www.militaar.net

Kas see on kaasaegne?

Kriku kirjutas:Kas see on kaasaegne?

Pole õrna aimugi... loodetavasti vähe vanemad AKFid oskavad öelda

Kriku kirjutas:Kas see on kaasaegne?

Ei ole, 80-ndate lõpust. Sama esineja poolt oli lugusid terve kassetitäis, mul peaks see kassett siiani kusagil sahtlis alles olema. Kui oma analoogaudio digitaliseerimise komplekti ükskord kokku saan ja haruldasemate lugude arvutikõlbulikuks meisterdamise ette võtan, siis kindlasti ka jagan.
Praegu tulevad lugudest meelde: "Meil seljataga Tšernobõl ja ees on kopsuvähk..."
"Ma ühte vene majorit kord nägin laukasoos..."
"Restorani ees seisab meestesumm..." jne...

isakene kirjutas:

Kriku kirjutas:Kas see on kaasaegne?

Ei ole, 80-ndate lõpust. Sama esineja poolt oli lugusid terve kassetitäis, mul peaks see kassett siiani kusagil sahtlis alles olema. Kui oma analoogaudio digitaliseerimise komplekti ükskord kokku saan ja haruldasemate lugude arvutikõlbulikuks meisterdamise ette võtan, siis kindlasti ka jagan.
Praegu tulevad lugudest meelde: "Meil seljataga Tšernobõl ja ees on kopsuvähk..."
"Ma ühte vene majorit kord nägin laukasoos..."
"Restorani ees seisab meestesumm..." jne...

Meil seljataga.... lugu https://www.youtube.com/watch?v=hUYC4rGT2XQ

Mu meelest oli HBO sarja Tšornobõl üks mõjusamaid kohti just 4. osa algus ja edasi, mis algab mobiliseeritute laagrieluga ja kolmese rühma "igapäevatööga" majajäetud linnade, külade loomi küttides. Trööstitus täies hiilguses.

Tollest Ulana Khomyukist (Emily Watson). Väljamõeldud tegelane, kes esindas nn südametunnistusega nõukogude teadlasi.
Valgevene Vabariigi esimene juht Stanislav Šuškevitš kirjutab oma memuaarides ("Minu elu. NSV Liidu hukust ja elustamise püüust"), kuidas Vv ülikooli tuumafüüsika laboratooriumi praktikumis suur pauk avastati: tudengineiu-praktikant tegi rutiinsed mõõtmised ja viis mõõtmiste protokolli õppejõule. Õppejõud vaatas tulemusi ja manitses neiut, lugege ikka juhend läbi, kuidas mõõtmine käib ja tooge protokoll, millel on 100 korda väiksemad arvud. Uus seadme kalibreerimine, uus mõõtmine. Tulemus sama. Läks kiireks. Hakati uurima, kust kõrge ioonkiirgus tuleb. Esiteks pöörduti Minski läheduses olevasse Sosna tuumaenergeetikainstituuti, seal oli katsereaktor. Sealt vastati, et kõik on korras. Seejärel uuriti ilmakaarti. Kuna tuul oli lõunast, siis see sai olla vaid Tšornobõl. Nii et tegelaskuju Ulana võis tõukuda just Šuškevitši meenutustest.

Igatahes soovitan foorumlastel sari ära vaadata. Telia pakub HBOd kuu aega tasuta. Varuge head ja paremat ja 5+ tundi läheb kui lennates.

https://www.ohtuleht.ee/973056/julged-p ... HJDjBCq2Bw Saab ka seal üht-teist toota!

Kas keegi teab nii umbes öelda, mis too robot, mis sääl katusel ära suri, mis too maksis NSVL-le?

Hindadest juttu ei ole, aga muidu huvitavaid andmeid erinevatest robotitest mida seal kasutati (kahjuks vene keeles)
https://www.forbes.ru/tehnologii/377515 ... es?photo=1

Viimased 20 aastat on teadlased Tšernobõli avarii ohvrite arvu üle pead murdnud ja esitanud erinevaid mudeleid selle arvutamiseks. Maailma terviseorganisatsiooni 2005. aasta raporti järgi suri selle tõttu üle 4000 inimese vähki, hiljem on ÜRO hinnanud surmade arvu 16 000-le, Venemaa teaduste akadeemia on arvestanud Tšernobõli ohvrite arvuks 200 000 ja Ukraina riiklik komisjon 500 000.

2000-ndate lõpus andsid Vene teadlased USA-s välja raamatu „Chernobyl: Consequences of the Catastrophe for People and the Environment” („Tšernobõl: katastroofi tagajärjed inimestele ja keskkonnale”), milles väideti, et Tšernobõli avarii põhjustas järgnevatel kümnenditel miljoni inimese enneaegse surma. See arv avaldas läänes muljet, kuid oma kodumaal jäid teadlased naerualusteks, sest nad võrdlesid endise Nõukogude Liidu territooriumil 1986. aasta eelset ja järgset suremust, kuid unustasid, et suremus suurenes sel ajavahemikul oluliselt ka piirkondades, mis jäid Tšernobõli avariist täiesti puutumata. [...] Rahvusvahelise tuumaenergia agentuuri hinnangul tehti Tšernobõli tõttu ligi 200 000 aborti. „Tšernobõli aborte” ei tehtud ainult Põhja-Euroopas, kuhu radioaktiivne tolm pärast avariid kohe kandus, vaid ka Lõuna- ja Lääne-Euroopa maades.

Radioaktiivne saaste levis üle 200 000 ruutkilomeetri, millest 70% on praeguse Ukraina, Valgevene ja Venemaa territooriumil. Kõige hullemini tabas see Ukrainas Kiievi ja Žõtomõri oblastit, Valgevenes Gomeli oblastit ja Venemaal Brjanski oblastit. Vahetult pärast katastroofi puhus tuul radioaktiivset tolmu Moskva poole ja see tekitas nõukogude võimu esindajates paanikat. Brjanski oblasti kohal, mis on tänapäeval Venemaal esirinnas vähki haigestumuse ja suremuse poolest, üritati pilvi laiali ajada. Sealsed elanikud mäletavad tänini, et pilvedest sadas maapinnale pruuni tolmu. Siis muutis tuul suunda ja kandis tolmupilved üle Ukraina ja Valgevene hoopis Skandinaavia ja arktiliste piirkondade poole.

https://epl.delfi.ee/artikkel/93221957/ ... lahvatuses

Ega seda ei saagi kunagi teada, mis täpselt ja kuidas oli. NSVL jaoks oli see selline "pazoor", et mätsiti kinni ikka hoolega aga kui radioaktiivne pilv levis üle euroopa juba, siis said ka nõuka "parunid" aru, et teistel on ka sensorid ja "asi on mujal juba registreeritud" ja siis pöörasid ka oma pilgu maha ja vaikselt tunnistasid avalikkkusele, et "väike jama juhtus jah"... Tuttaval mul tehti kolhoosi MTJ masinatest tühjaks seda jampsi sinna likvideerima... Et praeguse sõnumi kirjutamise ajast on vähem kui 24 tundi selle "paugu" juhtumise aastapäevani... mul on mingisugune empaatiavõime, "mälestan" kõiki, hukkunuid, kannatanuid ja kes veel kannatavad selle jama tagajärjel. Inimesed ärge palun korraldage rohkem sellist sitta.

Palun mitte solvuda, kuid ma ei saa aru?

Hydrazine kirjutas:... mul on mingisugune empaatiavõime, "mälestan" kõiki, hukkunuid, kannatanuid ja kes veel kannatavad selle jama tagajärjel. Inimesed ärge palun korraldage rohkem sellist sitta.

Lihtsalt palju küsimusi tekib-
a) Kas meil, teistel, empaatiavõime puudub? Miks mälestab akf neid just jutumärkides?
b) Kas akf ei olegi inimene või vähemalt ei pea ennast meie hulka kuuluvaks?
c) Millist sitta - kas tuumaelektrijaamu või ainult mõtlematuid katseid nendega?

Südant lõhestavaid loosungeid oskame kõik hüüda, pigem oleks vaja kainelt analüüsida, et edasi liikudes mitte korrata eelkäijate vigu.

akf mart2, vastused...

a) et miks jutumärgid... mälestan mitte NSVL'i moodi... kui "mälestati", viina ei ole... aga mõtlen nende peale.
b) viimati öeldi mulle küll, et "ikkagi inimene" kui ma orbudele raha annetasin natukene.
c) tuumaelektrijaam on väga hea asi minu arust, väga keeruline tehnoloogiliselt ja keeruline ilusasti töös hoida... aga selliseid totakaid katseid teha suisa "vastuvoolu ujudes", et oli isegi protokollides kirjas, et see võib ohtlik olla ja siis ikkagi teha üle "lõdva võlli" (õõvahtkonnaga), kes ei jaganud muud kui "punast nuppu" vajutada valel ajal, see on ju puhas sita korraldamine... igatepidi on kahju, et niipalju rumalust sai ühekorraga kokku.

No nüüd saan enam-vähem aru. Tänan.

Hydrazine kirjutas:... a) et miks jutumärgid... mälestan mitte NSVL'i moodi... kui "mälestati", viina ei ole... aga mõtlen nende peale...

Kui mälestad, siis parem kui ilma jutumärkideta - sul tulid mõlemad mälestamised jutumärkides, algul enda oma, nüüd NSVL oma!
Rahvas mälestas siis ja ka preagu südamest - viin on rohkem erinevate traditsioonide küsimus ja on tähtis mälestaja enda jaoks.

Ilmselt oligi see ikkagi rünnak sest niisama tuumakatstroofi puhul sõjaväelastel pole tsiviilisikutest ei sooja ega külma , veel vähem mingit valmisolekut nr 1 mis oli valmisoleks sõjaks , käsu peale pidid asuma positsioonidele ja vaenlast ründama

Aga et vaenlane oli nähtamatu ja nad ei suutnud ära tõestada et neid üldse rünnati siis nimetati asi ümber õnnetuseks ning võeti valmisoölek varsti maha

No tule taevas appi nähtamatu relv, nähtamatu rynnak, ufo-d jne...
nsvliidus löödi muidugi väeosad kasarmureziimile kuni oli lõplikult selge kas oli rynnak, sabotaaz vms.
Ajad olid sellised