindlasti operatiivsuse eelis, kuid see rootslaste kolakas ei ole minu arvates ka eriline teema, millest unistada. Prantslastel on tehtud taoline asi palju kompaktsem ja saksalste AGM torn-moodul on omakorda universaalsem ja ilmselt odavam.
Ja nagu Juhani Putkinen on mitu korda maininud, on suurtükiväe edukaks tegevuseks vajalik ka õhutõrje.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
-
Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2336
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
Olgu või nimega kaubits. Oluline on, et need haubitsad koos laskemoonaga hangitakse. Lootus sureb viimasena.Jaanus2 kirjutas:Mul on üks teooria veel. Kui seal mõni kange keelega tegelane sellega tegeleb, siis ta äkki arvab, et "gaubitz" on maakeeli kaubits, kuna meil tümad tähed sõna algul pole teatavasti populaarsed. Ega sekretärineiu mingi korrektor ega terminoloogiaspetsialist ei ole, kirjutab nagu ette antakse.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: HotelVictor, Majestic-12 [Bot] ja 2 külalist