www.militaar.net

Kaitseliidu erinevus muudest hobitegevustest tuleneb riigi poolt riigikaitselise kohustuse lisamisest. Originaalis meie kodukaitsed, omakaitsed ja kaitseliidud on alati olnud isetekkelised, oma kohaliku piirkonna kaitseks marodööride ja kurjategijate omavoli eest. Selles plaanis ei ole nad kunagi sarnanenud jänkide rahvuskaartiga, vaid rohkem nende organiseerimata miilitsatega või meie oma naabrivalvega. Et aga wabariik, saksa okupatsioonivõim ja ka nüüdne valitsus on võtnud anda vabatahtlikele laiemad kohustused, kui kambakesi püssidega oma kodutänavail jõlkumine, siis pidid ja peavad nad ka vastavalt omalt poolt panustama - andma vastavateks tegevusteks vajaliku väljaõpet, ühtlasema vormirõivastuse ja vahendid.

Kaitseliit pole niivõrd hobi, kuivõrd vägivalla ohjamise vaakumi täitumine vabatahtlike omaalgatusega. Kui võtta ära riigikaitselised kohustused ja riigi tugi kaitseliidule, siis täituks see vaakum jälle kaasfoorumlase Kruuda ja veel mõnede vähem meeldejäänute "oma puntidega", kes isesoetatud poolautomaatide, või illegaalsete automaatrelvadega oma koduvaldades või suvilate ümbruses segastel aegadel korda kavatsevad luua.

Minu (profaanliku ehk) arvamuse järgi on täna väljaõppe ja oskuste nõuded KL mehele võrreldamatult kõrgemad kui olid seda KL-s WS ajal või isegi saksa omakaitse ajal.
Latt on tõusnud absoluutselt kõikjal, isegi marodööride ohjamisel. Kui WS ajal võis taolisel puhul ehk midagi kartmata sabotööri labaselt maha lasta, siis täna tuleb arvestada infosõda, feissbuuki, youtube't ja sada juriidilist nüanssi (nali: rühma struktuuri tuleb ette näha laskur-juristi ametikoht) - see mahalaskmisüritus võib saada ajendiks kontrollimatule ahelreaktsioonile.

Arvestades mis tasemega seltskonda suur idanaaber tavatseb vastase tagalasse saata, siis püssimehed heasti ei päde enam.
Film rootslaste hirmudest: http://www.youtube.com/watch?v=jDFBqR5cOuE

Pealegi ma ei saa küll öelda, et see mul mingi hobi oleks. Talveöösel kolme ja nelja vahel õue minemine ja laagris patrullimine ei ole ühegi tervemõistusliku inimese hobi. Rääkimata muudest käskudest, mis ei ole kah just meelakkumised. Ikka pigem selline vajalik kohus, kui et hobi.

Nüüd on küll mingid asjad segamini. Siin on ju pidavalt raiutud ... vabatahtlik ... ja nüüd sa räägid, et mingi kohustus nagu hoopis?
Ja see et hobi ei peaks füüsiliselt raske olema, on lausa nõrk jutt. Matkamine näiteks on raudselt mõistlik hobi!

Aga mul on tunne, et te pole mu küsimusest aru saanud. Mulle pole vaja selgitada kui keeruline on osaleda KL tegevustes vms. Ma tahtsin teada, kas on võimalik kõrvutada erinevaid hobisid KL liikmeksolekuga, võttes võrdluseks eelkõige kaks külge a) hobile pühandatud ressurss (ka aeg) ja b) hobiga tegelemisest saadav tulemus (kasu, emotsioon).
Mercurius näiteks sai aru küll.

soesilm kirjutas: Nüüd on küll mingid asjad segamini. Siin on ju pidavalt raiutud ... vabatahtlik ... ja nüüd sa räägid, et mingi kohustus nagu hoopis?
Ja see et hobi ei peaks füüsiliselt raske olema, on lausa nõrk jutt. Matkamine näiteks on raudselt mõistlik hobi!

Aga mul on tunne, et te pole mu küsimusest aru saanud. Mulle pole vaja selgitada kui keeruline on osaleda KL tegevustes vms. Ma tahtsin teada, kas on võimalik kõrvutada erinevaid hobisid KL liikmeksolekuga, võttes võrdluseks eelkõige kaks külge a) hobile pühandatud ressurss (ka aeg) ja b) hobiga tegelemisest saadav tulemus (kasu, emotsioon).
Mercurius näiteks sai aru küll.

Hobi - "tahan, teen, tahan, ei tee" ja ei juhtu mitte midagi. Kaitseliidus, vähemalt minu meelest, nii päris ei saa.
Hobiga saan ma tegeleda siis kui vaba aega tekib. Kaitseliidus, jällegi, vähemalt minu meelest, nii päris ei saa.
Hobi, no näiteks kalastamine. Istun kodus ja valmistan õnge ette. Kui läheb kalapüügiks siis loobin lanti ja tulen, võibolla, kalaga koju. Kaitseliit, käin õppustel ja valmistan end ette. Kui läheb eesmärgipäraseks tegevuseks siis on võimalik, et ei tule kunagi koju.
Vähemalt minu arvates on kaalukategooriad, hobi ja Kaitseliidu vahel, tiba erinevad.

Nüüd on küll mingid asjad segamini. Siin on ju pidavalt raiutud ... vabatahtlik ... ja nüüd sa räägid, et mingi kohustus nagu hoopis?
Ja see et hobi ei peaks füüsiliselt raske olema, on lausa nõrk jutt. Matkamine näiteks on raudselt mõistlik hobi!

Kahtlemata on matkamine mõistlik hobi. Väga mõnus on minna loodusesse, ringi liikuda, õhtul laager püsti panna, liha grillida ja hommikul magada niikaua, kuni linnulaul une viib.
Kaitseliidus lähed sa õppusele ja sellest hetkest alates täidad käsku.
Jah, peale ürituse lõppu koju jõudes on seda üldjuhul hea meenutada ning varsti hakkad juba järgmist aega planeerima, aga ühegi muu hobi juures ei ole mul veel küll sellist pulli olnud, et ma seda hobi tegemise hetke niiväga ei naudigi. Sest sellel hetkel tuleb ikkagi täita käsku, mis on tihtilugu mõneti vastuolus minu laupäeva õhtu ideaaltoimingutega. Ma kahtlemata teen seda ja jätkan selle tegemist ja kui mult mu hobisid küsitakse, siis selle hulgas on ka KL, aga ta on siiski väheke teist masti hobi, kui rattasõit või matkamine.

uskumatu kaader
Kui sa astud vabatahtlikult kaitseliitu, siis kui sind määratu üksusesse A, siis sa seod ennast sellega, sa käid väljas kui on õppused, kui just ei juhtu olema tööl või muud taolist.(kui vanaema kass parasjagu sünnitab, siis see pole põhjus puudumiseks)
Kui sa pidevalt alt vead, siis ühel ilusal päeval leiad ennast üksusest väljaheidetuna, sinuga ei arvestata rohkem ja sul on plekk küljes kui mees, kes sõna ei pea.

Miks üldse olla kaitseliitlane? Minu jaoks on asi lihtne...
Kui kunagi peaks tekkima olukord, siis kodanikul oli rahuajal kolm varianti, nendeks oli:
1) valmistuda põgenema näiteks rootsi.
2)üldmobilisatsiooni kaudu kaitsta isamaad.
3)olla vabast ajas kaitseliidus ja püüda nii hästi kui võimalik koos üksusega drillida ennast pinevateks aegadeks.

osa mehi on kaitseliidus, et olla lihtsalt äge, osa mehi selleks, et saaks relvaloa, osad patriotismist ja osad kurat teab, milleks. Ei saa asju ajada käsukorras nagu kaitseväes, kuid ei saa ka nii, et tuleb, kes tuleb. Vabatahtlikes ülemates on asi, nemad panevad enda üksused kokku, drillivad neid ja töötavad nendega, malev tagab vahendid ja jälgib, et üksuse ülem tegeleks enda üksustega.
Tegutseda tuleb järjepidevalt ning kõige olulisem lüli on maleva huvi selle vastu, et üksused omaksid elementaarseid manöövrivõimekusi ning vabatahtlike ülemate tegutsemine, eriorganisatsioonid peavad tootma võitlusüksustele ja tugiüksustele järeltulijaid ja ongi kõik...Misasi see nii keerukas on?!?

ootused kaitseliidule ei ole muidugi mitte mingit moodi kooskõlas eelarvega, selles suhtes olen mõne kirjutaga täiesti nõus, mõned üksused ei oma isegi mitte vorme, ja kohati tundub, et mida kõrgemat auastet või ametikohta omatakse, seda vähem ollakse kursis reaalsusega, võtame näiteks ettenähtud koguse laskemoona/kaitseliitlane/õppus, oli vist väga väike kogus per päev?!
Ma ei poolda muidugi ulmekoguseid, aga minu kogemuse järgi ei pruugi sul kuluda taktikalise patrullharjutuse käigus täna mitte ühtegi padrunit, ega ka mitte homme, aga seevastu ülehomme võib mul ühe kontakti jooksul minna tarvis 6 salve esmaseks reageerimiseks ja eemaldumiseks varitsusest ning peale kiiret ümberorganiseerimist vajan ma 6 salve+6 salve kotis kaasas, ning ma eeldan et üksusel on veel kaasas piisav varu, et üllatustele reageerida.

Kui kunagi peaks tekkima olukord, siis kodanikul oli rahuajal kolm varianti, nendeks oli:
1) valmistuda põgenema näiteks rootsi.
2)üldmobilisatsiooni kaudu kaitsta isamaad.
3)olla vabast ajas kaitseliidus ja püüda nii hästi kui võimalik koos üksusega drillida ennast pinevateks aegadeks.

See on teemaväline probleem, aga on ka neljas variant - olukorda ei tule nagunii ja kui tuleb, siis küll liitlased sõdivad. See on tänane reaalsus.
Muidu jutt sul õige.

mõned üksused ei oma isegi mitte vorme

Võibolla see olukord on nn maa-malevates kehvem, aga nt Tallinnas-Harjus pole vorm ja isiklik varustus eriline probleem, ole mees ja osale vaid mõnel RÕK-il või paraadil.
Pigem jääb asi ikka osalejate puuduse taha kinni. Isiklikult seda RÕKi põhist varustuse jagamist ei toeta, seal ilmub kutsetega välja kõikvõimalikke surnud hingi, kes võtavad sirge käega välja varustuse ja kaovad aastateks pildilt (kuigi - ei oska ka paremat pakkuda)

See on ka õige Eestis, et mida kõrgem koht, seda udusem ettekujutus tegelikult toimuvast (kuigi on ka koloriitseid erandeid).
Või isegi udune ettekujutus tüüpse KL-lase motivatsiooni alustest. Kui ikka staazikas kapteni auastmes tegelene ütleb tõsimeeli su päevaks suure vaevaga kokkuhoitud harjutuse plaanil laskemoona maha kriipsutades, et drillimiseks pole moona vaja (pealegi meil on SUUR RÕK tulemas), karjuge "valang-valang", siis tekib tõesti küsimus, et mismoodi neid paguneid saadakse kui pole isegi elementaarseid elu tõdesid pole siiani taibata suutnud. Ehk näiteks seda, et KL-lane pole ajateenija, keda saab päevade kaupa "valang-valang" mööda karjääri jooksutada, kui su õppepäev sisaldab liigselt "kuiva" ja mitte üldse actionit (sõltumata kui kehvalt selle actioni drille osatakse), siis juhtub, et järgmine kord sulle poole vähem osalejaid tulema. Ka ei ole mõtet arendada sellised KV-based asendustegevusi nagu panna mehi puhastama kuskilt KV-st puhastamata kujul saadetud relvi rühkima (kui see pole otseselt relvakasutaja süü). Olen näinud KL KV taustaga kaadrit seda tegemas, küsimusele, et miks - oli vastus - see arendab vaimujõudu

KL vabatahtlik pealik peab olema nagu poliitik, õppepäeva sitasti teed, siis mäletatakse kaua.
See on äärmiselt oluline, sest tavapärane armee distsiplinaarvedru hästi ei toimi.

no padrunite mahakriipsutamine toob kaasa muidugi selle, et jääb ära salvevahetuse drill ja tuledistsipliini harjutused, on oluline vahe, kas sa vahetad salve 5 sekundiga või kulub sul 10 sekundit, pluss veel see, et sa ei mõtle enda varustuse elemente nii hästi läbi, et kui praegu käis pauk, siis kuhu ma need tühjad salved kiirelt panna saan, kas põue, dump pouchi,tasku või tagasi rakmetasku.
tuledistsipliin, kui need kaitseliitlased lõpuks sellel suurel RÕK-l saavad oma moona kätte, ja jagu satub kontakti, siis tõenäoliselt tekib umbes 5 sekundit pärast tuletegevuse algust paus, kus kõik vahetavad salvi....

kaitseliitlase drill võiks olla harjutus, kus üksuse kooseisus lahendatakse mingeid taktikalisi olukordi, nädalalõpus antakse 24h olukord, kus harjutavad kaks üksust, üks ühte ja teine teist, ja nad tegutsevad üksteisele vastu, pädevad instruktorid hindavad üksuste tegevust, ja nii lihvitakse koguaeg tegevust, see on piisavalt põnev, et meelitada uusi inimesi liituma...
muidugi võime võtta ka taktikalise õppuse korraldamise õpiku ja lugeda sealt maha, et peab olema õppiv üksus ja õpetav üksus aga kamoon fellas....

Trumm kas sul valutab kuskilt või? Inetu on küll pidevalt vastanduda aga minu arvates oled sa tõesti mölaajamise vajadusest lauslollust hakanud rääkima.

See on ka õige Eestis, et mida kõrgem koht, seda udusem ettekujutus tegelikult toimuvast (kuigi on ka koloriitseid erandeid).
Või isegi udune ettekujutus tüüpse KL-lase motivatsiooni alustest. Kui ikka staazikas kapteni auastmes tegelene ütleb tõsimeeli su päevaks suure vaevaga kokkuhoitud harjutuse plaanil laskemoona maha kriipsutades, et drillimiseks pole moona vaja (pealegi meil on SUUR RÕK tulemas), karjuge "valang-valang", siis tekib tõesti küsimus, et mismoodi neid paguneid saadakse kui pole isegi elementaarseid elu tõdesid pole siiani taibata suutnud.

Äkki see kapten selle pärast ongi kapten, et ta saab aru eelarveliste vahendite piiratusest ja julgeb oma vahendeid kuskile koondada. Sa muidugi kaldu äärmustesse ja demonstreeri kuidas sellega kogu motivatsioon ära kaotatakse.

Sinu järgmine väide on järjekorde näide, kus SINA EI SAA REAALSEST ELUST ARU.

Ehk näiteks seda, et KL-lane pole ajateenija, keda saab päevade kaupa "valang-valang" mööda karjääri jooksutada, kui su õppepäev sisaldab liigselt "kuiva" ja mitte üldse actionit (sõltumata kui kehvalt selle actioni drille osatakse), siis juhtub, et järgmine kord sulle poole vähem osalejaid tulema.

Kas ajateenija lörtsitud motivatsioon ei mõjuta edaspidi mitte nii reservväelasi, kui ka kaitseliitlasi? Muidu nii tark Trumm - räägi kuidas on võimalik riigikodaniku ehk ajateenijaga käituda ebapedagoogiliselt? Või näiteks mis vahe on 25 aastasel kaitseliitlasel ja vabatahtlikul 25 aastasel ajateenijal? Mõlemad on täiskasvanud Eesti Vabariigi kodanikud, kes on vabathtlikud. Jah - ajateenija vaba tahe on pigem näiline, sest ega tal suurt pääsu pole. Kuid kas sa kujutad ette, et sellistest ajateenijatest peavad saama lisaks reserväele veel ka kaadrikaitseväelased. Just nimelt sellised, kes edaspidi hakkavad ka kaitseliitlastega harjutusi läbi viima.
Ja nüüd anna minna - ütle et sa pole nii rääkinud ja hakka uue teooriaga pihta.

Või näiteks mis vahe on 25 aastasel kaitseliitlasel ja vabatahtlikul 25 aastasel ajateenijal?

Hmm, ja vabatahtlike osakaal on ajateenistuses kui suur? Kas tõesti on see nii suur (pean silmas keskmist, mitte masuaega), et selle põhjal võib teha võrdluse tüüpilise KL-lasega?

Tegelikult elan omas maailmas vist eksliku teadmisega, et keskmine ajateenija on tulnud eri tasemel sisemise nõustumisega siiski käsukorras ja nende tegelaste üle eksisteerib tugev ja reaalne käsu/distsiplinaarvõim. Koos tagajärgedega, mis saabuvad siis kui ei tee (toome näite sellest hiljutisest "hauakaevamisest" -kuhu maani välja). Käsuvõimu seisukohast pole vahet, kas vabatahtlik või mitte, lihtsalt motivatsioonis. Sama vedru KL-s ei tööta, eksisteerib "käsk-palve".

Ja siis tuleb sellest süsteemist seersant, veebel või leitnant ja kukub KL süsteemis tolmutama.
Kui ta just ei ole mingi eriti terav pliiats inimeste innustamise alal siis lõpeb see sellega, et osad mehed hääletavad jalgadega. Või võetakse leht paberit ja kirjutatakse "kuhu vaja".

Näide elust, kus mitte eriti terava KV-st abijõuks võetud seersandi vilunud juhtimisel toimus kellegi teise üksuse ära sitatud relvade puhastus 3 tundi (sest kasarmus on KA nii).
Nühivadki tikuotsaga neid aastaid puhastamata gaasikanaleid puhtaks, seersant lihtsalt leiab järgmise tolmukübeme kuskilt ja protsess jätkub.
Sest inimene on harjunud nii aastaid asju ajama, ajateenija peab 4 tundi oma AK4 poleerima ja nii ongi, kes saab varem, siis küll see tolmukübe leidub.
Nõrgemate närvidega tüdrukud on juba silmad märjad, aga üritus lõpeb siis kui pidi.
Tulemuseks oli see, et järgmisel etapil oli osalejaid märgatavalt vähem. Nii lihtne see vahe ongi.
Sama protsess kasarmu koridoris käib igapäevaselt, osavamad vennad on õppinud ka magades lappi liigutama.
Relvadelt on must kaitsekiht maha nühitud juba, aga pääsu pole, nii peab käima.

uskumatu kaader
Kui sa astud vabatahtlikult kaitseliitu, siis kui sind määratu üksusesse A, siis sa seod ennast sellega, sa käid väljas kui on õppused, kui just ei juhtu olema tööl või muud taolist.(kui vanaema kass parasjagu sünnitab, siis see pole põhjus puudumiseks)
Kui sa pidevalt alt vead, siis ühel ilusal päeval leiad ennast üksusest väljaheidetuna, sinuga ei arvestata rohkem ja sul on plekk küljes kui mees, kes sõna ei pea.

Kui see nüüd minu kohta käis, siis minu pärast pole põhjust väga muretseda. Aga ma pean mainima, et nii mõnigi inimene töötab nädalavahetuseti. Töötab, teises Eesti otsas (ennetavalt ütlen ära, et ei saa ju kogu aeg malevat vahetada), omab ka muid kohustusi, peale töökoha ja Kliidu. Ja sel viisil tekib olukord, et et hea on, kui jõuab igale kolmandale üritusele. Aga kui mõnes malevas ongi aastas kolm üritust, siis on jama. Ma ei tea, kas enam nii on, aga mõni aeg tagasi oli see väljaõpe küll väga ebaühtlane. Nüüd on asi vist parem ja tahtmata midagi ära sõnada, tundub mulle, et käiakse natuke rohkem kohal.

Sa Trumm - tänan et kinnitad minu juttu. Ma ju räägin vabatahtlik ajateenija. Äkki juba KL liige? Äkki tahab kaadikaitseväelaseks? JA kui me väga pikalt vaatame, siis enamus KL liikmeid on ka "vabatahtlikud" sest ilma KL-ta oleksid nad lihtsalt reservväelased.
Hea küll. Kõik need viletsad näited KVst tulnud meeste kohta, on ju kinnituseks minu jutule?

Käsuvõimu seisukohast pole vahet, kas vabatahtlik või mitte, lihtsalt motivatsioonis. Sama vedru KL-s ei tööta, eksisteerib "käsk-palve".

Esiteks ei saa aru ja teine lause näitab meie erinevust. Palun mitte ajada lolli juttu, et KLs ei saa käituda nii nagu reservväelaste või ajateenijatega. Iseenesest peaks KLs olema võimalik käituda TEATUD PUHKUDEL oluliselt karmimalt, kui teiste riigikodanikega, sest KL liikmetel on TAHE. Ja jälle - ärge alustage mölaga üleolevast käitumisest, motivatsiooni tapmisest jms.

ei, see ei käinud kellegi pihta otseselt, ja nagu sa näed, ma ütlesingi, et kui ei juhtu tööl olema, või mingi muu põhjus, see on selge kõigile et KL ei saa olla esimene, kõigepealt tuleb ikka vastu perekond ja töö ja võibolla siis KL.

Palun mitte ajada lolli juttu, et KLs ei saa käituda nii nagu reservväelaste või ajateenijatega

Selles see viga ongi, et inimesed tulevad KV süsteemist, natuke keerutavad tolmu ja lahkuvad, midagi saavutamata.
Mõistmata asjade erinevat sisu. Ja enne kui see arvamus ei murdu, ei hakka ka olema mingit loomulikku rotatsiooni KV ja KL vahel.

Iga malev on oma pealiku ja staabiülema koostöös tekkiva meeskonna nägu. Mõnes malevas on see koostöö viljakandvam, mõnes suigub talveune ja ärkamise vahel. Ka ülejäänud palgaliste ja vabatahtlike nägu on suuresti meeskonnatöö tulemus. Seega näeb tavaline KL-ne seda, mida maleva meeskond pakub. Kui Sisemist sidet ja koostööd pole, algatus ja jõud eestvedamiseks puudub või on suunatud mujale - siis on ka lihtliikmele nähtav osa KL-st kehva.
Olen ammustel aegadel inspekteerinud kõiki malevaid ja erinevatel põhjustel külastanud neid ka hiljem arvukalt. Situatsioon püsib muutumatu: muutub juhtkond ehk vedav mootor - muutub ka situatsioon malevas tervikuna. Uus luud pühib algul hästi, hiljem konarused silutakse või jookseb malev laiali. Analoogne mehhanism toimib ka malevkondades.
Jutt mingi jao-rühma-kompanii väljaõppest ja meeste kokkusaamisega seonduvatest probleemidest... Seda juttu rääkivad palgalised-vabatahtlikud pealikud tuleks kiiresti saata motivatsioonipaketi täienduskursustele VÕI ! kõrgemal juhtkonnal pöörata tõsist tähelepanu palgalise kaadri probleemidele konkreetses malevas. Olgu kohe rõhutatud, et ei tahaks näha järgnevates postitustes halinat, et mehi pole ja palka pole jne jne. Need ei ole siin lahendamiseks.
Väheseid asju, mida siin võiks lahata on motivatsiooni säilitamine ja tõstmine. Selle arutelu juures tuleks meeles pidada, et malevad on erinevad - majanduslik olukord riigi eri osades on erinev ja ka elanikkonna hulk on erinev. Näiteks Tallinna-Tartu probleemid on mõistetamatud ida-ja läänepoolsetes maakondades ning vastupidi.

Kaitseliidus on "sõnal" kindel koht, kuid selles teemas ei maksaks lõpmatuseni verbaalset mölapidamatust harrastada. Kui keegi tundis ennast puudutatuna, siis jõudis sõnum kohale. Kui keegi selle teema üles tõstab - siis järelikult läks väga täppi!

Jõudu aruteluks!
terv
o