www.militaar.net

Õige vastus oleks olnud:

P-38 (Pi-38 ) - 9-mm kaliibriga Walther, 1938 aasta mudel - Saksa Armee teine standpüstol, milline pidi välja tõrjuma P-08 (Parabellum).
Kuna väljavahetamist alustati ohvitserkoosseisust (massiliselt alates 1942. aastast), siis sageli nimetatigi antud relva (mitteametlikult) ohvitseri püstoliks, P-08-t aga sõduri püstoliks.

Sellest on näiteks kirjutatud raamatus: A. B. Zuk - Entsiklopedija strelkovova oruzija. Moskva, 1997, lk. 312.

Seega tegu mitte kuuldustega või sellega "mida naised olla saunas rääkinud"...

Kuna aga õiget vastust ei tulnud, püüan küsida midagi lihtsamat:

3. Reichi sõjalise autasu - Raudristi - ühte liiki on välja antud vaid ühele isikule. Milline on selle autasu täpne nimetus ja kes on isik?

Ilusat nädalalõppu soovides ProPatria

Raudristi Rüütlirist Kuldsete Tammelehtede, Mõõkade ja Briljantidega...Sai selle Stuka piloot Hans-Ulrich Rudel

Samuti Raudristi Suurrist (Grosskreuz des Eidernen Kreuzes), ja selle on saanud ainsana Lufftwaffe juht ja hilisem riigimarssal Hermann Göring.

Nüüd läheb asi jamaks kätte...

Jätsin nimelt oma küsimuse teadlikult kriitikale avatuks, st vastajale võimaluse valida...

Ei näinud aga seda ette, et vastatakse erinevate inimeste poolt mõlemad õiged variandid...

Ise pidasin silmas H. Göringi Raudristi Suurristi (koos tähega).
Rudeli vastus oli varuvariant...

Tegelikult on nüüd õieti vastanuna õigus küsima hakata MÕLEMAL ÕIETI VASTANUL...

Siis aga hargneks kogu viktoriin kaheks.
Aga tekkinud olukorral on ka hea külg - nüüd peaks tekkima elavnemine siia viktoriini, sest küsida saab 2 inimest ja vastata on ka seega paarile küsimusele...

Vastajal vaid tarvis oma vastusele lisada, kelle küsimusele ta vastab...

Nii... esitage siis mõlemad oma küsimus! (Kas siis eraldi või moodustate võistkonna, see jääb juba oma otsustada...)

Tervitustega ProPatria

Panen siia ühe suhteliselt lihtsa küsimuse, aga kahjuks ei saa vastuseid kontrollida vist enne reedet, loodan, et Grenadier annab teile niikauaks puremiseks mõne pähkli. Küsimus ise selline, et kuidas sõja ajal tõsteti rindel MG 42 laskekiirust (seda ka mõnikord tehti)?

Pole see küsimus midagi nii kerge...
Esmalt - pole kuulnud üldse sellisest probleemist. Enamasti oldi ikka hädas liigse laskemoonakuluga. Selle häda kõrvaldamise võtetest oli juttu viktoriini ühes eelmises küsimuses.

Arvan, et küsija mõtleb MG-42 tõstetava laskekiiruse all relva praktilist (e. lahingulist) laskekiirust
Viimane on muide relva tehnilisest e. teoreetilisest laskekiirusest arvestatavalt väiksem laskude arv.

Seda seetõttu, et juba minuti jooksul (tehniline laskekiirus on interpoleeritud tavaliselt minutilise ajaühiku kohta) tuleb praktikas üsna mitu korda MG-42 linti vahetada, samuti teostada rauavahetus, sihtida või tuld korrigeerida... kõrvaldada võimalike pisemaid lasketakistusi...

Praktilist laskekiirust saab tõsta:

1. Kasutada kuulipildujameeskonnas täiendavat tööjõudu. (Rauavahetajad, laadijad, laskemoona vedajad, talvisel ajal kuumenenud relvarauale lume kühveldajad jne.)
2. Töövõtete täiuslik omandamine.
3. Relva ja laskemoona korralik hooldus.

Relva teoreetilise laskekiiruse oluline muutmine välioludes on küsitav, kui isegi võimatu.

Isegi kui seda tehnilist laskekiirust õnnestuks mingil moel oluliselt tõsta, siis praktikas hakkaks sedavõrd enam rolli mängima lindi- ja rauavahetusele kuluv aeg ... ja kokkuvõtteks oleks laskekiiruse tõus siiski küsitav...

Tervitustega ProPatria

Mul tekib sama küsimus nagu Propatrial, et miks ülsde MG 42 laskekiirust tõsta vaja
See raisk kärutas ju isegi nii vängelt kuule minutis et lõikas mehi pooleks ja laskemoon haihtus.
Aga kiirust tõsteti võibolla sellega et raud hoiti kudagi moodi pidevalt jahedana ?

Vastust küsimusele, miks seda vaja oli, ei tea. Aga MG 42 laskekiirust tõsteti mähkides ümber taandurmehhanismi (vedru) mingisugust riiet või kaltsu. OK. Uus küsimus oleks siis, milline oli II maailmasõja kõige kergem massiliselt kasutatud püstolkuulipilduja?

PPS

ictta vastus oli õige. II maailmasõja kergeim enamkasutatud püstolkuulipilduja oli PPS ( Sudajevi püstolkuulipilduja). Sinu kord ictta

Kas Rebasekutsikas oskab anda selle MG-42 laskekiiruse tõstmise meetodi allika, kust see info pärineb?

Taandurvedru ümber pole võimalik arvestatavat kaltsu keerata, sest lukukoja ja taandurvedru vahel pole lihtsalt nii palju ruumi
Pealegi takistaks riie luku tagasiliikumist, seega laskmine üldse küsitav...
Isegi kui õnnestuks anda üks valang, on vedru toimel see riie purustatud pulbriks.
Kes ei usu, võib oma kuulipilduja õunapuu alt välja kaevata ja järgi proovida
Mingi teoreetiline võimalus on toppida väike võõrkeha taandurvedru ja puhvervedru vahele, et selle tõttu lüheneks liikuvosade töökäik ja sellest tingitult tõuseks laskekiirus...
Veel on mõeldav millegi mittepõleva materjaliga katta leegisummuti tagaosas olevaid gaasiavasid...

Tervitades ProPatria

ega ma seda ise välja mõelnud, vanade rindemeeste jutt. Aga proovin järgi ja eksperimendi tulemustest annan teile ka teada.

Ära solvu, kuid ka mina olen neid rindemeeste müüte piisavalt kuulnud, alates sellest, et vatijope või sulgpadi peab PPŠ kuule kenasti kinni ja et miinipildujamiinile kinnitatakse külge lisaraskusi , et siis miin lendab kaugemale... jne jne

PS. Katsetades ära unusta, et statistilise tulemue saamiseks tuleb taha vähemalt 3 katset...
... ja padruneid saab kõvasti kuluma.
Ühtlasi ole ettevaatlik, et MG-d nässu ei keera!

Lugupidamisega ProPatria

kui katsetamisex läeb sii palux tagasihidlikult mind vahekohtunikux utsuda elusees ple yhtki tulirelva käes hoidnud veel vähem neist pauku välja nõiduda yritanud! niiet neutraalne kohtunik olemas!!

Kuidagi vaikseks on siin kõik jäänud. Kuna laskekatsetuste tulemusi pole siia veel ilmunud ning küsija pole uut küsimust üles riputanud - trügin häbemata ise vahele.

Seekord panen siis sellise küsimuse, et lihtsalt siia vast internetist vastust ei leia

Siin siis tuleb üks pilt, kus kujutatud ka üks toru. Ning mõistatus tundub olevat lihtsate kirjast, sest selgitav tekst ju juures. Aga võta näpust. Nimelt on seal selgitavas tekstis viga sees.

Nii et küsimus oleks - mis toru ja kus kohas.