Estoloog, või keegi teine tark mees, kes teab NATO asju võiks vastata
Kaalusin ja vaagisin seda Helme ja estoloogi juttu.
Tekkisid mõned küsimused.
Esiteks Helmet kritiseerivad paljud, kui paanikatekitajat, aga see muidugi ei ole mingi argument ja endal mul erilist seisukohta temast ei ole.
Helme väidab
Kuigi võrdlus on ehk üledramatiseeritud, kordub Eestis ometi taas see, mis 1939. aastal, kui Eesti (ja teiste Balti riikide) järk-järgulisest rahvusvahelisse isolatsiooni sattumisest avalikkusele ei räägitud. Selle asemel korrutati tuimalt, kui tublid me oleme ja kuidas meil on õnnestunud tänu oma tublidusele Euroopas puhkenud kriisidest kõrvale jääda.
Üledramatiseeritud on see võrdlus kohe kindlasti. Eestit ei valitse enam ainuvalitseja Päts.
Kuulume me Euroopa Liitu ja NATO.sse, meie rahuvalvajad on Iraagis, Afganistaanis ja tont teab kus veel, nii et rahvusvahelisest isolatsioonist ei saa juttugi olla.
Enam ei saa ka nii lihtsalt meid lollitada, kui 1939a. sest Eesti ajakirjandus on vaba, ning lisandunud on võimsad infoallikad internet ja SAT-tv. Euroopas puhkevatest kriisidest ei õnnestu ka tulevikus kõrvale jääda, sest oleme euroopaga seotud tugevamalt, kui kunagi varem.
Kriisidest kõrvalejäämisest tähtsam on mitte üksi jääda.
Sest kainelt sündmusi jälgiv inimene ei saa jätta märkamata Venemaa agressiivsuse ja provokatiivsuse järsku kasvu Balti riikide suhtes. Ega ka kõledat vaikust, millega venelaste kasvavale jultumusele reageerivad need, kellele Eesti oma julgeoleku garanteerimisel panustanud on.
Kas ainult Balti riikide

Ärme unusta, et Soome õhupiiri on ka korduvalt rikutud. Venemaa ajab agressiivset välispoliitikat peaaegu kõigi naabritega.
Selles olukorras on kurb tõsiasi, et me isekeskis ikka veel jätkame mängu, nagu oleks Eesti tänu NATO-sse kuulumisele peaaegu et USA, kes Venemaa taolist allakäinud riiki mitte kartma ei pea. Paraku jäetakse NATO-mängu juures kodanikele rääkimata, et liitumislepingus on Eesti võtnud endale kohustuse vähemalt kuuskümmend päeva rünnakule ise vastu seista. Küsigem nüüd, kas ei näita intsident Leedu kohal, aga samuti vene lennukite juba pikka aega kestnud provokatsioonid Eesti õhuruumis, et juba ainuüksi see liitumisklausel muudab tegelikult meie liikmesoleku vaid poliitiliseks silmamoonduseks?
Siin tekkis mul kõige rohkem küsimusi.
Eesti peab 60 päeva rünnakule ise vastu seisma, sellisest punktist olen ka enne Helmet kuulnud.
Kuid oli veel tingimusi, Eesti peab kulutama riigieelarvest 2% sõjaväele.
Mõelge, põhilised relvahanked, kuni NATO-ni oli minu mäletamist mööda kirutud-kiidetud Iisraeli relvad ja veel
Mis olid need Iisraeli relvad, hunnik automaate, laskemoonaga, kuulipildujad, midagi minimaalselt veel tanki ja õhutõrjele, kui ma ei eksi
NATO ajal aga Saksa haubitsad(loodan, et ajaga puusse ei pannud), PASI-d, VERA on plaanis. Kahinad käivad tankidest ja lennukitest. Kõik seda plaanidakse ju võimalikult ruttu. Milleks nüüd selline rutt
NATO sunnib Eestit rohkem kulutama, sellega seoses paraneb ka meie relvastus ja kaitsevõime.
Soome üks põhjus, miks nad ei tahtnud NATO-sse oli selles, et NATO sunnib liiga palju pappi sõjaväe alla kulutama.
Nii, et lootust on, et saavutame ka ehk taseme ise 2-3 kuud vastu pidada. Kauem me niikuinii ei jõuaks, meid ju nii vähe.