www.militaar.net

Hummel on sellest D-30-st siin varem rääkinud küll ja küll. Rahuajal ta on väljaõppes omal kohal aga kui reaalne olukord peaks tekkima siis jäta kus seda ja teist ja jookse minema. Sama seis oleks suuresti vist ka nende 155 mm. järelveetavatega. Tänapäeval reaalses olukorras kus vastane erinevatest torudest vastu tulistab on need järelveetavad kasutud ja aegunud riistapuud.

Samas jälle annaks neid suurepäraselt kasutada seal kus pole kartust, et vastane suurtükkidest kohe vastu tulistab. Näiteks Afganistanis võiks nendega oma üksustele tuletoetust pakkuda ja Talibani kottida. Siis ei peaks me sõltuma ei Briti raskerelvadest ega nende tulejuhtidest. Sama teeb sisuliselt ANA ja täpselt sama marki relvadega.

Kuna haubitsaga sõidupealt ei lase siis see järelveetavus-isesõitvus on suhtelised mõisted. Edu tagab ikka alustava tule täpsus, mis sõltub tulejuhtimissüsteemist, väljaõppest ja maaväe radaritest ning vastumeetmete ampluaa on palju kirjum, kui haubitsa isesõitvus. Ma ise arvan, et selline operatiivne "situtional awareness" ongi meie naabri suur võimelünk, mida siis kompenseeritakse hirmsa kvantitatiivse üleolekuga, kuid mis on ikkagi vähem tõhus.
Afgaanis pakuvad tuletoetust ju meie enda 81mm miinipildujad?!

Tuleks korra tagasi selle mõttetu vanaraua juurde.
Tänu vananenud 105mm, otstarbetule 122mm ja kulunud 155mm haubitsatele on suurtükivägi. Meil on hulk ohvitsere, kea saavad teemast suurepäraselt aru ja meil on sadu reservväelasi, kes oskavad nende relvadega ümber käia. Ümberõpe mõlematele pole eriti keeruline. Hindamise üheks võimaluseks on võrdlus. Naabritel on asjad ikkagi viletsamad. Poleks me seda "vanarauda" võtnud, oleks me samas seisus mis soomusega. Ei kõlvanud T55, S tank, Leo 1 ja mis kõik veel ning nüüd ajamegi ainult udu.
Tänu 23mm ja Mistralile on meil sama seis õhutõrjes. Meil on inimesed, kes saavad asjadest aru ning seda rohkem kui ainult filosoofiliselt: "igasse metsakvartalisse 1 taburetita ÕT süsteem".

Ehk siis on olemas "koolkond".
Ja seda asjakest mingitel valmistajatehase kiirkursustel mõne kuuga järgi ei teeks.

Afgaanis pakuvad tuletoetust ju meie enda 81mm miinipildujad?!

Saatke üks D-30 patarei Afganistani ja poole aasta pärast räägitakse USA rangerite foorumis (utreerin saidi teemal) teemas kuidas "Estonian Chinhook-air mobile artillery using lightweight Soviet D-30 howitsers" mingid Talibani kindlustused maatasa tegi ja ülikalleid B-1 lennutunde selle kishlaki hävitamiseks polnudki vaja"

Siis ei peaks me sõltuma ei Briti raskerelvadest ega nende tulejuhtidest

Probleem selles, et suurtükivägi käib tavaliselt patarei kaupa, patarei on suurtükiväe kompanii ekvivalent. Ehk see samm tähendaks selle "overstetched" olukorra taasteket, mis oli siis kui 2 kompaniid korraga seal olid. Asjatundad ise hindavad, et praegune 1 kompaniigi on piisavalt koormav, kui Roosimägi ei usu, siis Karuks vaevalt et jama ajab.

Tänud, HeiniR täpsustuse eest.

Kapten Trumm kirjutas:Probleem selles, et suurtükivägi käib tavaliselt patarei kaupa, patarei on suurtükiväe kompanii ekvivalent. Ehk see samm tähendaks selle "overstetched" olukorra taasteket, mis oli siis kui 2 kompaniid korraga seal olid. Asjatundad ise hindavad, et praegune 1 kompaniigi on piisavalt koormav, kui Roosimägi ei usu, siis Karuks vaevalt et jama ajab.

D-30 patareis peaks olema 6 relva, iga relva peal 8 meest, see teeb 6X8=48 meest? Ei anna kuidagi jalaväekompanii mõõtu välja?

rbl kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Probleem selles, et suurtükivägi käib tavaliselt patarei kaupa, patarei on suurtükiväe kompanii ekvivalent. Ehk see samm tähendaks selle "overstetched" olukorra taasteket, mis oli siis kui 2 kompaniid korraga seal olid. Asjatundad ise hindavad, et praegune 1 kompaniigi on piisavalt koormav, kui Roosimägi ei usu, siis Karuks vaevalt et jama ajab.

D-30 patareis peaks olema 6 relva, iga relva peal 8 meest, see teeb 6X8=48 meest? Ei anna kuidagi jalaväekompanii mõõtu välja?

Kulla mees, ega siis patarei ainult relvameeskondadest koosne. Lisaks on laskemoonavedu suurtükiväele nõks teine teema kui 81mm miinipildujale.

TTA kirjutas:Kulla mees, ega siis patarei ainult relvameeskondadest koosne. Lisaks on laskemoonavedu suurtükiväele nõks teine teema kui 81mm miinipildujale.

Arvad, et Talibani positsioonidele tuleb Afganistanis pidevalt 24 X 7, 10 lasku minutis tuld anda? Sellisel juhul tõesti läheks 90% aurust laskemoona ettevedamisele ja 10 % otsele tulistamisele. Ma usun, et see laskemoona kulu on seal üpris minimaalne ja piisab kaasasolevast lahingkomplektist ning lisajärelvedu laskemoona puhul operatsiooni kestel ei ole vajalik.

D-30 patareis peaks olema 6 relva, iga relva peal 8 meest, see teeb 6X8=48 meest? Ei anna kuidagi jalaväekompanii mõõtu välja?

Afganistanis kasutamiseks, kus rünnak võib tulla 360 kraadi, on selle patarei kasutamine NSVL struktuuri kohaselt üsnagi probleemne, arvan.....
Ja ka NSVL ajal polnud seal 48 meest, vaid hulga rohkem. Arvestajad, moonavedajad, sidemehed puhta sellest 48st puudu.
Näiteks avalikes allikates näidatud EKV jalaväepataljonis on 6 kompaniid/kompanii ekvivalenti, kuid neist vaid 3 on manööverüksused (jalaväekompaniid), ülejäänud LT ja LTT asjamehed.

Mind hämmastab, et olenemata sellest, et kirjutatakse militaar.net'is ükskõik-mis-riigi militaarvaldkonna Ü kategooria teemadest, siis ma pole väga täheldanud, et keegi kordki oleks sõna võtnud, miks ERNA retk kinni pandi, mille välja arendamiseks on kulutatud meeletus mahus isiklikku jne tutvusi, ressursse etc. Nüüd on ERNA surnud ja ei kippu-kõppugi siin foorumis.

"ERNA on surnud. Elagu ERNA!"

Aga mis siin ikka tühja juttu pläägutada. Siililegi selge.

Kõlbab ehk siia teemasse.....
http://www.postimees.ee/912934/kaitseva ... -tarvikuid

Setu - kohe huviga loeks, kuidas ERNA EKVd arendanud on. Eriliselt arendas see ERNAl osalenud ohvitsere. Tänu ERNAle said neist paremad ...

Kas see ERNA otsasaamise jutt ei olnud juba eelmise aasta ürituse lõppedes välja kuulutatud...

Lemet kirjutas:Kas see ERNA otsasaamise jutt ei olnud juba eelmise aasta ürituse lõppedes välja kuulutatud...

Oli küll.

Oluline on mõista, et ERNAt ei tapetud - ERNA suri oma loomulikku surma (antud juhul siis vanadusnõtrusesse)

See idee sellisel kujul (ja nüriduseni tuttavas maastikutaustas) lõppes lihtsalt otsa. See, et ideed ei suudetud edasi arendada andmaks talle uut hingamist ja elujõudu, on puhtalt korraldustoimkonna viga... Elik siis väsisid korraldajad, suri projekt. Ja ma ei näe siin ka midagi traagilist - tulevad uued tegijad, tulevad uued ideed ja külap tuleb ka mingi uus "ERNA"