www.militaar.net

Kompanii jagu Leo-1 2milli?

Isiklikult arvan, et NATO sekkumine (see paragrahv, mis käsitleb rünnakut ühe vastu kui rünnakut kõikide vastu) on asi, mida liiga puhtaks kullaks peetakse. Esiteks on see ajaloos läbi proovimata ja teiseks - nagu näitab see gaasijuhtme lugu, ei kaitse ajaloo kordumise eest siin miski. Arvestatav sõjaline jõud siin tegutsemiseks on siiski USA, kuid kelle väed on kaugel ja kelle esmane abi piirdub ehk õhutoetusega. Saksamaa on selleks ajaks sõltuvuses gaasikraanidest ja teeb seda, mida Kremlist kästakse. Muidu on seal kohe külm ja pime, mis siis heaoluinimene oma eluga peale oskab hakata.

Reaalne sõdimine sõltub arvatavasti sellest, kui palju kaotusi oodatakse. Umbes sama võib märgata ka Iraagis. Sellest tulenevalt tuleb must töö ise ära teha ja maavägi peab siiski endal olemas olema. Mere ja õhu võib tõesti teistele jätta, seda enam, et NATO ülekaal nendes valdades on märksa suurem kui maapinnal mees-mehe võitluses, kaotused on seal minimaalsed ja õhuoperatsioon on siiski mõne tunniga organiseeritav kui tahta.

Seega ei ole mõtet küll oodata kohest NATO dessantvägede maabumist, kui endal on üks logisev ja viletsalt relvis brigaad. Must töö tuleb endal teha - samale järeldusele jõuab natuke loogiliselt liikmete relvastust ja tehnikat võrreldes - kõik omavad ka autonoomset kaitsevõimet v.a Balti riigid.

Edasi - vaadates "üksmeelt" Euroopas nt eelarveasjades, siis miks arvab keegi, et abi tuleb nt 2-3 päevaga? Euroopa riigid ei saa kokkuleppepe enne kahte nädalat. USA, kes on üksikult ainuke tõsine globaaljõud, on kaugel ja kinni lokaalsõdades.

Edasi - keegi rääkis rahast. Küsimus, kui vaenlasega vihastes lahingutes taganetakse Harjumaani, siis kui suured on sõjapurustused (rikutud viljaagid, varemetes asulad, lõhutud teed ja sillad), mis kaasnevad taktikalise tegevusega (jätame strateegilised välja, mis saavad pihta niiehknaa). Vastus: triljonites kroonides mõõdetavad. Sõjapurustused, mis kaasnevad kergete jõududega laialivalguvas lahingutegevuses, on igatahes suuremad kui luua armee, mis lööb ründaja puruks esimese 20 kilomeetriga. Rääkige veel, et liiga kallis.

Ja ei ole mõtet tuutudada, et suurtükk on parem kui tank (sest ta on odavam, laseb kaugemale ja on kergem) või et ATGM on samahea kui raskerelvad. Need on ersats, aseaine õigele tehnikale, mis normaalses armees on vaid tehnika toetuseks.

uusmario kirjutas:Kompanii jagu Leo-1 2milli?

Leo 1 on näiteks võrreldes moodsate masinatega Leo 2A5 ja Leo 2A6 siiski sedavõrd aegunud pill, et Euroopa riigid olid neid juba paar aastat tagasi lahti saamise eesmärgi nõus müüma auto hinnaga - 7000 EUR tk. Juttu oli isegi ajakirjanduses. Saksa kompanii on praegu 14 masinat (4+4+4+2). Arvuta ise edasi. Neid plaaniti mõni aasta tagasi minuteada isegi vaikselt osta, aga asi jäi ära.
Leo 1 kõlbaks meile aga esmakogemuse omandamiseks selle hinna eest täiesti. Kunagi tulevikus lihtsam edasi areneda.

Ja ikka rahva kaitsetahe ja usk riigikaitsesse... no omadel kogemustel võin öelda, et mind näiteks küll ergutas, kui Leo 1 evakueerimistankiga Saksamaal esmakordselt trehvasin. Maapind värises, kui edasi tiksus ja kui veel pöörates tuure andis, siis ka kõik aknaklaasid värisesid väljalasketoru helivõnkest. Natuke sarnane heli USA vedurile...

Esmalt Kapten Trummile.

"NL jalavägi asub soomustehnikas, mitte veoauto kastis. Kus ka 155 mm kildmürsk on kasutu ning fugassi toime IFV-le piirdub vähem kui kümne meetriga."
Vaenlase kolonnide peatamiseks on parimad vahendid pioneeritõkked, mida kaetakse TT-relvadega jne.
Kangelaspioneer, ehk tuled appi ja kirjeldad täpsemalt kuidas nende tõkete loomine käib.
Lisaks on 155mm laskemoona hulgas ka EMP moon, mis on suunatud elektroonika rivist välja viimiseks. Seisavad need kolonnid siis nagu haned reas.
vt. http://www.globalsecurity.org/military/ ... ns/hpm.htm
vt. ka eelmise postituse 155mm moona nimekirja, kus on raskesoomuse hävitamise mürsud.

"Need kaur3 soovitatud vahendid aitavad siis, kui suudetakse õigeaegselt avastada kogunemiskoht, ei enamat. Ja loomulikult ka seda tabada."
Selle ülesande täitmise nimel harjutavadki luurajad ja tulejuhid

"Tänase päevani ei ole välja mõeldud ühtegi relvasüsteemi, mis pakuks võrdset lahendust kaasaegse MBT-ga."

Mida sa silmas küll pead. Viimase Lahesõja 1. faasis kottisid jänkid Iraagi üksuseid lennukitelt nagu tahtsid. Sama kehtib Afganistani 2001. okt-nov kohta, kui jänkid võtsid Talebani tanke ükshaaval lennukipommidega maha.

"See "oleks" värk tekitada lõkse, kus kergemate relvadega raskeid hävitada on aga põhiliselt teoreetiline. Nagu ka Grad-tüüpi moona võime üldse tankile midagi viga teha. Ja jalavägi - istub siiski lahingumasinates, mitte ei jõlgu ringi. Edasi -avad tule, osa saab pihta. Edasi - sellised relvad on väga demaskeerivad ja kui rünnatav jõuab otselasu kaugusele, siis peavad meeskonna kiired jalad keha päästma.

Loe palun see tükk läbi.
http://www.da.mod.uk/CSRC/documents/Cau ... 31/P31.ch8


uusmario, palun loe alljärgnev lugu läbi. Saad pildi natuke selgemaks kuidas suurtükivägi koos ülejäänud üksustega tegutseb.
vt. näiteks seda lugu. Kenad pildid ka juures.
http://fmso.leavenworth.army.mil/docume ... y/arty.pdf

Hummel kirjutas:
"Uuem ja efektiivsem moon on ikka üli-ülikallis"
Tankiprojekt Eesti tingimustes on ülikallis.

Ühelt poolt sa ütled, et tankipataljonist pole miskit kasu (ilma õhutõrjeta), teisalt sa nagu kiidad seda tankiteemat kui investeeringut KV haridusse. Mis sellisest haridusest siis kasu on kui meile üleüldiselt tankidest kasu ei ole?

Issand jumal hoidku meid NL ohvitseride arvamuste eest. Mehed, saage aru, nad tulid suurest armeest, kus oli teistsugune maailm. Einseln tuli ka kunagi siis ja tahtis ameerikat tegema hakata. No ei ole võrdusmärki EV ja NSVL ning USA vahel. Olud on teised.

"Tank - see on võimsuse sümbol!"
Mitte suured ei söö väikseid vaid kiiremad aeglasemaid!

kaur3 kirjutas: Lisaks on 155mm laskemoona hulgas ka EMP moon, mis on suunatud elektroonika rivist välja viimiseks. Seisavad need kolonnid siis nagu haned reas.
vt. http://www.globalsecurity.org/military/ ... ns/hpm.htm
vt. ka eelmise postituse 155mm moona nimekirja, kus on raskesoomuse hävitamise mürsud.

Ja ja, kaur3, isegi tuumamürsud võivad olemas olla. Aga Eestil neid ei ole ning salajasi asju ei müüda ka. Samuti on iga normaalne sõjamasin ekraniseeritud elektrisüsteemiga.

Mida sa silmas küll pead. Viimase Lahesõja 1. faasis kottisid jänkid Iraagi üksuseid lennukitelt nagu tahtsid. Sama kehtib Afganistani 2001. okt-nov kohta, kui jänkid võtsid Talebani tanke ükshaaval lennukipommidega maha.

Kõik on õige, ainult selle vahega et idanaabril pole selliseid relvi, millega samal viisil siinseid tanke kottida. Su-25 kasutab sõdades praegu rohkem 57 mm mittejuhitavaid rakette ning Mi-24 rakettide (mida on tervel kopteril vaid 4 tk) vähest purustusjõudu ilmestab see Merkava teema natuke allpool. Vene lennuväel puuduvad siiski võrreldavad relvad. Ning õhuruumi puhastamine on stsenaarium, mis on vähemalt kolm korda tõenäolisem maismaalahingute pidamisele eestlaste eest.

Ühelt poolt sa ütled, et tankipataljonist pole miskit kasu (ilma õhutõrjeta), teisalt sa nagu kiidad seda tankiteemat kui investeeringut KV haridusse. Mis sellisest haridusest siis kasu on kui meile üleüldiselt tankidest kasu ei ole?Issand jumal hoidku meid NL ohvitseride arvamuste eest. Mehed, saage aru, nad tulid suurest armeest, kus oli teistsugune maailm. Einseln tuli ka kunagi siis ja tahtis ameerikat tegema hakata. No ei ole võrdusmärki EV ja NSVL ning USA vahel. Olud on teised.

Õhutõrje ju tuleb (raketid) + NATO kaitseb õhuruumi (ülimalt tõenäoline). Minuarust peaks issand hoidma meid liiga palju raamatuid lugenud roheliste staabiohvitseride ja tsivilistidest strateegide eest (kes ei jaga nt piisavalt füüsikat aru saamiseks, et nt tanki erisurve maapinnale on kordades väiksem kui suvalisel veoautol ning seetõttu lõhuvad nad vähem pinnast ja võivad sõita pehmematel teedel; meie räägime looduskaitsest).

NL armee asemel toon Sulle näite Soome armeest. Ja Taani armeest. Ja Rootsi armeest. Ja Hollandi armeest. Kasutatava tehnikapargi leiad netist ise. Ühine joon neile on raske soomustehnika, lennuväe ja ründevõimeliste sõjalaevade omamine viimased 50 aastat. Ja keegi ei asenda seal tanke mingi ratastel podjobkade, lennuväge stingerite või muu taolisega.

Ära siia too rohkem näidetna Tsetseeniat, Afganistani või Iraaki. Nad sõdivad seal AK-74ga paljalt seepärast, et muud ei ole ja ega organiseerimata bande tehnikaga toime ikka ei tuleks.

Ja Lahesõda I ka enam mitte. Iraak kaotas kiiresti seepärast, et ta ei suutnud õhuruumi kontrollida. Mis siin ei ole vast probleemiks.

Ja veel: Venemaal ei ole olemas mõjuvõimsat avalikku arvamust. Seega võivad nad ka 100 000 kaotada ja sõdida edasi. Erinevalt Euroopa riikidest, kes 10 sõduri kaotuse järel Iraagis juba kotte pakivad.

kaur3 kirjutas: Hummel kirjutas:
"Uuem ja efektiivsem moon on ikka üli-ülikallis"
Tankiprojekt Eesti tingimustes on ülikallis.

Ühelt poolt sa ütled, et tankipataljonist pole miskit kasu (ilma õhutõrjeta), teisalt sa nagu kiidad seda tankiteemat kui investeeringut KV haridusse. Mis sellisest haridusest siis kasu on kui meile üleüldiselt tankidest kasu ei ole?

"Tank - see on võimsuse sümbol!"
Mitte suured ei söö väikseid vaid kiiremad aeglasemaid!

1) Uuem ja efektiivsem moon ongi justnimelt samakallis, kui need tankid, mille ostmise realistikkusele eelnevalt viitasin. Hinna suhe võiks olla umbes selline, et laevatäis tavalist moona = 1 rekkatäis erimoona (=24 h ja otsas). Lisaks puuduvad meil summad, eritingimused ja koolitus, et rahujal seda moona katsetada ning sellega laskmist õppida. Seda ei saa lubada endale täna isegi suurriigid, kel on tanke jne. Sõja korral pole seda moona aga eriti saada, sest tootmisprotseduurid on aeganõudvad. Kui meie 24 ainsat suurtükki (või laskeandmete arvutuspunktid) on rivist väljas, pole selle kalli moonaga aga üldse midagi teha.

2) Nagu sa aru said, siis õhutõrje puudumisel pole kasu ei suurtükkidest ega soomusväeosadest. Kui meil on aga tõesti NATO õhutoetus olemas, otsustab lahinguedu/ebaedu ikkagi soomusvägede+õhutoetuse tegevus, mitte suurtükid+õhutoetus. Ühe näol on tegemist lahingurelvaliigiga, teise puhul lahingutoetusrelvaliigiga. Suurtükiväe osalus on tõenäoline vaid liikuva lahingutegevuse teatavates faasides - enne või pärast löökide (vastulöökide) andmist. See käib ka liikursuurtükiväe kohta.

3) Investeering haridusse ja investeering relvastusse on kaks erinevat asja ning lisaks veel erinevat eestikeelset sõna. Sõjakooli ei osteta ka mööblit ja õppevahendeid mitte selleks, et relvajõudu tugevdada, vaid väljaõppetingimuste parandamiseks. Head väljaõppetingimused ning vahendid parandavad aga kaitsejõudude võitlusvõimekust!
Mida see tankiinvesteering KJ hariduse mõttes küll tähendaks? Sellest on juba juttu olnud.

4) Tanki on peetud ja peetakse tsiviilühiskondlikus mõistes erinevatel põhjustel sõjajõu sümboolseks etaloniks ja "kiirete suurte väikeste ning aeglastega" pole antud juhul midagi psitmist. Isegi taevakanalitelt on vastavaid populaarteaduslikke analüüsivaid saateid jooksnud.
Rahva tunnustuse omamine on KV-le endale kindlasti oluline. Rahvale saab rahuajal promoda edukalt aga vaid riigikaitse jõudu, mitte vabandusi.

Kapten Trumm ütles:
"ja, kaur3, isegi tuumamürsud võivad olemas olla. Aga Eestil neid ei ole ning salajasi asju ei müüda ka. Samuti on iga normaalne sõjamasin ekraniseeritud elektrisüsteemiga."
Ära hakka siin kohe tuumamürskudest rääkima. Püsi reaalsuse piirides. Miks need siis nii salajased asjad on, et meile ei müüda?

"Kõik on õige, ainult selle vahega et idanaabril pole selliseid relvi, millega samal viisil siinseid tanke kottida. Su-25 kasutab sõdades praegu rohkem 57 mm mittejuhitavaid rakette ning Mi-24 rakettide (mida on tervel kopteril vaid 4 tk) vähest purustusjõudu ilmestab see Merkava teema natuke allpool. Vene lennuväel puuduvad siiski võrreldavad relvad. Ning õhuruumi puhastamine on stsenaarium, mis on vähemalt kolm korda tõenäolisem maismaalahingute pidamisele eestlaste eest."

Ole palun hea ja loe see lugu läbi. Ainult 10 lk. Mida sa teed oma tankidega sellise tule all?
http://www.da.mod.uk/CSRC/documents/Cau ... 31/P31.ch8

"Õhutõrje ju tuleb (raketid) + NATO kaitseb õhuruumi (ülimalt tõenäoline)."
Miks sa selles nüüd nii väga kindel oled?Huga1 ja Löukoer, tulge appi

"Lahesõda I ka enam mitte. Iraak kaotas kiiresti seepärast, et ta ei suutnud õhuruumi kontrollida. Mis siin ei ole vast probleemiks."
Millega sa seda õhuruumi siis siin kontrollid, kui looderingkonna S-300 (tulevikus S-400) ühel päeval Ivangorodis püsti aetakse?

"Toon Sulle näite Soome armeest. Ja Taani armeest. Ja Rootsi armeest. Ja Hollandi armeest. Kasutatava tehnikapargi leiad netist ise. Ühine joon neile on raske soomustehnika, lennuväe ja ründevõimeliste sõjalaevade omamine viimased 50 aastat. Ja keegi ei asenda seal tanke mingi ratastel podjobkade, lennuväge stingerite või muu taolisega."
Ma tõin juba enne Soome näite numbrite kohta. Jutt käib proportsioonidest. Neil on 300 000 meest, meil op. struktuuris 16 000.

"Ära siia too rohkem näidetna Tsetseeniat, Afganistani või Iraaki. Nad sõdivad seal AK-74ga paljalt seepärast, et muud ei ole ja ega organiseerimata bande tehnikaga toime ikka ei tuleks. "
Ma ei toonud neid näiteteid selleks kuidas väiksemad seal sõdivad vaid selleks kuidas tugevad tulevad.

"Ja veel: Venemaal ei ole olemas mõjuvõimsat avalikku arvamust. Seega võivad nad ka 100 000 kaotada ja sõdida edasi. Erinevalt Euroopa riikidest, kes 10 sõduri kaotuse järel Iraagis juba kotte pakivad."
Ma ei saanud sellest seisukohast aru.

hummel, ega me ei peagi nüüd kohe uute kingadega õue minema ehk selle kalli moonaga lastakse ainult pidupäevadel, mitte väljaõppe käigus.
Miks me ei osta siis õppevahendiks ka vastaspoole hävituslennukeid, millega tulevased õhutõrjujad peavad harjutama?
Tank kui sümbol. Selle teema annaksin ma semiootikutele arutamiseks. Omalt poolt ütleksin, et sümbolid väljendavad mingi ajastu tõekspidamisi. Teeksin ettepaneku kuulutada sõjalise jõu sümboliks üks arvutiprotsessor. Kahjuks on ta liiga väike ja liiga vaikne, et rahvale meeldida. Võtame siis hoopis lennukikandja

1 link veel võimaliku vastase tulekust.
http://www.globalsecurity.org/military/ ... 61/Ch5.htm

Kapten Trummi lõigule
"NATO kaitseb õhuruumi (ülimalt tõenäoline)" asendaksin ma lõiguga, et USA kaitseb (kui tahab) meie õhuruumi, sest:

That means the West depends almost entirely on a small number of U.S. jamming aircraft to suppress air defenses in coalition air campaigns like those over Kosovo and Iraq. The EB-52 would do a lot to relieve the pressure on the sure-to-be-overworked EA-18G crews.

Kogu lugu on järgmine.

Jamming with the B-52s

For months, observers have been predicting big cuts to traditional weapons programs as a result of the Defense Department's 2006 Quadrennial Defense Review (QDR), due in February. But on Oct. 26, Defense News quoted Ryan Henry, deputy undersecretary of defense for policy, saying the QDR would instead focus on how to adapt traditional weapons to nontraditional warfare like that in Iraq. Henry cited the now-cliche example of B-52s dropping satellite-guided bombs over Afghanistan.

Henry's statement is interesting in light of recent reports from Air Force Times that the EB-52 modification program is on the QDR chopping block. The EB-52 program would modify 16 1962-vintage B-52Hs to carry podded electronic noise jammers to foil air defenses. The first EB-52 would be ready in 2014. Currently the jamming mission is handled by the Navy's 100 or so geriatric EA-6B Prowlers, which are due to be replaced by 90 EA-18Gs in a few years. The EB-52s would give the Air Force an airborne jamming capability it has lacked since retiring the EF-111 in 1998. While standoff jamming is definitely a mission for the kind of high-intensity warfare the Pentagon has been de-emphasizing of late, jammers like the EA-6B have proved adaptable to low-intensity warfare. This year, Prowlers began flying missions over Iraq to jam the signals that detonate IEDs.

There's more at stake in the EB-52 program than its relevance to both high-and low-intensity warfare. NATO generals regularly cite airborne jamming as one of Europe's major capability shortfalls. That means the West depends almost entirely on a small number of U.S. jamming aircraft to suppress air defenses in coalition air campaigns like those over Kosovo and Iraq. The EB-52 would do a lot to relieve the pressure on the sure-to-be-overworked EA-18G crews.

Kaur, kas EKV on neid ostnud või kas need on olemas - need moodsad 155mm mürsud? Või on vananemise ootel olevat moona paar autotäit ja ülejäänu on soovmõtlemine

Kuidas tekitada ilma tuumamaterjalita EMP, mis lööb terve kolonni seisma, on
a) tootjariigis nii salajane, et neid võõrastele ei müüda. Seda enam sensitiivses piirkonnas ilma piirilepinguta riigile.
b) palju sellist juttu on internetiteooriad, tühi plära, millele pole tegelikkusega mingit seost. Umbes samas stiilis uute vene imerelvadega.

See, et nad kuskil olemas on, ei too neid veel EKV väeosadesse.

Vahepeal on sul tükk demagoogiat, mida ma ei viitsi kommenteerida tõesti

S-300 Ivangorodis. No need on sealkandis ka praegu olemas. Arvan, et oma veerand Eesti õhuruumist on ka praegu õhutõrjerakettidega tulistatav. Edasi mida? Õhutõrjerakettidega ei ole ühtegi õhuruumi kunagi kontrollitud ja ei hakata ka kunagi kontrollima. Näiteid: Vietnam, kuuepäevane sõda 1976, Yom Kippur 1973, Bekaa org 1982, I Lahesõda 1991. No edasi? Peale viimase sõja olid tollase lennuväe vastas maailmas selgelt parimad raketisüsteemid. Kes võitis? Igal juhul mitte rakettide kasutaja.

Mis Soome proportsioonid siia puutuvad? 300 000 meest. Neil on nagu 1500 km piiri ka, sh rängalt militariseeritud Murmanski regioon. . Meil on maismaapiiri Venemaaga heal juhul 150 km. Ha olemasolev struktuur on liiga väike (argumendina) nõrk. Eesti suurust maad 16 000 mehega ei kaitse ka.

See jutt "kuskohast tugevad tulevad" kõlab andeks nagu mõne pressiesindaja etteaste "assümmeetrilistest ohtudest". Meie oht on vägagi sümmeetriline. Ebastabiilsus teispool Peipsit. Terrorismi ja pommipanekut siia vaevalt tuleb. Ja naftat ka pole siin.

Ei saanud aru 100 000-st. Las teen punaseks. See, et sa siin partisanisõda teed 5a ei ole kuigi heidutav jõud. Afgaanis ja Tsetseenias teati samuti, et tuleb partisanisõda. Kas rünnak jäi olemata ja kas ebameeldivast sõjast loobuti? Vastus on EI.

Sa loe vahelduseks mõnda netiartiklit EKV-st? Seal taga kommentaaridest ei selgu küll kuskil kaitsetahe, mille ajel siis 1955. aasta automaatide ja vanade rakmetega metsas kümme aastat sõditakse. Miks siis 1944 laussõda metsas ei peetud? Pot. kutsealuste hulgas on sügavad lüüasaamismeeleolud ja käegalöömine. Vaja on moraali. Moraali EI TÕSTA väikse palga pärast suvaline kaader väeosades ning mingid 40 aastat vanad relvad. EI TÕSTA!

Edit: jammimise kohta

Kui sul asi nii selge on, siis tee endale selgeks, millised võimalused on ühel maapealsel radaril avastada madalal lendavaid objekte ja neid usaldusväärselt tabada.

Seejuures Euroopa NATO liikmete õhujõud ei ole seotud US segajatega juba viimased 15 aastat.

Euroopa ja USA taktikalise lennuväe tegutsemistaktika on erinev juba palju aastaid. USA masinad tulevad keskmisel kõrgusel segajate kaitse all. NATO Euroopa lennuvägi tegutseb üliväikestel kõrgustel ilma segajateta, maapinna varjus radari surnud tsoonis.

Arvestades uuemaid Lahesõjas tehtud arenguid AMRAAM-rakettidega puudub igasugune vajadus siseneda õhutõrje lasketsooni, vaid 90% tabamiskindlus on tagatud ka märksa kaugemalt kui suvalise vene süsteemi usaldusväärne laskeulatus.

On väga vale vaadata arvutis tehnilisi andmeid ja teha neist järeldusi. Neid oled sa siia juba üksjagu välja toonud. Näiteks suure tegevusulatusega õhutõrjeraketid - ei ole teada ühtegi juhtumit, kus oleks kaugrakettidega midagi üldse tabatud, samas on neid kasutatud ka mitmes sõjas. Asi on lihtsalt selles, et kaugraketid peavad nii kaugele lendamiseks olema piisavalt suured, et need ei suuda elu sees tabada 9G-ga eest manööverdavat hävitajat.

Kapten Trumm:
"Eesti suurust maad 16 000 mehega ei kaitse ka."

2403 korda on seda teemat vaadatud. Inimesed on lugenud ja vaielnud. Milleks me seda tanki-teemat üldse arutasime ja auru lasime, kui sa jõuad välja sellise seisukohani?

Ma rohkem ei vaidle, tuleb juba jama vastu...

Trumm, Trumm, kuhu sa lähed! Just hakkas huvitavaks minema.

EV poliitiline seis on selline, et op. struktuur on 16 000 meest. Raha läheb just sellistele projektidele nagu läheb (näiteks viimane miinilaevade ost). NATO'le on kõiksugu asju kokku lubatud ja neid nüüd täidetakse. Erakonnad vaidlevad ajateenistuse küsimuse üle (tore kui tulevikus 16 000 meest kätte saab). Tanke ei ole tulemas, lennukeid kah mitte, kesk- ja kaugmaa seniitrakette ka mitte. Laiemalt vaadates elanikkond vananeb, Haigekassa on miinuses ja teda lapitakse lisaeelarvetega jne jne On kümneid kuluartikkleid kuhu poliitikud raha mataksid. Sinu võitlus 100 Abramsi eest tundub selliste meeleolude taustal nagu vastuvoolu ujumine. Missugune oleks sinu kaitselahendus olukorras kui selline poliitiline suund jätkub?

Kaitseliit? Missuguse organisatsiooniga?
Riigikaitseõpetus koolidesse? Missuguse õppekavaga?

jne, jne.

Huvitav on seda vaidlust siin lugeda.

EV poliitiline seis on selline, et op. struktuur on 16 000 meest. Raha läheb just sellistele projektidele nagu läheb (näiteks viimane miinilaevade ost). NATO'le on kõiksugu asju kokku lubatud ja neid nüüd täidetakse. Erakonnad vaidlevad ajateenistuse küsimuse üle (tore kui tulevikus 16 000 meest kätte saab). Tanke ei ole tulemas, lennukeid kah mitte, kesk- ja kaugmaa seniitrakette ka mitte. Laiemalt vaadates elanikkond vananeb, Haigekassa on miinuses ja teda lapitakse lisaeelarvetega jne jne On kümneid kuluartikkleid kuhu poliitikud raha mataksid. Sinu võitlus 100 Abramsi eest tundub selliste meeleolude taustal nagu vastuvoolu ujumine. Missugune oleks sinu kaitselahendus olukorras kui selline poliitiline suund jätkub?

Siin on Sul kahjuks õigus.
Praeguse seisuga jääb vist üle loota vaid jumala ja NATO abile.

Seejuures ma NATO-le väga ei panustaks...