www.militaar.net

hugo1 kirjutas:Kas teie arvates ründab Venemaa ilma sõda kuulutamata, ootamatult
Isegi nii asi ei toimiks, sest põhijõud peaksid ikkagi piirile kogunema ja sellest oleks Eesti luure enne rünnakut teadlik.
Sõda ei puhke üleöö. see võtab aega, küll Eesti jõuab siis oma haubitsad ja Veerad enne rünnakut välja veeretatud.
Eesti probleem on, et pole relvi.
Estoloog tõi välja asja, mis mulle ka muret teeb

Sest kuidas peaks mõnetuhandemeheline Eesti kaitsevägi — kuitahes tublid meie poisid ka poleks — kuuekümne päeva jooksul ilma õhutõrje, lennukite, soomustehnika ja elementaarse luure- ning teavitusvõimekuseta kõike seda omavale vaenlasele vastu panema tervelt kaks kuud?"

Vägesid on piiri äärde võimalik alati õppuste nime all koondada ja luuret saab ka ära petta.See mis siin Estoloog välja tõi on tõesti murettekitav.Meid on praktiliselt üksi jäetud Venemaa vastu.

Estoloog, või keegi teine tark mees, kes teab NATO asju võiks vastata

Kaalusin ja vaagisin seda Helme ja estoloogi juttu.
Tekkisid mõned küsimused.

Esiteks Helmet kritiseerivad paljud, kui paanikatekitajat, aga see muidugi ei ole mingi argument ja endal mul erilist seisukohta temast ei ole.

Helme väidab

Kuigi võrdlus on ehk üledramatiseeritud, kordub Eestis ometi taas see, mis 1939. aastal, kui Eesti (ja teiste Balti riikide) järk-järgulisest rahvusvahelisse isolatsiooni sattumisest avalikkusele ei räägitud. Selle asemel korrutati tuimalt, kui tublid me oleme ja kuidas meil on õnnestunud tänu oma tublidusele Euroopas puhkenud kriisidest kõrvale jääda.

Üledramatiseeritud on see võrdlus kohe kindlasti. Eestit ei valitse enam ainuvalitseja Päts.
Kuulume me Euroopa Liitu ja NATO.sse, meie rahuvalvajad on Iraagis, Afganistaanis ja tont teab kus veel, nii et rahvusvahelisest isolatsioonist ei saa juttugi olla.
Enam ei saa ka nii lihtsalt meid lollitada, kui 1939a. sest Eesti ajakirjandus on vaba, ning lisandunud on võimsad infoallikad internet ja SAT-tv. Euroopas puhkevatest kriisidest ei õnnestu ka tulevikus kõrvale jääda, sest oleme euroopaga seotud tugevamalt, kui kunagi varem.
Kriisidest kõrvalejäämisest tähtsam on mitte üksi jääda.

Sest kainelt sündmusi jälgiv inimene ei saa jätta märkamata Venemaa agressiivsuse ja provokatiivsuse järsku kasvu Balti riikide suhtes. Ega ka kõledat vaikust, millega venelaste kasvavale jultumusele reageerivad need, kellele Eesti oma julgeoleku garanteerimisel panustanud on.

Kas ainult Balti riikide Ärme unusta, et Soome õhupiiri on ka korduvalt rikutud. Venemaa ajab agressiivset välispoliitikat peaaegu kõigi naabritega.

Selles olukorras on kurb tõsiasi, et me isekeskis ikka veel jätkame mängu, nagu oleks Eesti tänu NATO-sse kuulumisele peaaegu et USA, kes Venemaa taolist allakäinud riiki mitte kartma ei pea. Paraku jäetakse NATO-mängu juures kodanikele rääkimata, et liitumislepingus on Eesti võtnud endale kohustuse vähemalt kuuskümmend päeva rünnakule ise vastu seista. Küsigem nüüd, kas ei näita intsident Leedu kohal, aga samuti vene lennukite juba pikka aega kestnud provokatsioonid Eesti õhuruumis, et juba ainuüksi see liitumisklausel muudab tegelikult meie liikmesoleku vaid poliitiliseks silmamoonduseks?

Siin tekkis mul kõige rohkem küsimusi.
Eesti peab 60 päeva rünnakule ise vastu seisma, sellisest punktist olen ka enne Helmet kuulnud.
Kuid oli veel tingimusi, Eesti peab kulutama riigieelarvest 2% sõjaväele.
Mõelge, põhilised relvahanked, kuni NATO-ni oli minu mäletamist mööda kirutud-kiidetud Iisraeli relvad ja veel
Mis olid need Iisraeli relvad, hunnik automaate, laskemoonaga, kuulipildujad, midagi minimaalselt veel tanki ja õhutõrjele, kui ma ei eksi
NATO ajal aga Saksa haubitsad(loodan, et ajaga puusse ei pannud), PASI-d, VERA on plaanis. Kahinad käivad tankidest ja lennukitest. Kõik seda plaanidakse ju võimalikult ruttu. Milleks nüüd selline rutt
NATO sunnib Eestit rohkem kulutama, sellega seoses paraneb ka meie relvastus ja kaitsevõime.
Soome üks põhjus, miks nad ei tahtnud NATO-sse oli selles, et NATO sunnib liiga palju pappi sõjaväe alla kulutama.
Nii, et lootust on, et saavutame ka ehk taseme ise 2-3 kuud vastu pidada. Kauem me niikuinii ei jõuaks, meid ju nii vähe.

Teoreetiliselt on ju üllatusrünnak meile tõesti võimalik ja teostatav. selleks ei ole ju vaja palju jõude, et hävitada side, energiavarustus, õhuseire ja kaitsejõudude põhilised koolituskeskused. natuke veel tsiviil-võimu halvamiseks ja ongi kõik. sellega peaks hakkama saama pihkva ja petseri üksused küll ning selle ettevalmistamiseks ei ole rohkem vaja, kui käskkirja ja paari veokitäit moona ning toitu. probleemid tekiksid oma võimu pikaajalise kehtestamisega, omavahelise side püstitamisega ja täiendavate vägede kiire juurdeveoga. kui kaitseliidul, politseil ning esmasest rünnakust kõrvale jäänud kaitseväe osadel õnnestub kasvõi viiendik oma jõududest lühikese ajaga mobiliseerida ja toimetada kõrvale piisavalt varusid edasise mobilisatsiooni teostamiseks, on pikaajaline sõda vältimatu. kõiki jõustruktuure ei ole võimalik arvesse võtta ega ootamatult rünnata, kuid on võimalik teha piisavalt kahju välistamaks nato abi ohtut maabumist. siiski - usa ei ole meie ainuke nato liitlane. meist lõunas on veel päris üks riik, kes loodetavasti hakkavad maismaad mööda meile appi liikuma, tingimusel, et me senikaua piisavalt märulit teeme. kui me aga lihtsalt ootama jääme millal meile appi tullakse, võib juhtuda, et meie lapsed õpivad ajaloo tunnis, kuidas eesti riik astus rõõmsal meelel vene föderatsiooni rahvaste ühisesse perre ...

Lugesin ja mõtisklesin Estoloogi poolt esile tõstetud Helme teksti.
Tõepoolest, see kõik oli ka varem teada. Kuid ...

Lisan veel ühe küsimustepaketi:

Kas me tõesti oleme nii rumalad, et astume sama reha otsa nagu peale Vabadussõda, mil rahva üldine arvamus oli: rahuleping Venemaaga on midagi püsivat ...

Võimalik, et läksin liiga kaugele. Samas võib naiivsus rohkem kahju tekitada kui seda karta oskame.

õ

eestlased võiks aktiivsust üles näidata ja sõja tarbeks enesetaputerroriste organiseerida. kõlab küll julmalt, aga ikka leidub parandamatu tervisehädaga inimesi, kes elutahte kaotanud ja ennast nii või naa ära tapaks. parem siis juba läheks koos temaga hulk vaenlasi. pealegi sõtta minek on juba paras enesetapumissioon.. miks mitte?

Teemat edasi arendades ja piisavalt vaeva nähes tuleks hankida ka mõned nn. "vaese mehe" tuumapommid bakterioloogilise relvaga.
Siberi katku, denge palaviku ja muu sellise rämpsu kultiveerimiseks pole eriti suuri teadmisi ning vahendeid vaja.
Veel natuke ja olemegi omandanud PAARIARIIGI austava nimetuse.

selles mõttes et kui nüüd vaatama hakata.. siis kasutavad kõik ebaausaid võtteid ja valetavad. mis mõtet on praeguses maailmas aus olla.

Kas keegi viitsib öelda, kus on võrgust saadaval Eesti ja NATO liitumisleping. Kiirel otsingul ei leidnud ja ei raatsi aega kulutada, aga tahaks sisu teada (seda 60-päeva jm tingimusi).

Estoloog

Kas keegi viitsib öelda, kus on võrgust aadaval Eesti ja NATO liitumisleping. Kiirel otsingul ei leidnud ja ei raatsi aega kulutada, aga tahaks sisu teada (seda 60-päeva jm tingimusi).

Mina lootsin, et Sina oled nii tark ja tead seda
Kui keegi teab võiks tõesti infot anda.

Washingtoni leping ning kõik liitumisprotokollid on üleval NATO ametlikul koduleheküljel

http://www.nato.int/docu/basics.htm#II-A

tänud toomas

"Protocol to the North Atlantic Treaty on the Accession of the Republic of Estonia" on mujalt ka tuttav.

Oma laiskuse taha pugedes küsin ikka: millises dokumendis on määratletud Eesti 60-päevane iseseisev vastupanu?

Sõjaväelasena olles arvan et Nato appi küll ei tule.Hakkavad oma Diplomaatilisi kanaleid ajama ja muud ei midagi.Ei julge keegi venelasele midagi öelda.Aga meie kaitsevägi ei ela vast esimest talvegi üle kui korralik talv tuleb.

Sõjaväelasena olles arvan et Nato appi küll ei tule.Hakkavad oma Diplomaatilisi kanaleid ajama ja muud ei midagi.Ei julge keegi venelasele midagi öelda.Aga meie kaitsevägi ei ela vast esimest talvegi üle kui korralik talv tuleb.

Küll on vahva, et meie kaitseväes teenib endiselt inimesi, kellel on nii "kõrge" hinnang omaenda oskuste ja võimete kohta.

Estoloog kirjutas:"Protocol to the North Atlantic Treaty on the Accession of the Republic of Estonia" on mujalt ka tuttav.

Oma laiskuse taha pugedes küsin ikka: millises dokumendis on määratletud Eesti 60-päevane iseseisev vastupanu?

Vaevalt, et seda kusagil dokumendis üldse määratletud on. Kindalsti pole seda lepingus ega üheski selle olulistes lisadest.

Võimalik, et selle tärmini võib kuidagi tuletada mingitest NATO-sisestest protseduuritest ja valmisoleku aegadest ühisoperatsiooni alustamiseks. Washingtoni leppe artikkel 5 teatab aga, et kõik lepingupooled on agressiooni puhul kohustatud agressiooni ohvrit abistama nii ühiselt kui eraldi. Kusjuures otsene abistamine on isegi eespool ühisabi.

Article 5

The Parties agree that an armed attack against one or more of them in Europe or North America shall be considered an attack against them all and consequently they agree that, if such an armed attack occurs, each of them, in exercise of the right of individual or collective self-defence recognised by Article 51 of the Charter of the United Nations, will assist the Party or Parties so attacked by taking forthwith, individually and in concert with the other Parties, such action as it deems necessary, including the use of armed force, to restore and maintain the security of the North Atlantic area.
Any such armed attack and all measures taken as a result thereof shall immediately be reported to the Security Council. Such measures shall be terminated when the Security Council has taken the measures necessary to restore and maintain international peace and security .

Pigem on Helme üritanud oma artiklis pisut utreeritult juhtida tähelepanu sellele, et kuulumine NATOsse ei lahenda kõiki meie julgeolekuprobleeme ning me peame ka ise olema valmis teatud probleeme lahendama.

Näiteks kilusõja puhul Lätiga meil vaevalt NATO abi on loota