www.militaar.net

sadist kirjutas:Leidsin sõjaaegesest lehest hea uudissõna-"soomusvankrihävitajad"!!Artikkel oli sakslaste TT-rühmast .
Tegemist vist mõne telhvi kirjatsura vanaisaga.Sõna kasutati korduvalt nagu ametlikku nimetust,mitte metafoorina.

Aga omaaegu ju täiesti korrektne tõlge saksa keelest...kui veel oma sõnavara polnud välja kujunenud.

Lihtsalt enda harimise mõttes, loe vanadest "Sõduri" aastakäikudest keelerubriiki. Siis näed, millist tööd on eesti sõjanduskeele arendamisel tehtud.

hillart kirjutas: Lugedes seda raamatut, torkab silma, et vastavalt kirjatüki arengule teeb ka tõlkija oma vilumuses edusamme. Raamatu viimane komandik on igatahes tõlke osas juba tunduvalt parem, kui see selle alguslausetes oli.

Antud kirjeldusest jääb mulje, et tõlkijal oli taas kord tähtajaks "eile", st tal ei jäänud eriti aega raamatu alguses oleva teksti lihvimiseks – raamatu lõpus tekst paranes, kuna tõlkimise edenedes leidis ta aina paremaid/korrektsemaid vasteid.

Just sel põhjusel on mulle alati äärmiselt vastumeelne asjakorraldus, kus kirjastus tahab, et ma tõlgiksin esmalt pool raamatut ära, saadaks selle neile toimetada ning jätkaksin siis teise poole tõlkimist – sageli satun raamatu lõpus mingit mõistet jahtides ka nendele terminitele, mida teose esimese poole tõlkevastete otsingul kuidagi leida ei suutnud. Kirjastus küll võidab ajas, toimetaja ning kujundaja saavad tööga varem alustada, aga kvaliteet kannatab.

Einoh,sain ise ka aru et otsetõlge.Aga sõna "tank"oli ammuilma olemas,miks mitte "tankihävitajad"?Loogiliselt võttes..
Viitasin sellele,et praegu tehakse samamoodi otsetõlkeid nt."haavlirelv"ja"pika salvega relv".

Siinkohal oleks väga hea, kui kaasfoorumlased annaksid teada raamatutest, mida oleks viletsa tõlke tõttu targem mitte osta

Ei saa asjasse nüüd sarnaselt kah suhtuda. Teabe saab ka sellistest raamatutest siiski kätte, sõltumata suuremast või väiksemast väärakusastmest. Ja ega valikut ju pole - ei taha, ära osta, kuid siis ei saa asjast üldse aimu.
Kahjuks ei peaks lugemine, kui tegevus, olema mitte vaid kuiva teabe kogumine. Lugemine peaks andma ka naudingu oskuslikest sõnaseadetest, sõnavarast ja looma võimalikult taotlustele vastava meeleolu (eriti ilukirjanduse korral). Tekstis pidevalt esinevad väärsõnad, värdjalikud lauseehitused ja mõnikord otsetõlkest tingitud lausa arusaamatu sõnapuder sellisele lugemiselamusele igatahes küll eriti kaasa ei aita (õigemini küll - pigem vastupidi).

Ise puutusin sellise fenomeniga, millest juttu on, esmakordselt kokku 80-ndate keskpaiku, kui eesti keeles anti välja "Läänerindel muutusteta" ja kus esines kah üksikuid selliseid imelikke kohti, millistest arusaamine nõudis saksakeelse raamatu kõrvalevõtmist. (Oli seal näiteks mainitud mehel mürsulehtris lesides olevat olnud "väike pistoda", millisega see siis prantsuse sõdurit torkis. Kuna taolise riista olemasolu sõduril tundus mulle kuidagi koomiline olevat, siis võtsin kõrvale saksakeelse raamatu, kust selguski tõsiasi, et selle "väikese pistoda" all peeti tegelikult tavalist tääki silmas.) Aga praegusega võrreldes oli toonane lugu ikka lausa poisike. Võtke kas või seesama raamat, millisest juttu tegin ("Surnust tõusnud mehed"), ja te näete, et selle naudinguga ja süvenenult lugemine on praktiliselt võimatu. Pea-aegu et igal jumalama leheküljel esineb taolisi jamasid, kus kas peab siis lause mõtte üle tükimat aega arutlema või siis esineb sõnu, missugused lugemisnaudingule ühemomentselt põõna panevad.

sadist kirjutas:Einoh,sain ise ka aru et otsetõlge.Aga sõna "tank"oli ammuilma olemas,miks mitte "tankihävitajad"?Loogiliselt võttes..
Viitasin sellele,et praegu tehakse samamoodi otsetõlkeid nt."haavlirelv"ja"pika salvega relv".

Ehk tead, et 'tank' oli algselt varju-, mitte pärisnimi? Kõige algsem nimi, mis mina olen kohanud, oli 'landship'. Kuidas seda oleks tõlkima hakanud?

Et võeti laensõna otse üle, on eesti keeles mitte just kõige sagedasem. Ikka püütakse tõlkida või mingi omasõna leiutada...

Ja teisalt, oli olemas saksakeelne termin 'Panzerwagen'. Tegelikult täiesti loogiline, üritada kasutada 'soomusvankrit'. Seljakotti vahest kannad? Kust on tulnud sõna 'seljakott'? Ikka otse tõlkides, 'Rücksack'ist...venelased aga ei viitsinud vaeva näha ja võtsid täitsa toorlaenu üle...

1930. aastatel oli täiesti aktseptaabel kasutada tehnikas sõna 'šveissima'. Oskad praegu ütelda, milline eestikeelne omasõna seda väljendit tänapäeval asendab?

Ehk moraal - ärme omaaegseid uudissõnu küll tänapäevase mõõdupuuga mõõda...aga telhvi tõlkijatele tuleb teistmoodi mõõta, sest 'haavlirelva' korrektne vaste on ilmselt eesti keeles olemas...

1930. aastatel oli täiesti aktseptaabel kasutada tehnikas sõna 'šveissima'. Oskad praegu ütelda, milline eestikeelne omasõna seda väljendit tänapäeval asendab?

Kokku keetma... Nagu "drugimine" peaks samakeelsest sõnast "drücken" tulema. Ja "drehnung" on alguse pannud "treimisele". Kusjuures neil kahel viimasel, erinevalt keegvitamisest, mis raua kokkukeetmisele asenduseke on tulnud, pole vist siiani eestikeelset omasõna olemas. Sest kui muistsed sepad veel raua kokkukeetmisega võisid tegeleda, siis nende viimaste tegevustega tutvuti ilmselgelt juba saksakeelse maailma läbi.

Lihtsalt oli esmapilgul kentsakas sõna.Ja-vean kihla-et tolleaegsel rahval jooksis selle peale samamoodi juhe kokku nagu tänapäeval "pika salvega relva"peale.
Üldiselt soovitan maha rahuneda(minusugune amatöör pole väärt et vaimuenergiat kulutada)ja lugeda ajaviiteks "Wahelugemisi bussitripilt"(Vaba Maa 1932 15juuni).Hea humoorikas jutt.

Ja Soome keeles tank siis soomusvagun? Või rünnakvagun?

Panssarivaunu (puhekielessä usein tankki, vanh. hyökkäysvaunu)

Soomusvagun neh,nagu saksa keeleski.Vanker..

Würger 190G kirjutas:Ja Soome keeles tank siis soomusvagun? Või rünnakvagun?

Panssarivaunu (puhekielessä usein tankki, vanh. hyökkäysvaunu)

Näed, hakkab toortõlkimine pihta...'vaunu' on antud kontekstis 'vanker', mitte 'vagun'...ja mina vähemalt küll pole soome kõnekeeles kuulnud sõna 'tankki', ikka lihtsalt 'panssari'...

nii tundub täiesti mõistlik sõna see 'soomusvanker'...sellist sõna nagu 'sõjavanker' ju peetakse normaalseks? Ja veelkord, 'tank' on varjunimi...umbes samast mastist on vene keele sõna 'unitaz'...lihtsalt on võetud üks, parktiliselt asjassepuutumahu sõna (ladina 'unitas' - ühtsus) ja on hakatud peldikupoti tähenduses kasutama...sõnaga 'tank' on umbes sama...aga mis sa teed, lühike teine...

Castellum kirjutas:

Würger 190G kirjutas:Ja Soome keeles tank siis soomusvagun? Või rünnakvagun?

Panssarivaunu (puhekielessä usein tankki, vanh. hyökkäysvaunu)

Näed, hakkab toortõlkimine pihta...'vaunu' on antud kontekstis 'vanker', mitte 'vagun'...ja mina vähemalt küll pole soome kõnekeeles kuulnud sõna 'tankki', ikka lihtsalt 'panssari'...

nii tundub täiesti mõistlik sõna see 'soomusvanker'...sellist sõna nagu 'sõjavanker' ju peetakse normaalseks? Ja veelkord, 'tank' on varjunimi...umbes samast mastist on vene keele sõna 'unitaz'...lihtsalt on võetud üks, parktiliselt asjassepuutumahu sõna (ladina 'unitas' - ühtsus) ja on hakatud peldikupoti tähenduses kasutama...sõnaga 'tank' on umbes sama...aga mis sa teed, lühike teine...

Kui pole kuulnud, siis loe:

http://fi.wikipedia.org/wiki/Panssarivaunu

http://fi.wikipedia.org/wiki/Vankkuri

Würger 190G kirjutas:

Castellum kirjutas:

Würger 190G kirjutas:Ja Soome keeles tank siis soomusvagun? Või rünnakvagun?

Panssarivaunu (puhekielessä usein tankki, vanh. hyökkäysvaunu)

Näed, hakkab toortõlkimine pihta...'vaunu' on antud kontekstis 'vanker', mitte 'vagun'...ja mina vähemalt küll pole soome kõnekeeles kuulnud sõna 'tankki', ikka lihtsalt 'panssari'...

nii tundub täiesti mõistlik sõna see 'soomusvanker'...sellist sõna nagu 'sõjavanker' ju peetakse normaalseks? Ja veelkord, 'tank' on varjunimi...umbes samast mastist on vene keele sõna 'unitaz'...lihtsalt on võetud üks, parktiliselt asjassepuutumahu sõna (ladina 'unitas' - ühtsus) ja on hakatud peldikupoti tähenduses kasutama...sõnaga 'tank' on umbes sama...aga mis sa teed, lühike teine...

Kui pole kuulnud, siis loe:

http://fi.wikipedia.org/wiki/Panssarivaunu

http://fi.wikipedia.org/wiki/Vankkuri

Ei kuulnud siis, kui seal ülikoolis õppisin, ega pole nad ka praegu eriti oma keelt muutnud...ausalt, ei ole mina selle 20 aasta jooksul kordagi soomlase suust sellist sõna kuulnud...oli mul ka kunagi isegi üks ülemus, kes oli sõjaväes tankikomandörina teeninud...isegi tema sõjaväelugusid kuulates ei kuulnud küll kordagi 'tankki'-sõna...sõjaväelased muidugi saavad aru, millest jutt...aga naistega võib probleem tekkida, üldiselt seostub see sõna ikkagi mingi mahutiga, peamiselt küll auto kütusemahutiga...

Aga kui teed soome keelega tutvust, ära piirdu ainult esimeste wiki-artiklitega, vaata natuke kaugemale ka...võta samast Wikist nt see:
http://fi.wikipedia.org/wiki/Valjakkoajo
ja loe üle, mitu korda on tekstis sõna 'vaunu' ja mitu korda on 'vankkuri'? Ütlen ette, esimest on 13 korda ja teist on 0 korda...

ja vaata nt siit üle:
http://suomisanakirja.fi/vaunu
http://suomisanakirja.fi/vankkuri

ja märka sõnade kasutuse ja hierahia vahet...

Selge, Wiki on jama infoallikas taas.

Lauri Laugen ja uudis ameeiklaste hävitaja F-16 allakukkumisest Hokkaido kandis...ameeriklased vist ise ei teagi veel, et neil nüüd lennukid flotillidesse kuuluvad.

...F-16.net teatas, et lennuk kuulus 35. hävituslennukite flotilli...

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=64711792

Eestikeelses meedias, nii kirjutavas kui ka lobisevas, on kiirelt levimas uus ajupeer - TSIVIILSÕDA. Üks selline pidi praegu parasjagu Süürias toimuma (Kas on olemas ka militaarsõda?).
Igatahes väga traagiline, kui tõlkija saab pisut aru inglise keelest, kuid ei oska oma emakeelt!