Arvamusliidrid uuest kavast

[EOD]

Et siis Nõukogude abi araablastele oli tühine? Ma ei julgeks küll 1. Moskva - Minski Kaardiväediviisi tühiseks jõuks nimetada. Ja diviisi väeosad olid 1973. kolonni rivistatud ning ootasid marsikäsku. Jäi see tulemata vaid seetõttu, et Iisrael saavutas kiirelt otsustavat edu. Tõenäoliselt istuti mujalgi seljakottidel.
Plaaneri versus avioonika osas võiksid meid küll veel harida. Muidu foorumis mitu piloodipaberitega inimest, aga lennunduse põhitõdedest kõik puha valesti aru saanud.

[rbl]

Кроме того, Советским Союзом Египту и Сирии поставлялась самая современная военная техника, только что поступившая на вооружение в Советской Армии....

Ok, vaatame siis konkreetselt mõningate Süüria näidete varal kas Nõukogude Liit ikka tarnis nendele oma nn. Araabia "liitlastele" oma moodsaimat tehnoloogiat...

"Su-24MK Export version of the Su-24M with downgraded avionics and weapons capabilities. Syria's variant of the Su-24 suffers from downgraded avionics and weapon systems."

"MiG-23BNs were built into 1985, Warsaw Pact countries got an "A" subvariant, other users got a "B" version, missing countermeasures gear and with generally downgraded avionics."

"Export MiG-25 interceptors were typically MiG-25PDs fitted to a downgraded avionics standard, usually with the IRST but with the older Smerch radar."

"Su-22M-2, Su-22M-4 is an export version of the Su-17 with downgraded avionics."

[Tundmatu sõdur nr. 4]

MA TULETAKS TEILE KÕIGILE TEEMA PEALKIRJA MEELDE MIS OLI ARVAMUSLIIDRID UUEST KAVAST

[Kapten Trumm]

Ok, vaatame siis konkreetselt mõningate Süüria näidete varal kas Nõukogude Liit ikka tarnis nendele oma nn. Araabia "liitlastele" oma moodsaimat tehnoloogiat...
"Su-24MK Export version of the Su-24M with downgraded avionics and weapons capabilities. Syria's variant of the Su-24 suffers from downgraded avionics and weapon systems."
"MiG-23BNs were built into 1985, Warsaw Pact countries got an "A" subvariant, other users got a "B" version, missing countermeasures gear and with generally downgraded avionics."
"Export MiG-25 interceptors were typically MiG-25PDs fitted to a downgraded avionics standard, usually with the IRST but with the older Smerch radar."
"Su-22M-2, Su-22M-4 is an export version of the Su-17 with downgraded avionics."

Kuule mõjuagent, milline neist siis leidis kasutamist 1967 ja 1973. a sõjas, mille IDF veenva eduga võitis?
Ja miks sa tood näiteks ainult sobivaid, mis ainult ühes suuremas sõjas osalenud on?
Egiptusele ja tarniti isegi strateegilisi pommitajaid Tu-16, mida mitte iga NSVL liitlane ei saanud, Ida-Euroopa riigid ei saanud ühtegi.
Iraagile (kes ka sõdades tükati osales) tarniti nt Tu-22.
Iisraelil sellise klassi lennukeid polnud ainsatki.
Milles seisnes araablatele tarnitud MiG-15,17,21 "downgrade", sama tankidel?

Jah, 1982 Bekaa sõjas olid mängus downgradetud asjad (sest araablased olid selleks hetkeks juba enda ebausaldusväärsust korduvalt demonud).
Aga siis ei võitnud IDF enam "ülekaalukalt" nagu võrdsetel alustel sõdides, siis võitis tehnoloogias ja luures ette rebinud IDF "kuivalt" araablasi.
Kui 1973 kandsid juudid arvestatavaid kaotusi vene päritolu õhutõrjest ja lennukitest, siis 1982 ei saanudki operaatorid enam aru, kus poolt surm tuli.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

PAISTAB, ET KÕIK SAID ARU PEALE TRUMMI

[hillart]

[John]

http://www.postimees.ee/1084070/eesti-o ... balti-riik

Hurraa?

[vk1]

noh-jah, oleme esimese klassi parimad lugejad.......

[vanahalb]

[quote="hillart"
Mõned näited minu poolt neist tõenäolistest valdkondadest millised RA-l tsiviilsektori pärusmaaks saavad.
Valdavalt laomajandus. Raamatupidamisteenus. Kogu meditsiin. KV objektide ehitus ja haldamine. Kogu hanketegevus. Värbamine. Toitlustamine. Kogu tehnika hooldus ja remont. Turvateenistus-objektide valve. Jne., jne.

Mis arvate?
Selgitage minule, lollile, selle arengukava osa positiivset väljundit EV riigikaitsele! [/quote]

Ma paadunud vandenõuteoreetikuna näeks kohe lobbygruppide tegevust. Väga muhe oleks teha oma firma, võita hange, osutada teenust, saada ka pisuke riigi rahakotist... Nende tsiviilteenustega on vist tõesti praegult jama- kunagi ühe piirivalvuriga oli juttu, et patrullimisrajal kasvab võsa aina laiemaks, torka või silmad peast, aga piirivalvel seda lõigata ei lubata. Ometi on mootorsaed olemas kuid teenust peaks osutama kellegi onupoja firma jne jne, et selline rahakantimine käib, et krt!

Ma olin nõukogude armees sellises väeosas, mis suures osas siin plaanitava tsiviilsektori ülesannetega tegeles. Üldiselt oli meil kandev jõud ikkagi mitte ajateenijad vaid prapporid jms kaader, keda elukutselisteks saab lugeda. Selles plaanis pole suurt vahet, et kas inimesel on munder seljas või mitte.
Siis kui täiesti tühjalt kohalt uudismaapataljoni (ca 1100 nägu) formeerimine toimus (ma olin staabi juures tegev) siis anti käputäis kaadrisõjaväelasi (mahtusid ühte reisivagunisse ära ehk ca 50) ja kogu ülejäänud mass olid reservistid, kes pidid moodustama iseseisvalt hakkama saava väeosa. No sai hakkama küll, kes oli enne kokk, pandi kokaks, kes autojuht, see sinna, kes midagi tarka ei osanud, see valvuriks jne. Sellises tagalaväeosas olid tsiviilist tulnud reservistid omal alal (süüa teha, autot remontida jms) igal juhul kompetentsemad kui meile antud ohvitserid või ajateenijad.

Ei tea nüüd kaitseväes teenimisega kaasnevaid sots garantiisid. Võib-olla on selliste ülesannete tsiviili lükkamisel sellega mingi seos. No näiteks kui arst on kaitseväe meedik, tuleb talle igal juhul töö kindlustada või hirmsaid hüvitisi maksta või surmani ülal pidada. Tsivilistiga on lihtne - teeme lepingu ja kui on tööd, maksame, kui pole, istu kodus. (Mõned aastad tagasi vastu võetud uus Töölepingu seadus on palgatöö Eesti vabariigis tegelikult täiesti mõttetuks ürituseks muutnud.)

[allatah]

Ma ausõna ei arva kõigi kohta nii, aga kindlasti siiski selliseid inimesi on, kelle kohta käib selline jutt:
"Vabandust, ega ma teie tööd ei seganud?"
"Ei, see on võimatu, ma töötan riigi palgal!"

Et kui raamatupidamis- või hanketeenust teeb inimene väljastpoolt KVd, siis VÕIBOLLA teeb ta seda ka paremini. Ilmselt on raamatupidamisteenuse turg piisavalt suur, et seal oleks mingisugune konkurents ja kui KV samalaadne süsteem oleks liialt suletud, ei pruugi seal töö efektiivsus või mõni muu näitaja kõige parem olla. Küll aga on küsimus selles, et kuidas vältida suurte kasumite minekut firmaomaniku kätte (kes justkui reaalset tööd ei tee) ja kuids vältida selliseid vähempakumisi, mis võiksid seada ohtu raamatupidajate töötingimused ja tulemuse kvaliteedi.

Muidugi raamatupidajaid ei lähe sõjaajal rohkem vaja. Aga meditsiiniteenust läheb vaja. Ja selleks tuleb paratamatult toota reservarste ja reservtehnikat "lattu seisma"

Aga tõesti, et mis paganama mõttes meditsiin, toitlustamine ja tehnika remont? Ma võibolla meditsiini kohta ei oska sõna võtta, aga toitlustamine? Kas peetakse silmas VÕKide sööklaid või siis hakkab välitoitlustamisteenust meile mingi firma pakkuma? Mis saab meie sadadest kallitest väliköökidest?
Või kas autodel hakkame õlide ja filtrite vahetust ning klaasipesuvee lisamist teeninduses tegema? Sõjaolukorras pole küll vaja mootoriõli vahetusvälpa paaniliselt järgida, aga kui ajateenija ei oska isegi õli vahetada, siis kuidas peaks ta saama hakkama lekkiva vooliku parandamise või katkise rehvi vahetusega? Mingi elementaarne BAASVÕIMEKUS peab olemas olema igal tehnikaga kokkupuutuval tegelasel.

[Kapten Trumm]

Nö iseosutatavate teenuste väljast ostmisega peab kaasnema ka vastav eelarve.
Kui sul on 10-tonnise veoki ülalpidamiskuludeks aastas nt 3000 eurot, siis pole eriti mõtet fantaseerida erasektorist teenuse ostmisest, üks veoauto aastane hooldus ainuüksi maksab niipalju ja tuleb veel puudugi (seda siis eeldusel, et osi eriti vahetama ei pea). Otsime hiljuti üje 94a 18-tonnise Volvo veoki, esimene hooldus peale ostu (õlid, vedelikud, pidurite hooldus, avastatud pisivead) oli rahulikult nii 3000 eurot. Aga mille eest osta kütust, rehve (Euroopast siia tulnud autodel need enamasti lausa ohtlikus pragunemise seisus), aknapesuvedelikke, lambipirne, tente?

Seepärast ise nokitseksegi, et täisteenuseks puuduvad vahendid.
Spetsfirmadesse pöördutakse üksnes siis, kui endal mõistus peale ei hakka (elektrivead, kõrgsurvepumpad jne).

[vanahalb]

Veel enda kogemustest - Urali käigukasti vahetasime kunagi Kaliningradis umbes kaks päeva. Niimoodi, et kolm meest hoidsid vöörihmadega ülevalt ja kaks olid selili auto all ja surusid jalgadega. Kõik olid veoauto teooriaga tutvunud ja kursustel juhiloa saanud, no aga ei lähe paika. Kuigi prappor seletas, et tuleb hoida parlanksis ja lükata!!!!!! Erilist töötahet ka muidugi polnud.
Lukksepad linna autobaasist oleks selle töö vist 4-5 tunniga ära teinud kui tõotada õiglast tasu vedelas valuutas.
Eestis on ka kuuldavasti kaitseväes hulk pisivigadega autosid mida ei osata/jõuta korda teha. Olen ma nüüd õieti aru saanud, et kui sõda lahti läheb tulevad autojuhid reservist, mitte kogemusteta meeste hulgast. (ma olen mingise "starsij voditelina" veel kirjas)
Sel juhul arvan küll optimistlikult, et profid panevad 90% seina ääres seisvast tehnikast 24 tunni jooksul liikuma. Eriti kui Narva kandi mehed samuti kampa tulevad. Olen ikka vaadanud nende tati ja tahtejõu varal koospüsivaid MAZ-e, aga töö käib ka 20 kraadise pakasega.
Seepärast need rahuajal sisseostetud kohad sõjaolukorras ilmselt vabalt komplekteeritud. Meditsiini ei tea, tsiviilis on med vendasid vähe, no aga laohoidja jms tööd oskab ehituse objektijuht jne.

[TTA]

See tsiviilteenuste ostmine töötaks vb siis kui organiseeritaks nende samade teenuste pakkujate sõjaajal vormi toppimine ja samade teenuste jätkamine. Ehksiis RA töötab autoremondi firma tsiviilfirmana, sõjaajal moodustatakse tema baasil remondirühm nr23. Vaja oleks seal töötavad mehed kes KV reservis näiteks kuulipildurina arvel on, lihtsalt ümber kantida vastavaks remontnikuks. Iseenesest paljud remonditaustaga mehed on ka ajateenistuses vastavas allüksuses teenistuses niiet väga raske see ei tohiks ollagi.

Praeguses õigusruumis ilmselt väga lennukas fantaasia..

[Actual]

Kuipalju tänapäeval või tulevikus reservis neid "proffe" ikka on. Mõtlen kasvõi seda autojuhi ametit, kuivõrd tänapäeva rekkajuhil käed õlised on, palju tänapäeva elukutseline autojuht teepeal klappe reguleerib või käigukasti vahetab. Tänapäeval pöörab edukalt rooli ja on proff ka õrnem sugu, ja varsti ei määrita ka rehvivahetusega enam käsi, vaid ootamatused on kenasti autoabide ja kindlustustega kaetud
Arvan, et tuleviku reservilt imetabast laialdast oskust sõjaoludes oodata on vale mõtlemine. Mida elu edasi, seda spetsialiseerunumad on ametid. Ja ei ole välistatud, kus hambatohter või nina-kõrvaarst jääb jänni verejooksu peatamisega ja mobiilsideoperaatorite tehnoloogiat haldav tippspets jääb jänni walkie-talkie seadistamisega

Kogu rahuaja majandus ja eluolu aina enam professionaliseerub, miks arvatakse, et reservarmee süsteem selles tendentsis toimib endiselt vanas ajas, kus igaüks oskas hobust rakendada, põldu teha ja masinat õlitada.

[allatah]

Küsimus on selles, kui palju me laseme elul spetsialiseeruda. Kas varsti kutsume töömehe koju lambipirni vahetama või katsume ise hakkama saada?