8. leht 8-st
Postitatud: 16 Nov, 2005 1:58
Postitas Troll
Veltu kirjutas:
Kas te tahate,et Eesti rahvas kaoks maamunalt ära? Mina olen nii suur Eestimaa patrioot,et üritan kõigest väest ohvreid ja kadusid vältida.
Ajalugu on näidanud,et mida vähem puikleb okupeeritav riik vastu,seda leebem ja hüvam on okupatsioon.
Hmm, hmm? Ajalugu näitab? Võtame siis ühe näite ajaloost: kaks kõrvuti elavat rahvast: eestlased ja liivlased.
Liivlaste puhul hea näide selle "vähese puiklemise" kohta, eestlastel aga meeleheitlik vastupanu. Kumb rahvas on nüüdseks praktiliselt välja surnud?
Postitatud: 16 Nov, 2005 7:29
Postitas hugo1
Ütleksin paar sõna eestlaste madala kaitsetahte kohta. Lugesin kusagilt raamatust (ärge küsige kust ei mäleta) soomepoistest. Lugu oli umbes selline, et 1944a anti valida, kes tahab jääb Soome saab Soome kodanikuks, kes ei taha see võib minna oma isamaad kaitsma.
Õhtul mehed arutasid omavahel seda asja ja enamus leidis, et Eestisse minek on mõtetu. Soomepoisid olid juba piisavalt sõda näinud ja 1944a. oli juba selge, kes võidab sõja. Ühiselt leiti, et jäävad Soome.
Hommikuks oli enamus soomepoisse pannud kirja soovi, et soovivad minna kodumaale, ja läksid.
Loo moraal selles, et kui praegu rahuajal siin osad räägivad, et nemad hakkavad kohe Rootsi-Soome poole aerutama, kui venelane ründama peaks, siis tegelikult võib viimasel hetkel ikkagi süda kodumaa poolt olla. Meie Veltu võib hoopis rindel esimesete hulgas olla, et kaitsta oma kodumaad.
Postitatud: 16 Nov, 2005 9:47
Postitas kaur3
Igasugused rahuaegsed küsitlused teemal a la "Kas sina läheksid vaenlase vastu vabatahtlikult lahingusse?" on täielik jama. Kes karjub kambavaimu mõttes "Jah" ja kes karjub sõjavastase maailmavaate pärast "Ei". Esimesed läksid Kurkses merre. Teise kohta on kirjutatud "Nimed mormortahvlil", et mees põhimõtteliselt ei tulistanud vastast, kuid niipea kui kuulida hakkasid tema ümber vinguma, muutus ta kõige kõvemaks tegijaks. See kuidas toimub otsustamisprotsess inimese peas on suhteliselt ratsionaalne. Kui tal on kaotada rohkem kui võita, siis ta annab alla ja kui on vastupidi, siis läheb lahingusse. Mida tal on kaotada või võita, sellest on kirjutatud raamatukogude kaupa kirjandust. Põhjused ulatuvad seinast seina.
Tähtsaim küsmus on see viis kuidas isu tekkimise korral siis vaenlasele vastu astuda. Kas sa otsustad passiivse või aktiivse vastupanud kasuks.
See, et 1. Tshetsheenia sõjas läks tshetsheenidel linnasissindusega edukalt ei tähenda, et neil teises nii hästi läks. Venelased õppisid oma 1. sõja mõttetutest vigadest üsna hästi.
Armed intervention, phase 1
http://www.da.mod.uk/CSRC/documents/Cau ... 34/P34.pt1
http://www.da.mod.uk/CSRC/documents/Cau ... P34.pt%202
The Use of Russian Airpower in the Second Chechen War (B59)
http://www.da.mod.uk/CSRC/documents/Rus ... /file_view
Postitatud: 01 Dets, 2005 13:21
Postitas VANA LÖUKOER
köikidele kahtlejatele-köhklejatele pakuks välja : otsige üles ajakirja Luup 17. number, 23. august 1999., kus kadunud ajaloolane Hannes Walter'iga tegi interviuu Tönu Hagelberg ja selle pealkiri on : " 1939. aastal oleks pidanud vastu hakkama "
seal on üsna hästi ära seletatud sissisöja tulemuslikkus,üldine vastupanu relvastatult ja relvastamata vastupanuga.
Postitatud: 01 Dets, 2005 13:48
Postitas MP
Sissisõja taktika eeldab ka kindlasti metsas redutamist- peitmist. Aga kus on mets?
Postitatud: 01 Dets, 2005 13:55
Postitas Madis22
sissisõja pidamine eeldab varjevõimalusi pakkuvat maastiku. siia alla sobivad: metsa, võsa, rabad, asulad, künklik maastik.