Relvastatud gruppide tegevus väljaspool ametlikke väeosi. Metsavendlus, sissisõda, mittekonventsionaalne sõda, gerilja, banditism ja mis iganes nimed sellele nähtusele antud on.
Tavainimesed linnades peavad lootma humanitaarmissioonidele või okupatsioonivõimude organiseerimisvõimele humanitaarkatastroofi ärahoidmiseks Unistamine ajalooratta tagasipööramisest, kus maapiirkonnad oleks rahvastatud ei vii kuskile. Linnastumine on globaalne protsess, eriti arenenud riikides. Ei ole vahet kas USA, Prantsusmaa, Soome või Eesti - rahvas on kolinud ja aina enam kolib linnadesse, isegi Venemaa on samas hädas.
Lahenduseks ei saa olla soovmõtlemine külade rahvastamisest vaid tänastele ja tulevastele oludele sobivast kriisihaldusest, olgu selleks lisa toiduainete laod või muud nipid.
Samuti on jabur rõhuda rahuaegses elukorralduses peamiselt julgeolekulistele aspektidele - see oleks Põhja-Korea mõtteviis - kus kogu ühiskonna peamine mõte ja panus on sõjaks valmistumine ja sellele allutatakse rahuaja majandus, elukorraldus, lusikatootmisest-maja ehituseni välja.
Igasugu maal asuva väiketootmise suretamine Eestis pole mitte mingi ajalooratta paratamatus, vaid Euroopa Liidu rahade jagamisel toimuv onupojapoliitika ja topeltmoraal Brüsselis, kus teatud riigid on võrdsemad kui teised. Mine sõida mõnes Prantsuse veinipiirkonnas ringi - on kohe selge, mis vahe Eesti külaga on.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Elektrooniline luure (SigInt) kaugelt pole sugugi lihtne. Kui mõtleme, et Jaanilinnast peaks jälgima mis Tapal toimub, nii:
1. Narva linna saadab igasugust paska eetrisse küll ja küll. See raskendab oluliselt jälgida mis Tapa kandis võiks toimuda.
2. kauguse suurenedes signaal nõrgeneb väga kiiresti, mitte lineaarselt vaid "ruudus". Seega näoteks autote poolt tekitatut kiirgus on pea võimatu nii kaugelt avastada.
3. Käsiraadiojaama signaali võib-olla saaks jälgida kui oleks sellele sagedusele ehitatud suure võimendusega suundantenn, ning arvatavasti oleks vaja ka eelvõimendit, mis jahutatakse peaaegu absoluutsesse nullini (et võimendi enda tekitatud müra ei peidaks nõrka signaali enda alla).
4. Autojaama (25W) signaali saa küll kätte, vähemalt kui saatja antenn asub kõrgel.
Luurelennukist seevastu sigint on oluliselt lihtsam kui maa pealt.
Selleks on inimesed, kes viibivad väeosa külje all, skännivad ja vaatlevad palju parasjagu vaja on. Teiseks on inimesed, kes töötavad staapides ja julgeolekuasutustes (a la kodanik Simm).
Kui Soome rannikualadel on toimunud õppuseid, nii tihtipeale Venemaa signaaliluurelaevad on jälginud neid õppuseid. Laevast on kah suhteliselt hea kuulata - vahepeal pole mägesid ega müra tootvaid "generaatoreid".
S-2 kirjutas:Selleks on inimesed, kes viibivad väeosa külje all, skännivad ja vaatlevad palju parasjagu vaja on. Teiseks on inimesed, kes töötavad staapides ja julgeolekuasutustes (a la kodanik Simm).
Kuule S-2
Siin just tehti ühes teemas vastuvaidlemist mittesallival toonil selgeks, et üksuste liikumise jälgimine väeosade ligidalt pole võimalik ja soomusbrigaad oma paarisaja ühiku müriseva soomustehnikaga kaob vajadusel baasist märkamatult kui nahkhiir oktoobriöösse.
Seega - pole võimalik.
Väeosa aia taga ei saa luurata.
Seega - kui H-hetk tuleb, siis ilmuvad kokku tuhanded mehed ja erinevad sõidukid, kes võtavad hääletult oma asjad, liiguvad märkamatult oma positsioonidele ja Loll-Ivan saab jälle üle kavaldatud. Tegelt ta ei saagi teada, sest see käib nii vaikselt.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kui öötaevasse vaadata, siis on seal näha paaris lendavaid sateliite.
Otstarbelt on need "radiotehnilisteks mõõtmisteks", mis peaks ju otseselt signaaliluurele viitama.
Otsenähtavuse korral saab signaali 100 km kõrguselt paremini kätte, kui 3 km kauguselt mägede ja metsade tagant.
Samuti pole seal eriti tehnilist müra, mis suurendab tundlikust veelgi.
Küsimus on ju antud juhul strateegia valikus.
Kas kasutame Icomi või Ipadi on juba taktikaline küsimus. Taktika ilma strateegiata on aga müra enne kaotust.
Kui eeldatav vastane omab massiivset elektroonilise eetri kontrollimise ja selle kasutajate tulega mõjutamise võimet, siis on 2 varianti
1. olla valmis vastast vastu mõjutama (võimalikkust meie raha juures analüüsib igaüks ise) - saavutama vähemalt pariteedi
2. paikneda ja tegutseda nii, et vastane ei suudaks oma ülekaalu realiseerida
Küsimus muidu puudutab ka neid igasugu "ülalt alla" antavaid asju, mida konventsionaalses üksuses kõvasti on ja mille koordineerimine justnimelt läbi elektroonilise eetri käib.
Kui ühel hetkel kostab vajalikul kanalil vile ja ragin, siis sa ei saa endale tellida 155, 120 mm või muid asju, loeb see, mis sinul olemas on ja mille kasutamist vastane segada ei suuda.
Kas täna on igas allüksuses olemas tulejõud selliseks puhuks? Ma ei ole eriti veendunud, et see suur äraharjumine Harrise ja Icom-idega meile väga kasulik on, lihtsasti (Gruusia näitel) võib selguda, et nendega eetrisse minek on eluohtlik või see ei õnnestugi mingi imeliku vile peale vajalikul kanalil. Ja siis laguneb kogu harjutatud koostöömudel laiali, sest käed enam ei tee, mida jalad teevad ja virgatsite ning 1940. a välitelefoniga liikuvat lahingut ei pea.
Meil tehakse jõupingutusi uuele sidele ja juhtimisele, loodame, et seda jagub kõigile. Nendel kellele ei jagu, tasub mõelda, kuidas ikka ühendust pidada, kui saksa ja rootsi humanitaarabi ühel päeval enam ei tööta. Meenutame, et vaimustust tekitanud Harrised polnud Gruusias enam nii vaimustavad midagi ja ilma mobiilita oleks Gruusia üldse sideta olnud.
Selleks, et taguda rusikatega outi Mike Tyson, läheb vaja arvestatavat pingutust.
Samas kui rikkuda ära tema kehaosade vaheline "side" (nt maohammustusest paar milligrammi neurotoksilist mürki) pole neist lihastest ega oskustest suurt kasu. Tyson vehib rusikatega tühja, sest ei näe kus asub vastane ja jalad kah enam sõna ei kuula - vaja ainult pikali lükata. See ei ole eriline pingutus. See laias laastus ongi probleemi eluline kirjeldus. Kaotage ära raadiolained ja kogu moodsa armee elu kukub kolinal kokku. Nüüd tuleb hoolega mõelda, kas me suudame seda vältida ja kui vastus on kindel ei, siis tuleks küsida, kas meie väljaõpe, struktuurid, võitlusmeetodid ja relvad on üldse adekvaatsed reaalses sõjas vastase mõjutamiseks või tegeleme me imitatsiooniga, mida vastasel on võimalik halvata ja siis need koordineerimata "kehaosad" ükshaaval hävitada - sellisel juhul kaotame asjatult elusid ning ei saavuta rohkemat kui Gruusia. Kui vastus on jah, siis palun vabandust, jätkame....
NB! Ma ei viita kuhugi, las igaüks mõlgutab mõtteid probleemi sisu üle.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kapten Trumm kirjutas:
Kuule S-2
Siin just tehti ühes teemas vastuvaidlemist mittesallival toonil selgeks, et üksuste liikumise jälgimine väeosade ligidalt pole võimalik ja soomusbrigaad oma paarisaja ühiku müriseva soomustehnikaga kaob vajadusel baasist märkamatult kui nahkhiir oktoobriöösse.
Juhul kui meie kasutusel on hulga dubleerivaid raadiosidekanaleid, mille sagedused on väga kaugel üks teisest, korraga kasutusel, nii vaenlaselt saa segajad otsa ja meie side mingil määral töötab lühikest aega korraga - see andmesidipiiks äkki lähebki läbi.
Hüplevsagedusega jaam pole sugugi hea üüratult suurest hinnast sõltumata, sest üks raadiojaam saa tegelikult töötada efektiivselt ainult ühel kitsal sagedusalal. Efektiivset laiaribaantennit pole veel leiutatud ja vaevalt sellist keegi suudab leiutada.
See sama füüsikaseadus käib ka segajate kohta. Kui meil on kasutusel kitsas sagedusala või ainult üks töösagedus, nii seda on lihtne segada suhteliselt väikse võimsuse saatjaga.
Icom raadiojaam pole iseenesest halvem või parem kui Harris - sõltub sellest kas me suudame neid targalt kasutada. Näiteks meil võiks olla kasutusel väga odavate Icom raadiojaamade puhul kaugel üks teisest olevaid sagedusi ja täpselt nendele sagedustele ehitatud võimsaid antenne. Üks võrk võiks töötada näiteks sagedusel 136 MHz, teine sagedusel 144 MHz, kolmas sagedusel 176 MHz, neljas sagedusel 450 MHz, jne.
Täiesti omaette teema on, et kas vaenlane hakkabki meie raadiosidet massiivselt segama? Äkki ta lihtsalt kuulab pealt, salvestab mis eetris toimub, ja analüüsib seda - muidugi püüab samas peilida saatjate asukohti. Seega lopbisemine eetris on eluohtlik - lühikesed andmesidepiiksud mitte - juhul kui pärast piiksu vahetatakse asukohta ja/või sagedust.
Küsimus pole regulatsioonides, vaid vajaduses kasutada sideks lennunduse sagedusel lennundusraadiojaama. Teistel jaamadel reeglina see sagedusvahemik puudub. Ehk siis tassida vähemalt kaht jaama. Ja madalalt lendava lennukiga käsijaama abil eriti kaugelt ühendust ei saa. Kahe maapealse jaama vahel piirdub vahemaa ilmselt mõne kilomeetriga. Muidugi on kõrgemal asuva suundantenni puhul see suurem, kuid siit jälle omad probleemid.
Iga uus asi on hästi unustatud vana. Ehk oleks pealtkuulamis- ja avastamiskindlaks sideks võimalik kasutada optilist sidet (laserit). II MS ajal oli optiline side kasutuses. Laser võimaldaks ilmselt väiksema energiakuluga saavutada parema sidekvaliteedi ja saatekauguse.
OnuEnn kirjutas:
eespoolviidatud suitsuanduri(te)st, kirjalkambritest, knopkadest, pliiatsist ja žiletist saab kokku panna raadio, mis võimaldab ennast viimaste arengutega kursis hoida http://es0adc.wordpress.com/2012/08/23/ ... ol-ii-osa/
Sellisel raadiol on ainult üks häda: kuulata saab ainult kesklainet ja sedagi juhul, kui saatja meeletult kaugel ei asu. Saadete edastamine kesklainel aga lõpetati Eestis juba '90 aastate lõpul (tegelikult vist üks venekeelne kristlik pereraadio eksisteerib ka täna). Nii et lahingolukorras võime kuulata arvatavasti vaid venekeelseid uudiseid "meie" vägede edulugudest, kuidas nad neid va fašistlikke pribalte peksavad. FM-vastuvõtjast oleks rohkem kasu, sest igasuguseid seda sagedust kasutavaid kohalikke raadiojaamakesi on vist küll pea igas suuremas linnas. Mõned võetakse muidugi kohe maha, aga mõned tõenäoliselt mingi aja veel jätkavad tööd. Pisike multi-band radio e. world receiver oleks juba kõva sõna. Keera aga lühilainele ja kuula nt. VOA, BBC või Deuche Welle uudiseid.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Sellisel raadiol on ainult üks häda: kuulata saab ainult kesklainet ja sedagi juhul, kui saatja meeletult kaugel ei asu."
tuleb ka lühilaine ja see teatavasti levib kaugele. praktilised kogemused ütlevad, et 31m lainealas peterburi saatja on (hiiumaa tingimustes) kõige paremini kuulda, aga tuleb ka palju jaamu muudes keeltes.
Unistamine ajalooratta tagasipööramisest, kus maapiirkonnad oleks rahvastatud ei vii kuskile. Linnastumine on globaalne protsess, eriti arenenud riikides. Ei ole vahet kas USA, Prantsusmaa, Soome või Eesti - rahvas on kolinud ja aina enam kolib linnadesse, isegi Venemaa on samas hädas.
