www.militaar.net

Seda saadet tasub kindlasti vaadata, kellel Soome TV kodus näha on. Häyhä on legendaarne nii läänes kui idas. Kui palju ta täpselt lasi, selle kohta on erinevaid numbreid, kuid 3 kuu jooksul on see igal juhul palju.

Sai saade ära vaadatud. Isiklikult seal oli vähe uut, sest Simo Häyhä elulugu olen lugenud originaalkeeles juba aastaid tagasi. Samas näitas saate sisu ja ylesehitus soomlaste suurt lugupidamist oma kangelaste suhtes. Kellel piisavalt keeleoskust, lugege järelehyyet Häyhäle Helsingin Sanomates.

http://muistot.hs.fi/muistokirjoitus/24 ... A4yh%C3%A4

Mehe enda salvestatud intervjuu oli saate kandev osa. Ta rääkis ka sellest, et oli edukas laskur ja jäi ellu, sest oli suhteliselt väikest kasvu=väike sihtmärk. Napikaid oli palju, kus venelaste kuul lähedalt mööda lendas. Lisaks ei kasutanud ta optilist sihikut vaid SKY tavalist sihikut=lasi madalamalt kui punaarmee snaiprid. Kes on kunagi Mosini snaipriversiooni proovinud, on ehk märganud, et seal on optika korge jala peal ja relv on ilma posetoeta= ebastabiilne laskeasend ja pea pystine asend. See moni sentimeetrit korgusevahet voib olla elu voi surma kysimus lahingus. Mitu tema vastastest olid puna-armee snaiprid, kes tulistasid Häyhä rygemendi teiste kompaniide voitlejaid. Kui Häyhä kohale kutsuti, siis oli selles piirkonnas monda aega rahulikum. Mehe relv, Soome Kaitseliidu vintpyss mudel 28-30 nr 60974 on siiani Karjala Brigaadi muuseumi vitriinis. Piirkond, kus Häyhä voitles, oli suhteliselt metsane ja laskekaugused tänapäeva snaipritele keskmised. Koige kaugemad tabamused olid 450 m kaugusele. Peamärk esimese lasuga 450 m kauguselt on isegi tänapäeval väga hea lask, kuid Häyhäl ei olnud optilist sihikut, kaugusemoodikut jne tänapäevased abivahendeid. Tehke järgi, kes suudab. Soome snaiprite meistrivoistlus on tänaseni Häyhä-nimeline

Sellepärast austavad idanaabrid tänaseni Häyhät ja teisi Soome snaipreid ning toovad nende tegude ylevaate oma opikutes välja, et oli karm mees, kes lasi oma käega maha pataljoni punaarmeelasi.

Tänases Helsingin Sanomates oli fotoreportaaž Süüria opositsiooni 24-aastasest snaiprist Ahmadist, kes on tabanud 60-70 valitsuse võitlejat.

http://www.hs.fi/ulkomaat/Kuvareportaas ... 5624506958

Relv ühel pildil on Austria Steyr SSG 69. Ei selgu, kas see on Süüria armeelt võetud, eraisikule kuuluv või naaberriikide kingitus, kuid neid relvi on Süürias varemgi nähtud. Näiteks see juulikuus dateeritud foto, siin on Steyril erinev sihik, standard on vanematel mudelitel 6x ja uuematel 10x.

http://www.militaryphotos.net/forums/sh ... rn/page244

Ahmadi skoor tundub reaalne, kui võrrelda näiteks Simo Häyhä keskmisega, 6 vastast ööpäevas. Enamik Süürias fotole või videole jäänud snaipreid kasutab Dragunovi, Zastava M91 ja Rumeenia PSLi. Nende väljaõpe tundub olevat lääne standardite järgi kesine, kuid linnalahingutes on snaiprid ikkagi väga efektiivne relvasüsteem. Kui tsiteerida klassikuid, näiteks Gabe Suarezit, siis tema ei püüagi kõikidest sub MOA ja 1 miili laskureid koolitada. Piisab tavalisest 1.5-2 MOA täpsusega jahipüssist, et lasta 200 jardi pealt pealask, 400 pealt rinnakuju ja 600 jardi pealt poolfiguuri. See on piisav 90% olukordadest. Sama selgub ka lääneriikide viimaste sõdade snaiprite kogemustest. Kiire üleminek 308 poltlukkudest sama kaliibriga poolautodele tuligi sellest, et oli vaja lasta peamiselt väikestele ja keskmistele kaugustele, kuid suhteliselt kiiresti.

http://www.suarezinternationalstore.com ... niper.aspx

Tänapäeva, poltlukuga, jahi vindid kipuvad 1 MOA olema juba alla 1000 EUR hinnaklassis. Väga ei teagi ühtki, millega alla MOA ei lastaks. Ilmselt neid on ka, aga mitte meie poodides. Vbl. mingid Veprid ja Saigad äind. Veids liiga kange jahi jaoks isegi, kuna enamus pauke tehakse seistes, aga see on põhi müügiargument.

http://www.apollo.ee/snaiper-idarindel- ... tused.html

Soovitan soojalt. Põhirõhk on siin muidugi snaipritegevusel, kuid kõrvalliine pidi saab vägagi hea ja reaalse pildi üksuste funktsioneerimisest ja selle erinevate teenistuste olulisusest ning eripäradest.

P.S.
Tõlketegevuse kvaliteet on siin muidugi omaette teema. Vigane, väljamõeldud nn. uudissõnadega ja püüdlikult tehtud otsetõlgetega ("rügemendi kindral", jne. ). Lauseehitus on vahepeal kah selline, et eesti keelele see kohe päris kindlasti omane ei ole. Peamurdmist jagub, kuid lugeda võib. Tänu tõlkekvaliteedile naudingut ei paku, kuid teabe saab kätte.

Et rahvas oma kangelasi ikka ka nimepidi teaks, siis raamatu tõlkija on Age Kullerkupp.

Saksa snaipri raamatu eestindanud ja toimetanud inimesed on ilmselt tublid saksa filoloogid. Teavad saksakeelsest militaarterminoloogiast samapalju kui raamatu kangelane eesti filoloogiast. Et terminoloogia oleks paigas, oleks toimetajaks vaja 1 saksakeelses riigis koolitatud vanemohvitser ning 1 snaiper. Sellised inimesed on Eestis olemas kuid ei jaksa teenistuse kõrvalt kommertsiga tegeleda. Keskmisele lugemishuvilisele on raamat rahuldava kvaliteediga, keskendudes lahingutegevusele lisaks peategelase emotsioonidele.

Samas- kas needsamad Eestis olemasolevad inimesed keelduksid sõna poetamast või asja selgitamast, kui neile helistaks keegi naisterahvas ja uuriks, et mida siis ikka täpselt ühe või teise asja juures silmas peeti. Eesti on sedapalju väike, et inimeste leidmine ei tohiks ületamatu probleem olla. Olen minagi oma rumaluses tõlketükkide puhul abi otsinud ja pole keegi mulle teps mitte ära öelnud, mille eest siinkohal kõigile konsultantidele siirad tänud. pole kõneksolevat teost ise lugenud, kuid kommentaaridest tundub, et eksimusi pole mitte üks või kaks...

Ei ole kordagi keeldunud, kui on soovitud terminoloogiat vms täpsustada, need harvad korrad kui keegi on küsinud. Eks see sõltub peamiselt küsija eesmärkidest ja sellest, kas on aega ÜKTga tegeleda, sest tasu konsultatsiooni eest on sümboolne või pole seda üldse. See on tõlgete puhul tavaline, et ei küsita spetsialistidelt ja tõlkesse tuleb erialaste terminite tõlkevigu, millest 99% lugejatest arugi ei saa ja ülejäänud 1% kritiseerib omavahel.

Igal juhul tasub küsida, kui vähegi võimalik, siis on tehtud kõik võimalik tõlke kvaliteedi tagamiseks. Kevadeks peaks ilmuma ka üks raamat, mis on tõlgitud koostöös spetsialistidega, Soome snaipriguru kaptenmajor Pauli Salo snaipriõpiku esimene osa eesti keeles.

Deem...
Vatasin seda Rahvusraamatukogul peetud raamatulaadal ja pidasin mingil põhjusel sealset 12 eurost hinda liiga kalliks ning loobusin

Igastahes sirvisin kiirelt ja tundus olevat mõningaid üldisemaid jooniseid ning lahinguolukordade kirjeldusi. Selles plaanis vast hea lugeda, et kui ise sarnasesse olukorda satud, siis on vähemalt äratundmisrõõmu

Sama kirjeldus raamatute alt siis siia ka.

Ilmunud on Iraagi sõjas osalenud SEAL-i snaipri Chris Kyle (SEAL 3 meeskond) inglisekeelse raamatu "American sniper" eestikeelne versioon. Hinnaks poodides kuskil veidi alla 15 euro. http://www.apollo.ee/ameerika-snaiper.html

Oli päris hea ülevaade SEAL-i väljaõppest ning lahingutest Iraagis. Üksikasjalikult on kirjeldatud taktikat ning varustust ja erinevaid lahinguid. Eks neis lahingutes ellu jäämiseks pidi õnne ka olema, sest tihti võideldi mitmekümnekordselt suurema vastasega. Vaheldumisi naise mõtteid kodust ja lahingustseene. Näitas, kuidas inimesed muutusid aja jooksul.

Häirima hakkas SEAL-ide komme pidevalt kõrtsides kaklemas käia.

Üllatavalt palju tuleb välja poolakate eriüksuse GROM kasutamisest Iraagi sõja alguses ja kestel.

Veidi poliitilist korrektsust tuli iga õnnestunud lasu korral väljendada kokkuvõtte ja seletuskirja kirjutamisega. Iga lahingus tapetud vastase kohta tuli kirjutada selgitus, et mitte ise ROE reeglite rikkumise eest vastust anda.

Kaugeima ja tõestatud lasu tegi ta .338 kaliibrilise snaiperpüssiga 1920 meetri peale.

Kes Iraagi missioonidel käinud, leiab sealt palju tuttavat. Seda soovitaks isegi rohkem, kui eelnevalt ilmunud Marcus Luttrelli (SEAL 5 meeskond) raamatut "Ainus ellujäänu", kellest ka selles raamatus mõned korrad juttu oli, kuna nad omavahel missioonidel kokku puutusid.

Chris Kyle eestikeelne raamat tundub olevat masinaga tõlgitud, täis puiset keelt ja igasuguseid värdtermineid. On näha, et eesmärgiks on olnud lõigata kasu raamatu originaali tuntuselt, mitte kvaliteetselt omakeelselt tõlkelt. Lisaks on tekstis keelevigu (lihtsad ja tähelepanematusest, nagu nt mõni täht puudu jäänud vms), lauseehitusest ei räägigi.

Kui on võimalus, lugege inglisekeelset originaali, saab parema elamuse. Eestikeelset on raske lugeda ja ei ole mõtet selle peale raha kulutada. Kuna mul on mõlemad raamatud olemas, paistab silma, või täpsemalt öeldes karjub, et on võetud inglisekeelne lause ja lastud otse eesti keelde; ei ole tõlgitud mitte mõtet, vaid konkreetseid sõnu.

Tõlkijal tasuks võtta eeskuju Sepp Allerbergeri memuaaride eestindatud versioonist. Kuigi seal on terminitega pisut vabalt ümber käidud, on see keeleliselt ladus ja mugav lugeda. Käesoleva raamatu kohta seda öelda ei saa.

Kahjuks on ühe antud valdkonda käsitleva hea raamatu eesti keelde tõlkimisega latt alla lastud ning jääb väga halb mulje. Paistab, et on üks võimalus käest lastud antud valdkonda paremini tavalise lugejani tuua.

Ühe näitena, kas "belt-fed weapon" on tõesti eesti keeles linttoituriga relv?

Tõlkija nimi siis kah üles...

Tõlkinud: Taavi Maidle

Poolakate kohta tuleb veel palju palju..........

Tõlk ja tõlkija.....

Lemet kirjutas:Tõlgi nimi siis kah üles...

Tõlkinud: Taavi Maidle

My bad...